Uudiste sügavam mõistmine
Milleks evangeeliumi kuulutada?
Mõned asjatundjad seostavad suurkirikute liikmete arvu vähenemist sellega, et kirikuskäijad ei kuuluta evangeeliumi. Mure selle probleemi pärast pani Kristuse ühendatud kiriku juba 1988. aastal tõstma neljaks aastaks esikohale „evangeliumikuulutamise ja liikmete arvu kasvu” küsimuse.
St. Petersburg Times teatab, et ka teised Ühendriikide peamised usutunnistused, kaasaarvatud presbüüterlik kirik ja piiskoplik kirik, on toiminud samamoodi. Siiski paljastas üks värske ringküsitlus Kristuse ühendatud kiriku rohkem kui 200 koguduse kohta, et paljud selle 1,6 miljonist liikmest ilmutasid oma usust teistele rääkimise vastu vähe huvi. Üks liige küsis: „Misjaoks on meil vaja teistele rääkida, kui me teeme head?” Teine ütles: „Kui sa elad oma usu järgi, siis sa ei pea sellest rääkima.”
Siiski möönis üks raamatu American Mainline Religion autoritest Wade Clark Roof, et „see, kuidas inimesed räägivad oma religioossest ja vaimsest elust, on otseselt seotud usu enese säilimisega”.
Kui ’heategemine’ ja ’uskumine’ on küllaldane, et Jumalale meeldida, miks siis apostel Paulus kirjutas: „Häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta”? Ta selgitas kaasusklikele Roomas: „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on tema surnuist üles äratanud, siis sa saad õndsaks [„päästetud”, NW]! Sest südamega usutakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse õndsuseks [„päästeks”, NW].” — 1. Korintlastele 9:16; Roomlastele 10:9, 10.
Seksi ärakasutamine
Rohkem kui pooled 1100 pildiloost, mis olid avaldatud Jaapani erinevates väljaannetes, kaasaarvatud need, mis olid mõeldud lastele, kujutasid suguakte, ütles professor Mamoru Fukutomi. Ta juhtis ühte Tokyos tehtud uurimust, mis puudutas 390 ühe kuu jooksul ostetud ajakirja ja muud väljaannet.
’Enamik suguaktide kujutamisi,’ ütleb professor Fukutomi, ’jälgivad põhimõtet, et mees sunnib vastuhakkavat naist [sugulisele vahekorrale] ja lõpuks naine elab aktiivselt kaasa.’ Ligi 80 protsenti populaarsetes Jaapani ajakirjades avaldatud 6861 fotost, mida analüüsiti, „kujutas naisi suguliselt erutaval viisil”, teatab The Daily Yomiuri. Sel ajal, kui suurem osa pildil olevatest naistest oli „aluspesus, supeltrikoos või alasti” ja ainult 40 protsendil olid riided, oli uuritud piltidel 75 protsenti meestest riietega.
Kuidas selline seksi ärakasutamine mõjutab noori? Piibli Õpetussõnade raamat kirjeldab tähelepanuväärselt noort meest, kellel „puudub hea ajend”, lähenemas prostituudi majale. (Õpetussõnad 7:7, NW with References, allviide) Ja prostituut? „Puhu oli ta tänaval, puhu turgudel, ja ta varitses iga nurga juures. Ta haaras temast kinni.” (Õpetussõnad 7:8—13) Tänapäeval võib isegi trükitud lehekülg ’varitseda’ ja noorukist ’kinni haarata’. Piibel siiski annab nõu: „Ärgu pöördugu su süda tema teedele, ära eksi tema radadele!” — Õpetussõnad 7:25.
Kes on „parem” kristlane?
„Ükskõik, kas kristlane otsustab olla sõjaväelane või relvakandmisest keelduda, oleks vale, kui ta väidaks, et ta on parem kristlane kui teine või tõstataks küsimuse, kas on kristlane keegi teine, kellel on temast erinev seisukoht.”
Sellise teadaande avaldas Lääne-Saksa evangeelse luterliku kiriku kogu juulis 1989. Mispärast? Ametnikud ütlesid, et see oli vastulause mõningate kirikuliikmete võetud seisukohale, et relvadest keeldumine on „positiivsem märk” kristlusest kui sõjaväeteenistus. Kuigi kirikukogu möönis, et kristlased võivad teha lõpu sõdadele, „keeldudes isiklikult vägivallast”, väitis ta, et seda võib teha ka sõjaväega vägivalla vastu võideldes, tagades sellega rahu.
Oma raamatus History of Christianity kirjutas Edward Gibbon, et esimese sajandi kristlased „keeldusid igal viisil aktiivselt osavõtmast tsiviilvalitsusest või impeeriumi sõjaväelisest kaitsetegevusest” ja et „oli võimatu, et kristlased oleksid võinud ilma pühamatest kohustustest loobumata võtta enesele sõdurite, rahukohtunike või vürstide rolli”.
Küsimus ei ole siis selles, kes on „parem” kristlane, vaid selles, kas see, kes läheb vastupidises suunas, kui seda tegid algkristlased, ongi üldse tegelikult kristlane. Paulus kirjutas: „Sest kuigi me käime lihas, ei sõdi me mitte liha viisi järgi. Sest meie võitluse relvad ei ole lihalikud.” — 2. Korintlastele 10:3, 4.