„See on sinu maja”
„SEE on sinu maja — oleme seda laiendanud.” Kui sobivalt võtsid need sõnad kokku nende tundeid, kes Vahitorni Ühingu Austraalia harubüroo juures olid äsja lõpetanud kaks aastat kestnud hoolsa töö! Need sõnad olid suunatud Jehoova Jumalale ja olid võetud laulust, mis loodi selle erilise sündmuse puhul. Mis sündmuse puhul? Beeteli kodu ja vabriku uue laienduse sissepühitsemise puhul.
Kas nii ruttu vajati laiendust?
On üllatav, et vähem kui seitse aastat tagasi toimus Ingleburnis, Austraalia linna Sydney edelapoolses äärelinnas samasugune pühitsemine — tollal oli selleks vastvalminud Beeteli kompleks. Miks siis nii ruttu laiendust vajati?
Kõigepealt on Jehoova tunnistajate arv Austraalias vähem kui 32000-lt 1981. aastal kasvanud 51152-ni, mis oli 1989. aasta oktoobrikuu kõrgarv, ja see tegi hädavajalikuks Beeteli koosseisu suurendamise. Peale selle suurenes otsustavalt Austraalia poolt teistele harubüroodele saadetava kirjanduse hulk. Praegu valmistab Austraalia 37 erinevas keeles väljaandeid, rahuldamaks peale Austraalia ka Fidži, Indoneesia, Paapua Uus-Guinea, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Saalomoni Saarte, Tahiti, Vanuatu, Niue, Lääne-Samoa, Tuvalu, Tonga ja Wallise saarte vajadusi. Seetõttu on Beeteli pere kiiresti kasvanud 164-liikmeliseks.
Kevadel 1987 anti selle kasvava pere käsutusse uus kolmekorruseline toimetusehoone, mis annab hädasti vajatud lisapinda. Seejärel andis Juhtiv Kogu loa kolmekorruselise vabriku ja viiekorruselise elumaja juurdeehitamiseks. Jaanuaris 1988 alustati töid vabriku juurdeehituse kallal, mille põrandapind on üle 3600 ruutmeetri. Mõne kuu pärast algasid tööd elumaja juurdeehitusel, mis lisaks 51 magamistuba.
Ohvrid ja helded annetused
Kogudustesse üle kogu maa saadeti kutsed, milles otsiti vabatahtlikke, kes kuni kaks aastat tahaksid olla „ehitajate peres”. Reageering oli võimas ja vabatahtlikud kõigilt elualadelt vastasid valmisolevalt. Saadi üle 700 avalduse ja ehitusperioodi jooksul tuli tööle kokku 270 vabatahtlikku, kes töötasid kahest nädalast kuni kahe aastani.
Ühel tunnistajal oli põhjaosariigis Queenslandis mullatööde firma. Ta müüs osa oma firmast ja tuli koos naisega päris algusest peale ehitusperre. Ta ostis suure roomikekskavaatori ja tegi Ühingule suurema osa vajalikest kaevamistöödest tasuta. Kui põhilised kaevamistööd said tehtud, müüs ta masina maha ja jäi töötama teistel ehitusaladel. See on vaid üks näide heast omakasupüüdmatuse vaimust, mida kõik ehitamise ajal üles näitasid.
Tunnistajad andsid tasuta kasutamiseks betoonipumpadega varustatud veoautod, mille abil valati 3300 kuupmeetrit betooni, mis kulus kahe maja kaheksa korruse jaoks. Teised annetasid materjale kolme 22000-liitrise betoonist veemahuti ehitamiseks, ja tunnistajad, kes ehitasid vabrikut, töötasid vabatahtlikult lisaks ka mahutite ehitamisel.
Muidugi ei olnud kõik vabatahtlikud elukutselised oskustöölised. Tõepoolest, paljud noored mehed õppisid uusi oskusi otse ehitusplatsil. Nii mõnedki said asjatundlikeks müürseppadeks, kui ehituseks vajalikud pool miljonit tellist olid seina laotud. Teised õppisid paigaldama seina- ja põrandaplaate ning üks õde sai ainult mõne nädalaga väga osavaks tapeetijaks.
Pühitsemise päev
Pühitsemise päev, laupäev, 25. november 1989, algas kirkalt ja päikeseliselt, oli kaunis hiliskevadine päev. Vabriku uue juurdeehituse teine korrus oli pühitsemise programmi peaauditooriumi jaoks korda seatud. Sisetelevisioon ühendas vabriku kahte korrust ja väljastamisosakonna korrust, Beeteli koosoleku- ja söögisaali. Seetõttu mahtus ruumidesse lahedalt istuma rohkem kui 3000 inimest.
Kuna ruum oli piiratud, kutsuti üritusele lisaks Beeteli ja ehituspere liikmete isiklikele külalistele vaid neid, kes olid ristitud umbes 40 aastat. Hommikupoolikul oli võimalik einestada ja keskpäeval pakuti maitsvat pakendis lõunat. Kell 9 hommikul toimus Austraalia Vahitorni Ühingu aastakoosolek, millest võtsid osa kõik 21 Austraalia korporatsiooni liiget. Pärast vajalike, seaduse poolt määratud küsimuste lahendamist, kutsuti ka teised koosolekule ja kõik nautisid kõnet, mille pidas Theodore Jaracz Juhtivast Kogust.
Pühitsemise programmi juhatas kell 13.45 sisse 15 minutit kuningriigimuusikat. Kuulajaskond oli õnnelik, kuuldes kolmelt kohal olnud Juhtiva Kogu liikmelt teateid, huvitavaid juhtumeid, kogemusi ja selgitusi. Neist Carey Barber ja Daniel Sydlik olid esimest korda sellel maal. Vend Barber rääkis teemal „Lõikus on ajastu lõpp”, kuna vend Sydlik käsitles teemat „Õnnelik on rahvas, kelle Jumal on Jehoova”. Vend Jaracz, kes teenis Austraalia harubürood vööndiülevaatajana, kandis ette pühitsemise kõne.
Programmi kaunistas neljasalmilise laulu laulmine just enne pühitsemise kõnet. Laulu pealkiri, mis rajanes Jesaja sõnadele Jesaja 60:22, kõlas nii: „Kõige pisemast saab tuhatkond”. Laulu sõnades väljendati tänulikkust Jehoovale, et paljudel abivalmis vabatahtlikel oli eesõigus laiendada ’tema maja’ selles ülemaailmse põllu osas.
[Pildid lk 15]
Uus juurdeehitus Vahitorni trükikojale Ingleburnis, N.S.W. Austraalia
C. Barber
T. Jaracz
D. Sydlik