Hea sõnumi kuulutajad

JEHOOVA andis oma poja Jeesus Kristuse meile täiuslikuks eeskujuks. (1. Peetr. 2:21.) Kui keegi saab Jeesuse järelkäijaks, hakkab ta jumalateenijana kuulutama head sõnumit. Kinnitades, et see on vaimselt kosutav, ütles Jeesus: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ning te saate uut jõudu. Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik, ning te leiate kosutust oma hingele.” (Matt. 11:28, 29.) Tema lubaduses pole pidanud pettuma mitte keegi, kes on selle kutse vastu võtnud.

² Jeesus kui Jumala silmapaistvaim teenija kutsus mõningaid inimesi saama tema järelkäijaks. (Matt. 9:9; Joh. 1:43.) Ta andis neile kuulutamiseks väljaõpet ja saatis nad tegema sedasama tööd, mida ta ise tegi. (Matt. 10:1–11:1; 20:28; Luuka 4:43.) Hiljem läkitas ta veel 70 jüngrit kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist. (Luuka 10:1, 8–11.) Neid teenistusse saates ütles ta: „Kes kuulab teid, kuulab ka mind. Kes põlgab ära teid, põlgab ära ka minu. Ja kes põlgab ära minu, põlgab ära ka tema, kes on mu läkitanud.” (Luuka 10:16.) Nii rõhutas Jeesus seda, kui tõsine vastutus jüngritele usaldati. Nad pidid esindama Jeesust ja Kõigekõrgemat! Sama kehtib ka kõigi nende puhul, kes tänapäeval vastavad Jeesuse kutsele saada tema järelkäijaks. (Luuka 18:22; 2. Kor. 2:17.) Kõigile, kes selle kutse vastu võtavad, annab Jumal ülesande kuulutada head sõnumit kuningriigist ning õpetada inimesi, et neist saaksid Jeesuse jüngrid. (Matt. 24:14; 28:19, 20.)

³ Kuna me oleme vastanud Jeesuse kutsele saada tema järelkäijaks, oleme õppinud tundma Jumal Jehoovat ja Jeesus Kristust. (Joh. 17:3.) Meile on õpetatud Jehoova teguviise. Tema abiga oleme suutnud uuendada oma mõtteviisi, riietuda uude isiksusse ja viia oma elu kooskõlla Jehoova õigete põhimõtetega. (Rooml. 12:1, 2; Efesl. 4:22–24; Kol. 3:9, 10.) Südamesttulev tänutunne on ajendanud meid pühendama oma elu Jehoovale ja näitama seda veeristimisega. Kui laseme end ristida, saame ametissemääratud jumalateenijateks.

⁴ Pea alati meeles, et jumalateenijal tuleb olla selline, „kelle käed on süüta, süda puhas”. (Laul 24:3, 4; Jes. 52:11; 2. Kor. 6:14–7:1.) Usu kaudu Jeesus Kristusesse oleme saanud puhta südametunnistuse. (Heebr. 10:19–23, 35, 36; Ilm. 7:9, 10, 14.) Apostel Paulus ergutas kristlasi tegema kõike Jumala auks, et mitte olla teistele komistuskiviks. Apostel Peetrus rõhutas, kui tähtis on eeskujulik käitumine, et võita uskmatuid usule. (1. Kor. 10:31, 33; 1. Peetr. 3:1.) Kuidas aidata kellelgi edeneda nii kaugele, et ta saaks koos meiega hea sõnumi kuulutajaks?

UUED KUULUTAJAD

⁵ Kui hakkad huvilisega Piiblit uurima, innusta teda rääkima teistelegi seda, mida ta on teada saanud. Ta võiks rääkida sugulaste, sõprade, töökaaslaste ja teistega. See on oluline samm uute õpetamisel, et nad võiksid saada Jeesus Kristuse järelkäijateks ja olla hea sõnumi kuulutajad. (Matt. 9:9; Luuka 6:40.) Kui piibliõpilane vaimselt kasvab ja saab eraviisil kuulutamisega juba hästi hakkama, avaldab ta kahtlemata soovi osaleda kuulutustöös.

KÕLBLIKKUSNÕUDED

⁶ Enne kui sa kutsud kellegi esimest korda endaga majast majja kuulutama, peab tema käitumine vastama teatud nõuetele. Inimene, kes tuleb koos meiega kuulutama, kinnitab avalikult oma seotust Jehoova tunnistajatega. Järelikult ta on juba pidanud viima oma elu kooskõlla Jehoova õigusnormidega ja võib olla ristimata kuulutaja.

⁷ Kui sa huvilisega Piiblit uurid ja selle põhimõtteid arutad, saad ilmselt tuttavaks tema eluoluga. Sa oled ehk tähele pannud, kas ta elab kooskõlas sellega, mida ta on teada saanud. Kuid on mõningaid tema elu puudutavaid asjaolusid, mida kogudusevanemad soovivad koos tema ja sinuga arutada.

⁸ Vanematekogu koordineerija lepib kokku kahe vanemaga (kellest üks on teenistuskomitee liige), et nad arutaksid neid asju koos sinu ja piibliõpilasega. Kui koguduses on väga vähe vanemaid, võivad seda teha kogudusevanem ja mõni selleks sobiv koguduseabiline. Vestelda tuleks esimesel võimalusel. Näiteks, kui vennad saavad õpilase soovist teada enne koosolekut, võivad nad juba pärast koosolekut sinu ja su piibliõpilasega rääkida. Vestlus peaks toimuma sundimatus õhkkonnas. Enne kui õpilasest võib saada ristimata kuulutaja, peab ta vastama järgmistele nõuetele.

1. 1) Ta usub, et Piibel on Jumalalt. (2. Tim. 3:16.)

2. 2) Ta teab ja usub Piibli põhiõpetusi, nii et tema vastused inimeste küsimustele on kooskõlas Piibliga, mitte ei lähtu valereligiooni õpetustest ega omaenda ideedest. (Matt. 7:21–23; 2. Tim. 2:15.)

3. 3) Ta peab kinni Piibli käsust käia koos Jehoova rahvaga koguduse koosolekutel, kui tal on võimalik seda teha. (Laul 122:1; Heebr. 10:24, 25.)

4. 4) Ta teab, mida ütleb Piibel hooruse, sealhulgas abielurikkumise, polügaamia ja homoseksuaalsuse kohta, ning ta elab kooskõlas sellega. Kui ta elab koos vastassoost isikuga, kes pole tema sugulane, peavad nad olema nõuetekohaselt abielus. (Matt. 19:9; 1. Kor. 6:9, 10; 1. Tim. 3:2, 12; Heebr. 13:4.)

5. 5) Ta järgib Piibli käsku mitte juua end purju ning ta ei kasuta mittemeditsiinilistel põhjustel sõltuvusttekitavaid või psühhoaktiivseid aineid, olgu need looduslikud või sünteetilised. (2. Kor. 7:1; Efesl. 5:18; 1. Peetr. 4:3, 4.)

6. 6) Ta mõistab, kui vajalik on hoiduda halvast seltskonnast. (1. Kor. 15:33.)

7. 7) Ta on lahkunud mis tahes valereligiooni organisatsioonist, mille liige ta võib-olla oli. Ta ei käi ega osale nende usutalitustel ega toeta nende tegevust. (2. Kor. 6:14–18; Ilm. 18:4.)

8. 8) Ta ei sekku selle maailma poliitilistesse ettevõtmistesse. (Joh. 6:15; 15:19; Jaak. 1:27.)

9. 9) Ta jääb rahvastevahelistes konfliktides erapooletuks. (Jesaja 2:4.)

10. 10) Ta tõesti tahab saada Jehoova tunnistajaks. (Laul 110:3.)

⁹ Kui vanemad pole kindlad, mida õpilane arvab mõnest eelmainitud asjast, peaksid nad seda temalt küsima ja võtma vestluse aluseks näiteks viidatud kirjakohad. Õpilasel on tähtis aru saada, et need, kes teevad kuulutustööd koos Jehoova tunnistajatega, peavad elama kooskõlas nende pühakirja nõuetega. Tema mõtteavaldused aitavad vanematel kindlaks teha, kas ta teab, mida temalt oodatakse, ja kas ta on mõistlikul määral kõlblik alustama kuulutustööd.

¹⁰ Kogudusevanematel tuleks anda piibliõpilasele kohe teada, kas ta vastab kõlblikkusnõuetele või ei. Enamasti saab seda teha vestluse lõpus. Kui ta vastab nõuetele, annavad vanemad talle sellest südamlikult teada. (Rooml. 15:7.) Teda tuleks innustada alustama kuulutustööd niipea kui võimalik ja esitama kuu lõpus aruande. Vanemad võivad selgitada, et kui piibliõpilane on kõlblik saama ristimata kuulutajaks ja esimest korda kuulutustööaruande esitab, täidetakse tema kohta koguduse kuulutaja aruanne, mida säilitatakse koguduse dokumentide hulgas. Kogudusevanemad töötlevad kuulutaja isikuandmeid selleks, et Jehoova tunnistajate üleilmset tegevust saaks juhtida ning et kuulutaja võiks osaleda usutegevuses ja saada vaimulikku abi. Kogudusevanemad võivad uutele kuulutajatele öelda, et nende isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Jehoova tunnistajate andmekaitse üldtingimustega, mis on avaldatud saidil jw.org.

¹¹ Kui saame uue kuulutajaga tuttavaks ja tunneme huvi tema edenemise vastu, avaldab see talle head mõju. See võib innustada teda esitama kuulutustööaruannet iga kuu ja tegema Jehoova teenistuses rohkem. (Filipl. 2:4; Heebr. 13:2.)

¹² Kui vanemad otsustavad, et piibliõpilane võib osaleda kuulutustöös, antakse talle raamat „Organiseeritud Jehoova tahte täitmiseks”. Pärast seda, kui ta on andnud oma esimese kuulutustööaruande, tehakse kogudusele lühike teade, et ta on uus ristimata kuulutaja.

NOORTE AITAMINE

¹³ Ka lapsed võivad olla kõlblikud kuulutama head sõnumit. Jeesus võttis väikseid lapsi enda juurde ja õnnistas neid. (Matt. 19:13–15; 21:15, 16.) Ehkki laste eest vastutavad eelkõige nende vanemad, võivad ka teised koguduses soovida olla abiks noortele, kes südamest tahavad osaleda kuningriigi kuulutustöös. Kui oled lapsevanem, siis sinu hea eeskuju on lastele suureks julgustuseks teenida innukalt Jumalat. Millist edasist abi saaks osutada lapsele, kelle käitumine on eeskujulik ning keda süda ajendab rääkima teistele oma usust?

¹⁴ Lapsevanem võiks pöörduda ühe koguduse teenistuskomiteesse kuuluva venna poole, et arutada, kas laps on kõlblik saama kuulutajaks. Vanematekogu koordineerija lepib kokku kahe kogudusevanemaga (kellest üks on teenistuskomitee liige), et nad vestleksid lapse ja tema tunnistajast vanema(te)ga või eestkostjaga. Kui laps tunneb Piibli põhitõdesid ja on näha, et ta soovib kuulutada, näitab see, et ta on hästi edenenud. Olles kaalunud neid ja muid asjaolusid, mis käivad ka täiskasvanute kohta, otsustavad need kaks kogudusevanemat, kas see laps võib saada ristimata kuulutajaks. (Luuka 6:45; Rooml. 10:10.) Lapsega vesteldes pole vaja arutada mõningaid teemasid, mida arutatakse täiskasvanuga, kuid mis ilmselgelt ei käi lapse kohta.

¹⁵ Vestluse ajal peaksid kogudusevanemad kiitma last edusammude eest ja julgustama teda seadma endale sihiks minna ristimisele. Kuna lapsevanemad on näinud kahtlemata kõvasti vaeva, et istutada tõde lapse südamesse, on ka nemad kiitust väärt. Et vanemad võiks edaspidigi oma last aidata, võiksid kogudusevanemad soovitada neil lugeda raamatu lõpust lisa „Kristlikele lapsevanematele”, lk 167–169.

PÜHENDUMINE JA RISTIMINE

¹⁶ Kui oled õppinud Jehoovat tundma ja armastama ning oled viinud oma elu kooskõlla tema põhimõtetega ja osaled kuulutustöös, tuleb sul rajada temaga veel lähedasemad suhted. Kuidas? Selleks tuleb sul pühendada talle oma elu ja lasta end selle märgiks vees ristida. (Matt. 28:19, 20.)

¹⁷ Et pühenduda Jumalale, tuleb pöörduda tema poole palves ja pühalikult tõotada, et kasutad oma elu tema teenimiseks ning täidad tema tahet. See tähendab, et sinu jäägitu pühendumus kuulub igavesti talle. (5. Moos. 5:9.) See on isiklik otsus. Mitte keegi ei saa seda sinu eest teha.

¹⁸ Siiski tuleb sul teha rohkem kui vaid omaette olles rääkida Jehoovale, et sa tahad temale kuuluda. Sa pead ka teistele teada andma, et oled end Jumalale pühendanud. See saab teatavaks siis, kui lased end vees ristida nagu Jeesuski lasi. (1. Peetr. 2:21; 3:21.) Mida peaksid tegema, kui oled jõudnud otsusele, et tahad teenida Jehoovat ja lasta end ristida? Räägi oma soovist vanematekogu koordineerijale. Tema kannab hoolt, et mõned vanemad vestleksid sinuga, et teha kindlaks, kas sa oled Piibli põhimõtete järgi ristimiseks valmis. Lisainfot selle kohta võid leida osast „Ristimata kuulutajale” (lk 170–172) ja „Küsimused neile, kes soovivad lasta end ristida” (lk 173–195).

ARUANDED KUULUTUSTÖÖ EDENEMISE KOHTA

¹⁹ Teated puhta jumalateenimise ülemaailmsest laienemisest on juba aastaid Jehoova rahvale suurt rõõmu valmistanud. Alates ajast, mil Jeesus Kristus esmakordselt ütles oma jüngritele, et head sõnumit tuleb kuulutada kogu maailmas, on tõelised kristlased olnud väga huvitatud, kuidas selle ülesande täitmine läheb. (Matt. 28:19, 20; Mark. 13:10; Ap. t. 1:8.)

²⁰ Jeesuse esimestele järelkäijatele meeldis kuulda aruandeid kuulutustöö edenemise kohta. (Mark. 6:30.) Apostlite tegude raamat räägib, et kui 33. aasta nädalatepüha ajal valati jüngrite peale välja püha vaim, oli kohal umbes 120 inimest. Peagi kasvas jüngrite arv 3000-ni, seejärel 5000-ni. On kirjas, et „Jehoova lisas iga päev nende hulka neid, kes pääseteele asusid” ja et „ka suur hulk preestreid võttis selle usu vastu”. (Ap. t. 1:15; 2:5–11, 41, 47; 4:4; 6:7.) Need teated kasvu kohta olid jüngritele kindlasti suureks julgustuseks. Kuidas küll võisid need rõõmsad uudised innustada neid jätkama Jumala antud tööd, hoolimata juudi usujuhtide õhutatud rängast tagakiusamisest!

²¹ Umbes aastal 60 või 61 teatas Paulus kirjas koloslastele, et hea sõnum „kannab vilja ja levib terves maailmas” ja et seda „on kuulutatud kogu loodu seas taeva all”. (Kol. 1:6, 23.) Algkristlased kuuletusid Jumala sõnale ja püha vaim andis neile jõudu teha ära tohutu kuulutustöö enne Jeruusalemma ja templi hävingut aastal 70. Kui julgustav oli neil ustavatel kristlastel kuulda teateid saavutatud tulemustest!

²² Samamoodi koostab Jehoova nüüdisaegne organisatsioon aruandeid töö kohta, mis viib täide sõnad kirjakohas Matteuse 24:14: „Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele ja siis tuleb lõpp.” Meil kui Jumalale pühendunud teenijatel on pakiline töö teha. Igaüks meist peaks soovima anda oma osa, et see töö saaks enne lõppu tehtud. Jehoova kannab hoolt, et see viidaks lõpule, ja kui anname oma osa, valmistame Jehoovale rõõmu. (Hes. 3:18–21.)

SINU KUULUTUSTÖÖARUANNE

²³ Mida tuleb meil aruandesse märkida? Seda on näha organisatsiooni koostatud „Kuulutustööaruande” blanketilt. Ehk on abi ka järgnevast üldinfost.

²⁴ Lahtrisse „Levitatud väljaanded (trükitud ja elektroonilised)” märgi nende väljaannete koguarv, mille sa andsid kellelegi, kes pole ristitud Jehoova tunnistaja, või mis sa elektrooniliselt jagasid. Lahtrisse „Videote näitamised” märgi mitu korda sa näitasid mõnd meie videot.

²⁵ Lahtrisse „Korduskülastused” kanna nende külastuste koguarv, mis sa oled teinud eesmärgiga kasvatada huvi, mida on ilmutanud keegi, kes pole ristitud tunnistaja. Korduskülastus pole mitte ainult külastus kellegi koju, vaid ka kirja kirjutamine, telefonikõne, sõnumi või meili saatmine või kirjanduse viimine postkasti või saatmine posti teel. Iga kord, kui toimub piibliuurimine, võib selle lugeda korduskülastuseks. Kui lapsevanem juhatab kord nädalas pere piibliõhtut ja kohal viibib ka ristimata laps, võib ta panna iga nädala kohta kirja ühe korduskülastuse.

²⁶ Ehkki piibliuurimist peetakse tavaliselt iga nädal, arvatakse see vaid üheks uurimiseks kuus. Kuulutajad peaksid kirjutama kuulutustööaruande blanketile eri piibliuurimiste koguarvu. Piibliuurimiseks loetakse seda, kui Piiblit uuritakse inimesega, kes pole ristitud Jehoova tunnistaja. Piibliuurimiseks loetakse ka seda, kui teenistuskomitee liikme korraldusel uuritakse mittetegeva venna või õega, või kui uuritakse vastristituga, kellega pole veel läbi võetud raamatut „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.

²⁷ On tähtis õigesti täita lahtrit „Tunnid”. Siia märgitakse aeg, mille kestel sa oled osalenud majast majja kuulutustööl, teinud korduskülastusi, juhatanud piibliuurimisi või muudmoodi, kas eraviisil või organiseeritult, kuulutanud inimestele, kes pole ristitud tunnistajad. Kui kaks kuulutajat töötavad koos, võivad mõlemad aja kirja panna, aga ainult üks neist paneb kirja korduskülastuse või piibliuurimise. Mõlemad lapsevanemad, kes osalevad pere piibliõhtul laste õpetamises, võivad kirja panna kuni ühe tunni nädalas. Vennad võivad kirja panna avaliku kõne esitamise aja. Avaliku kõne tõlkija võib samuti aja kirja panna. Kuid on olulisi toiminguid, millele kulunud aega kirja ei panda, näiteks valmistumine kuulutustööks, viibimine kuulutustöökoosolekul, kuulutustöö kõrvalt oma asjade ajamine ja muu selline.

²⁸ Iga kuulutaja peaks kuulama Piibli põhjal kasvatatud südametunnistust, kui palvetab ja kaalub, millist aega arvestada kuulutustööks. Mõned vennad-õed kuulutavad tihedalt asustatud paikades, teised jällegi seal, kus on vähe elanikke ning ühest kohast teise liikumine võtab palju aega. Territooriumid on erinevad, nagu ka kuulutajate arusaam kuulutustööst. Juhtiv kogu ei otsusta kuulutajate eest, kuidas tuleks arvestada kuulutustööaega, ja seda ei peaks tegema ka keegi teine. (Matt. 6:1; 7:1; 1. Tim. 1:5.)

²⁹ Kuulutustööl oldud aeg kuu jooksul tuleb märkida aruandesse täistundidena. Erand tehakse kuulutaja puhul, kelle võimalused on väga piiratud, kuna ta on kas kõrges eas, ei saa väljas käia, viibib hooldekodus või on muul põhjusel teovõimetu. Selline vend või õde võib kuulutustööaega märkida 15 minuti kaupa. Isegi kui ta kuulutab kuu jooksul vaid 15 minutit, peaks ta selle aja aruandesse märkima. Teda loetakse regulaarseks kuningriigikuulutajaks. See korraldus kehtib ka sellise kuulutaja puhul, kelle võimalused on ajutiselt piiratud, kuna ta ei saa näiteks raske haiguse või vigastuse tõttu umbes kuu aega liikuda. See erand on mõeldud ainult neile, kelle tegutsemisvõimalused on väga piiratud. Teenistuskomitee otsustab, millise kuulutaja puhul see erand kehtib.

KOGUDUSE KUULUTAJA ARUANNE

³⁰ Sinu igakuiseid kuulutustööaruandeid säilitatakse koguduse dokumentide hulgas. Juhul, kui sa plaanid kolida teise kogudusse, teata sellest kogudusevanematele. Sekretär saadab sinu aruanded uude kogudusse. Nii on kogudusevanematel parem sind vastu võtta ja sulle vaimset tuge pakkuda. Kui viibid kogudusest eemal vähem kui kolm kuud, siis saada kuulutustööaruanded endiselt oma kodukogudusele.

MIKS ME KUULUTUSTÖÖ KOHTA ARUANNET ESITAME

³¹ Kas sa unustad mõnikord kuulutustööaruande esitada? Kahtlemata vajame kõik aeg-ajalt meeldetuletusi. Ent kui me õpime aruannete esitamisse õigesti suhtuma ja mõistame, miks see on tähtis, on meil kergem seda mitte unustada.

³² Mõned on küsinud, et miks tuleb kogudusele aruanne esitada, kui Jehoova teab nagunii, mida tema teenistuses tehakse. On tõsi, et Jehoova teab, mida me teeme, ja ta teab, kas me teenime teda kogu südamest või on see vaid väike osa sellest, mida me tegelikult teha suudaksime. Tuleta siiski meelde, et Jehoova lasi kirja panna, mitu päeva Noa laevas viibis ja mitu aastat iisraellased kõrbes rändasid. Jumal pidas arvet, kui palju oli ustavaid ja kui palju sõnakuulmatuid. Ta lasi kirja panna, kuidas Kaananimaa järk-järgult vallutati, ja ustavate Iisraeli kohtumõistjate saavutused. On näha, et ta lasi üles märkida palju üksikasju oma teenijate tegevuse kohta. Need kirjalikud ülestähendused lähtuvad temalt ja näitavad tema suhtumist täpsete ülestähenduste tegemisse.

³³ Piiblisse jäädvustatud ajaloosündmustest on näha, kui täpsed olid Jehoova rahva aruanded ja ülestähendused. Paljudel puhkudel poleks Piibli jutustus kaugeltki nii muljetavaldav, kui poleks esitatud täpseid arve. Mõtle järgmistele näidetele: 1. Moosese 46:27; 2. Moosese 12:37; Kohtumõistjate 7:7; 2. Kuningate 19:35; 2. Ajaraamat 14:9–13; Johannese 6:10; 21:11; Apostlite teod 2:41; 19:19.

³⁴ Kuigi meie aruannetes ei kajastu kõik, mida me Jehoova teenistuses teeme, on neil praktiline eesmärk Jehoova organisatsioonis. 1. sajandil, kui apostlid naasid kuulutustöölt, andsid nad Jeesusele „teada kõigest, mida nad olid teinud ja õpetanud”. (Mark. 6:30.) Mõnikord võivad aruanded osutada sellele, et teatud teenistusvaldkondadele on tarvis tähelepanu pöörata. Arvud võivad kõnelda näiteks sellest, et mõnes tegevusvaldkonnas on toimunud edasiminek, ent aeglustunud on kuulutajate juurdekasv. Ehk on tarvis innustust või tuleb lahendada mingid probleemid. Vastutavad ülevaatajad pööravad aruannetele tähelepanu ja püüavad tegeleda olukordadega, mis võivad takistada kas üksikisikute või terve koguduse edenemist.

³⁵ Aruanded aitavad organisatsioonil kindlaks teha, kus on suurem vajadus töötegijate järele. Millised paikkonnad on viljakamad? Kus on edusammud tagasihoidlikud? Milliseid väljaandeid on vaja, et aidata inimestel tõde tundma õppida? Aruanded võimaldavad organisatsioonil näha, kui palju kirjandust on maailma eri paigus vaja, ja tagada selle olemasolu.

³⁶ Enamikule meist mõjuvad aruanded innustavalt. Kas pole me vaimustatud, kui kuuleme, millist tööd teevad meie vennad, kuulutades head sõnumit kogu maailmas? Aruanded aitavad meil saada üldpilti Jehoova organisatsiooni laienemisest. Kuulutustööl juhtunud lood soojendavad meie südant, annavad meile indu ja ajendavad tegema seda tööd suuremal määral. (Ap. t. 15:3.) Meil on tähtis teha koostööd ja esitada kuulutustööaruandeid, kuna see näitab, et hoolime kogu vennaskonnast. Sellega me tõendame, et allume Jehoova organisatsioonilistele korraldustele. (Luuka 16:10; Heebr. 13:17.)

PÜSTITA ENDALE EESMÄRKE

³⁷ Meil pole mingit põhjust võrrelda oma teenistust kellegi teise omaga. (Gal. 5:26; 6:4.) Inimeste eluolud on väga erinevad. Seevastu võime palju saavutada, kui püstitame endale realistlikke eesmärke. Nende järgi on meil hea mõõta oma edenemist teenistuses. Eesmärkide saavutamine annab rahulolutunde.

³⁸ On ilmselge, et Jehoova tõttab nende kogumisega, keda ta kaitseb „suures viletsuses”. Me elame ajal, mil on täitumas Jesaja prohvetikuulutus: „Vähesest saab tuhat ja väiksest vägev rahvas. Mina, Jehoova, tõttan sellega omal ajal.” (Ilm. 7:9, 14; Jes. 60:22.) Milline au on olla praegusel erilisel lõpuajal hea sõnumi kuulutaja! (Matt. 24:14.)