Ühtne vennaskond

ÜLE 1500 aasta tegeles Jehoova iisraellastega, rahvaga, kes tema nime kandis. Seejärel pööras ta „tähelepanu mittejuutidele, et koguda nende seast rahvas, kes kannaks tema nime”. (Ap. t. 15:14.) Jehoova nime kandev rahvas pidi koosnema tema tunnistajatest, kes on ühtsed nii mõtlemises kui ka tegudes, sõltumata sellest, kus maailma paigas nad elavad. Inimesi kogutakse Jumala nime kandva rahva hulka seeläbi, et täidetakse ülesannet, mille Jeesus andis oma jüngritele: „Seepärast minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid Isa, Poja ja püha vaimu nimesse ning õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matt. 28:19, 20.)

² Kui sa pühendusid Jehoovale ja lasid end ristida, sai sinust Jeesus Kristuse järelkäija. Sa kuulud ühtsesse ülemaailmsesse kristlikku vennaskonda, mida ei lõhesta rahvuslikud, rassilised ega majanduslikud erinevused. (Laul 133:1.) Sa oled hakanud armastama ja austama oma koguduse kaaslasi. Ilmselt ei oleks sa mõnedega neist varem suhelnud, kuna nad kuuluvad teise rassi või rahvusesse või on neil teistsugune haridus kui sul. Meid ühendab vennalik armastus, mis on palju tugevam kõigist muudest sidemetest, olgu need sotsiaalsed, religioossed või perekondlikud. (Mark. 10:29, 30; Kol. 3:14; 1. Peetr. 1:22.)

MUUDATUSED MÕTTEVIISIS

³ Kui kellelgi on raske vabaneda sügavale juurdunud rassilistest, poliitilistest, ühiskondlikest või muudest eelarvamustest, oleks tal hea mõelda juudikristlastele, kellel tuli vabaneda judaistlikest eelarvamustest kõigi teiste rahvuste suhtes. Kui Peetrus pidi minema Rooma tsentuurio Korneeliuse majja, siis valmistas Jehoova teda selleks ülesandeks lahkelt ette. (Ap. t. 10. ptk.)

⁴ Nägemuses kästi Peetrusel tappa ja süüa selliseid loomi, mis olid juutidele kombetalitluslikult ebapuhtad. Kui Peetrus sellega nõus polnud, ütles talle hääl taevast: „Ära nimeta enam rüvedaks seda, mille Jumal on puhastanud.” (Ap. t. 10:15.) Sel korral läks vaja jumalikku sekkumist, et valmistada ette Peetruse meelelaadi tulevase ülesande jaoks, nimelt selleks, et külastada teisest rahvusest inimest. Peetrus kuuletus Jehoova käsule, ja kui ta oli kohale jõudnud, teatas ta kokkutulnud inimestele: „Te teate, et juudil pole lubatud läbi käia teisest rahvusest inimesega ega minna tema juurde. Ent Jumal on mulle näidanud, et ma ei tohi pidada ühtki inimest rüvedaks ega ebapuhtaks. Nii ma siis tulin vastuvaidlemata, kui mind kutsuti.” (Ap. t. 10:28, 29.) Peagi nägi Peetrus tõendeid selle kohta, et Korneelius ja ta majarahvas on Jehoovale meelepärased.

⁵ Tarsosest pärit Saulusel, kõrgelt haritud variseril, tuli olla alandlik ja seltsida nendega, kellega suhtlemine oli talle varem vastuvõetamatu. Ta pidi koguni alluma nende juhtimisele. (Ap. t. 4:13; Gal. 1:13–20; Filipl. 3:4–11.) Võime vaid kujutleda, milliseid muudatusi pidid tegema oma mõtteviisis näiteks Sergius Paulus, Dionüüsios, Damaris, Fileemon, Oneesimos ja teised, kui nad võtsid kuulda head sõnumit ning said Jeesus Kristuse järelkäijateks. (Ap. t. 13:6–12; 17:22, 33, 34; Fileem. 8–20.)

RAHVUSVAHELISE ÜHTSUSE SÄILITAMINE

⁶ Kahtlemata tõmbas sind Jehoova ja tema organisatsiooni juurde koguduse vendade ja õdede armastus. Sa nägid tundemärki, mille järgi on võimalik eksimatult ära tunda Jeesus Kristuse järelkäijaid, armastust. Jeesus ütles: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud, armastage ka teie üksteist. Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:34, 35.) Kui sa mõistsid, et armastus koguduses annab vaid väikse ettekujutuse sellest armastusest, mis valitseb ülemaailmse vennaskonna seas, kasvas su hindamine Jehoova ja ta organisatsiooni vastu. Sa näed, kuidas täitub Piibli ennustus, mis räägib inimeste kogumisest viimseil päevil, et nad teeniksid Jehoovat rahus ja ühtsuses. (Miika 4:1–5.)

⁷ Kui pidada silmas paljusid tegureid, mis maailmas lahkhelisid põhjustavad, siis kes oleks iial osanud arvata, et on võimalik ühendada „inimesi kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest”? (Ilm. 7:9.) Mõtle, kui suur erinevus on nende inimeste vahel, kes elavad kõrgtehnoloogilises ühiskonnas, ja nende vahel, kes järgivad siiani iidseid hõimutavasid. Pane tähele, milline usuline vaen valitseb samast rassist ja rahvusest inimeste vahel. Natsionalismi kasvu tõttu on poliitilised lahkhelid läinud teravamaks kui kunagi varem. Ja kui mõtled veel majanduslikele erinevustele ning muudele loendamatutele killustavatele asjaoludele, siis mõistad, et kõigi eri rahvustest, keeltest, rühmitustest ja klassidest inimeste ühendamine murdumatu armastuse ning rahu sidemega on ime, mille suudab teoks teha vaid kõikvõimas Jumal. (Sak. 4:6.)

⁸ Selline ühtsus on tegelikkus ja alates ajast, kui sa said pühendunud ja ristitud Jehoova tunnistajaks, oled seda kindlasti ise kogenud. Nüüd lasub sul vastutus sellele kaasa aidata. Selleks tuleb järgida apostel Pauluse sõnu, mis on kirjas Galaatlastele 6:10: „Kuniks on veel võimalust, tehkem head kõigile, eriti usukaaslastele.” Samuti peaksime juhinduma nõuandest „Ärge tehke midagi kiusu ega eneseupitamise pärast, vaid pidage alandlikult teisi endast ülemaks. Ärge pidage silmas üksnes enda, vaid ka teiste kasu”. (Filipl. 2:3, 4.) Kui pingutame selle nimel, et näha oma vendi ja õdesid Jehoova pilgu läbi, mitte sellistena, nagu nad meile näivad, on meil nendega rahumeelsed ja meeldivad suhted. (Efesl. 4:23, 24.)

HUVITATUD ÜKSTEISE HEAOLUST

⁹ Apostel Paulus tõi näite selle kohta, et kogudus pole killustunud, vaid vennad ja õed kannavad üksteise eest hoolt. (1. Kor. 12:14–26.) Me oleme huvitatud kõigi usukaaslaste heaolust, elagu nad kus tahes. Kui meie vendi kuskil taga kiusatakse, tunnevad ülejäänud suurt kurbust. Kui mõned kannatavad puudust või satuvad hätta loodusõnnetuse, sõja või siseriiklike konfliktide tõttu, püüavad ülejäänud leida võimalusi, et osutada neile nii vaimset kui ka ainelist abi. (2. Kor. 1:8–11.)

¹⁰ Me kõik peaksime oma vendade eest iga päev palvetama. Mõned võitlevad kiusatusega teha midagi, mis on Jumala käskudega vastuolus. Ühed kogevad kannatusi, mis võivad olla paljudele teada, teised jälle peavad iga päev taluma vastupanu tööl või lahkmeelses peres ning sellest teavad suhteliselt vähesed. (Matt. 10:35, 36; 1. Tess. 2:14.) See puudutab meid kõiki, kuna me oleme ülemaailmne vennaskond. (1. Peetr. 5:9.) Meie seas on neid, kes näevad Jehoova teenistuses kõvasti vaeva, olles eestvedajateks kuulutustööl ja koguduses. On ka vendi, kes vastutavad ülemaailmse töö korraldamise eest. Nad kõik vajavad meie palveid, millega me väljendame oma siirast huvi ja armastust, isegi kui me nende heaks midagi muud teha ei saa. (Efesl. 1:16; 1. Tess. 1:2, 3; 5:25.)

¹¹ Pidades silmas rahutut olukorda praegustel viimsetel päevadel, peab Jehoova rahvas olema valmis üksteisele appi tõttama. Mõnikord tuleb õnnetuste, nagu näiteks maavärinate ja üleujutuste puhul korraldada ulatuslikke päästeoperatsioone ning toimetada katastroofipiirkonda suurtes kogustes humanitaarabi. Selles on meile heaks eeskujuks 1. sajandi kristlased. Pidades meeles Jeesuse nõuannet, saatsid Antiookia kristlased Juudamaa vendadele rõõmuga materiaalseid ande. (Ap. t. 11:27–30; 20:35.) Hiljem innustas apostel Paulus korintlasi toetama abistamist, mis toimus korra järgi. (2. Kor. 9:1–15.) Kui meie vennad nüüdisajal raskustesse satuvad ja neid on vaja materiaalselt toetada, reageerivad organisatsioon ja usukaaslased sellele kiiresti ning annavad vajalikku abi.

ERALDATUD TÄITMA JEHOOVA TAHET

¹² Meie ühtne ülemaailmne vennaskond on organiseeritud Jehoova tahte täitmiseks. Praegusel ajal on tema tahe, et head sõnumit kuningriigist kuulutataks kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele. (Matt. 24:14.) Jehoova soovib, et me käituksime tema tahet täites tema kõrgete moraalinormide kohaselt. (1. Peetr. 1:14–16.) Me kõik peaksime meeleldi järgima üleskutset „Alluge üksteisele” ning andma oma osa hea sõnumi kuulutamisel. (Efesl. 5:21.) Praegu pole aeg taotleda isiklikke huve, vaid tuleks rohkem kui kunagi varem pidada kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki. (Matt. 6:33.) Kui peame seda meeles ja töötame üksmeelselt hea sõnumi levitamise nimel, toob see juba praegu rõõmu ja rahulolu ning viib igaveste õnnistusteni.

¹³ Meie kui Jehoova tunnistajad oleme ainulaadsed: me oleme teistest inimestest eraldatud kui puhas rahvas, kes teenib innukalt Jumalat. (Tiit. 2:14.) Meie erinevus tuleneb sellest, et teenime Jehoovat. Me mitte ainult ei tööta õlg õla kõrval koos vendadega üle kogu maailma, vaid ka räägime üht ja sama tõekeelt ning tegutseme kooskõlas tõega, mida me kuulutame. Jehoova ennustas seda prohvet Sefanja kaudu: „Sel ajal annan ma rahvastele puhta keele, et nad kõik saaksid hüüda Jehoova nime, teenida teda õlg õla kõrval.” (Sef. 3:9.)

¹⁴ Seejärel kirjeldab Sefanja Jumala mõjutusel ülemaailmset vennaskonda, mis on saanud tegelikkuseks: „Iisraeli allesjäänud ei tee ülekohut, nad ei räägi pettust ja nende keskel ei leidu valelikku keelt. Nad söövad rohumaal, heidavad puhkama ja keegi ei kohuta neid.” (Sef. 3:13.) Me oleme suutelised töötama ühtsuses, kuna oleme mõistnud Jehoova tõesõna, muutnud oma meelelaadi ja viinud oma elu kooskõlla tema põhimõtetega. Me oleme saavutanud selle, mis tundub võimatu nende silmis, kes vaatavad asjadele ebatäiusliku inimese seisukohalt. Me oleme tõesti eriline rahvas – Jumala rahvas, kes toob talle au kogu maailmas. (Miika 2:12.)