Näita üles tõel põhinevat usku
„Ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” — HEEBREALASTELE 11:6.
1, 2. Kuidas pandi Aadama usk katsele ja millise tulemusega?
USK nõuab enamat, kui vaid uskumist, et Jumal on olemas. Esimesel inimesel Aadamal polnud mingit kahtlust Jehoova Jumala olemasolus. Jumal suhtles Aadamaga kõige tõenäolisemalt oma Poja, Sõna läbi. (Johannese 1:1—3; Koloslastele 1:15—17) Ometigi kaotas Aadam igavese elu väljavaate, sest ta ei kuuletunud Jehoovale ega näidanud üles temasse usku.
2 Kui Eeva oli Jehoovale sõnakuulmatu, näis, et Aadama tulevane õnn satub hädaohtu. Just mõte Eevat kaotada pani esimese mehe usu katsele! Kas suudab Jumal lahendada selle probleemi selliselt, et Aadamale kindlustatakse kestev õnn ja heaolu? Ühinenud Eevaga üleastumises, näitas Aadam, et ilmselt ta seda ei arvanud. Ta püüdis lahendada probleemi omal viisil, selle asemel, et tõsiselt Jumala juhtimist otsida. Kuna Aadam ei näidanud üles usku Jehoovasse, tõi ta surma nii endale kui ka kõigile oma järelkäijatele. — Roomlastele 5:12.
Mis on usk?
3. Kuidas erineb Piibli usu definitsioon ühes sõnaraamatus toodust?
3 Üks sõnaraamat defineerib usku kui „kindlat uskumist millessegi, mille kohta pole mingeid tõendeid”. Kuid Piibel, olles kaugel selle mõtte toetamisest, rõhutab just vastupidist. Usk põhineb faktidel, tegelikel asjadel, tõel. Pühakiri ütleb: „Usk on loodetud asjade kindel ootus, ilmne tõendus tegelikest asjadest, kuigi neid ei nähta.” (Heebrealastele 11:1, NW) Inimesel, kellel on usk, on garantii, et kõik, mida Jumal on tõotanud, on sama hästi kui täide läinud. Veenev tõend nähtamatutest tegelikest asjadest on nii kindel, et usk öeldakse olevat samaväärne selle tõendusega.
4. Kuidas toetab üks teatmeteos Piibli usu definitsiooni?
4 Tõlkes New World Translation on kausatiivne vorm heebrea tegusõnast ʼa·manʹ mõnikord tõlgitud kui „usku üles näitama”. Theological Wordbook of the Old Testament ütleb, et „sügavuti võttes on põhitähenduseks mõte kindelolekust . . . kontrastina kaasaegsetele mõistetele usust kui millestki võimalikust, loodetavasti tõesest, kuid mitte kindlast”. Sama teos ütleb: „Tuletatud ʼāmēn ’tõesti’ on toodud üle Uude Testamenti sõnana amēn, mis on inglise keeles sõna ’amen’. Jeesus kasutas seda sõna tihti (Matt. 5:18, 26, jne.), rõhutamaks asja kindlust.” Sõna, mis on tõlgitud Kristlikes Kreeka Kirjades sõnaga „usk”, tähendab samuti usku millessegi, mis kindlalt põhineb faktil või tõel.
5. Kuidas kasutati Heebrealastele 11:1 kreekakeelset sõna, mis on tõlgitud kui „kindel ootus”, iidsetes äridokumentides ja mis tähendus on sellel kristlaste jaoks?
5 Kreekakeelset sõna (hy·poʹsta·sis), mis Heebrealastele 11:1 on tõlgitud sõnadega „kindel ootus”, kasutati tavaliselt iidsetes papüürus-äridokumentides, andmaks edasi mõtet millestki, mis garanteerib tulevase omandi. Õpetlased Moulton ja Milligan teevad ettepaneku tõlkeks: „Usk on valdusõigus asjadele, millele loodetakse.” (Vocabulary of the Greek Testament) Ilmselt võib isikul, kellel on omandi valdusõigus, olla „kindel ootus”, et ühel päeval realiseerub tema lootus see kätte saada.
6. Mis tähendus on Heebrealastele 11:1 kreekakeelsel sõnal, mis on tõlgitud kui „ilmne tõendus”?
6 Tekstis Heebrealastele 11:1 kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud kui „ilmne tõendus” (eʹleg·khos), annab edasi mõtte tõendite esitamisest, et tõendada midagi, eriti midagi vastupidist näilikele asjaoludele. Kindel ehk tegelik tõend selgitab seda, mis eelnevalt mõistmatuks jäi, seejuures ümber lükates selle, mis oli näilik. Seega pole usk ei Heebrea ega Kreeka Kirjades mitte mingil juhul „kindel uskumine millessegi, mille kohta pole mingeid tõendeid”. Vastupidi, usk põhineb tõel.
Põhineb põhitõdedel
7. Kuidas kirjeldavad Paulus ja Taavet neid, kes eitavad Jumala olemasolu?
7 Apostel Paulus teatas põhitõe, kui ta kirjutas, et Looja „nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad [tõe vastased] ei saa vabanduda”. (Roomlastele 1:20) Jah, „taevad jutustavad Jumala au”, ja „maa on täis [tema] looduid”. (Laul 19:2; 104:24) Aga mida teha siis, kui inimene ei taha tõendeid vaadelda? Laulik Taavet ütles: „Õel oma upsakas üleolevuses [„kõrk, nagu ta on”, The New English Bible] ei püüa midagi otsida; kõik tema mõtted on: ’Jumalat ei ole.’ ” (Laul 10:4, NW; 14:1) Usk rajaneb osaliselt põhitõel, et Jumal on olemas.
8. Milles saavad olla kindlad ja mida mõistavad need, kes näitavad üles usku?
8 Jehoova ei ole mitte lihtsalt olemas; ta on ka usaldusväärne ja me võime ta tõotustele toetuda. Ta on öelnud: „Tõesti, nagu ma olen mõelnud, nõnda sünnib, ja see, mida ma olen kavatsenud, läheb korda.” (Jesaja 14:24; 46:9, 10) Need sõnad pole tähtsusetud. On olemas selged tõendid, et sajad Jumala Sõnas kirjapandud prohvetiennustused on täitunud. Tänu sellele valgustatusele on need, kes näitavad üles usku, võimelised mõistma ka paljude teiste Piibli prohvetiennustuste käimasolevat täideminekut. (Efeslastele 1:18) Näiteks näevad nad Jeesuse juuresviibimise „tundemärki”, mis sisaldab rajatud Kuningriigi kuulutamist kiirenevas tempos, samuti ka ennustatud õige kummardamise laienemist. (Matteuse 24:3—14, NW; Jesaja 2:2—4; 60:8, 22) Nad teavad, et peagi tuleb rahvaste „rahu ja julgeoleku”-hüüd ja et varsti peale seda Jumal „hävitab need, kes hävitavad maad”. (1. Tessalooniklastele 5:3; Ilmutuse 11:18) Milline õnnistus, kui on usk, mis põhineb prohvetlikel tõdedel!
Püha vaimu vili
9. Milline seos on usu ja püha vaimu vahel?
9 Tõe, millel põhineb usk, võime leida Piiblist, mis on Jumala püha vaimu tegevuse tulemus. (2. Saamueli 23:2; Sakarja 7:12; Markuse 12:36) Seepärast on loogiline, et usk ei saa eksisteerida lahus püha vaimu tegevusest. Seetõttu võis Paulus kirjutada: „Vaimu vili [on ka] . . . usk.” (Galaatlastele 5:22, NW) Kuid paljud inimesed hülgavad Jumala tõe, rüvetades oma elu lihalike himude ja vaadetega, mis kurvastavad Jumala vaimu. Seega, „usk ei ole mitte igaühe oma”, sest neil inimestel pole alust, millelt seda edasi arendada. — 2. Tessalooniklastele 3:2; Galaatlastele 5:16—21; Efeslastele 4:30.
10. Kuidas mõningad varased Jehoova sulased näitasid üles usku?
10 Aadama järeltulijate hulgas on inimesi, kes on ilmutanud usku. Heebrealastele 11. peatükk märgib koos paljude nimetamata Jehoova sulastega, kes on „usu läbi saanud tunnistuse”, Aabelit, Eenokit, Noad, Aabrahami, Saarat, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Rahabit, Giideoni, Baarakit, Simsonit, Jeftat, Taavetit ja Saamueli. Pane tähele, mida „usu läbi” tehti. Usu läbi Aabel ’tõi Jumalale ohvri’ ja Noa ’ehitas laeva’. Usu läbi Aabraham ’kuulas sõna, kui teda kutsuti välja minema paika, mille ta pidi saama pärandiks’. Ja usu läbi Mooses „jättis maha Egiptuse”. — Heebrealastele 11:4, 7, 8, 27, 29, 39.
11. Mida näitab Apostlite teod 5:32 seoses inimestega, kes kuuletuvad Jumalale?
11 On ilmne, et kõik need Jehoova sulased tegid enamat, kui vaid uskusid Jumala olemasollu. Näidates üles usku, lootsid nad temale kui sellele, kes „on tasuja neile, kes teda pidevalt ja tõsimeelselt otsivad”. (Heebrealastele 11:6, NW) Nad tegid seda, mida Jumala vaim neid juhtis tegema, tegutsedes vastavalt siis kättesaadavale tõe täpsele tundmisele, kuigi see oli piiratud. Kuidas nad küll Aadamast erinesid! Ta ei tegutsenud usus, mis põhines tõel, ega vastavalt püha vaimu juhtimisele. Jumal annab oma vaimu vaid neile, kes talle kuuletuvad. — Apostlite teod 5:32.
12. a) Millesse Aabel uskus ja kuidas ta seda ilmutas? b) Mida Kristuse-eelsed Jehoova tunnistajad, vaatamata oma usule, ei saavutanud?
12 Erinevalt oma isast Aadamast, oli jumalakartlikul Aabelil usk. Ilmselt sai ta oma vanematelt teada kõige esimese kuuldavale toodud prohvetiennustuse: „Ma [Jehoova Jumal] tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15) Seega tõotas Jumal hävitada kurjuse ja taastada õigluse. Aabel ei teadnud, kuidas see tõotus täidetakse. Kuid tema usk, et Jumal on Tasuja neile, kes Teda tõsimeelselt otsivad, oli piisavalt tugev, ajendamaks teda ohvrit tooma. Ilmselt oli ta palju mõelnud prohvetiennustuse üle ja uskus, et tõotuse täitmiseks ja inimkonna täiusesse viimiseks on vajalik verevalamine. Järelikult oli Aabeli loomohver kohane. Kuid vaatamata oma usule, Aabel ja teised Kristuse-eelsed tunnistajad „ei saavutanud ometi mitte seda, mis oli tõotatud”. — Heebrealastele 11:39.
Usu täiustamine
13. a) Mida said Aabraham ja Taavet tõotuse täitumisest teada? b) Miks võib öelda, et „tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu”?
13 Läbi sajandite ilmutas Jumal perioodiliselt täiendavat tõde selle kohta, kuidas ’naise seemnega’ seotud tõotus täidetakse. Aabrahamile öeldi: „Sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad.” (1. Moosese 22:18) Hiljem öeldi kuningas Taavetile, et läbi tema kuningliku liini tuleb tõotatud Seeme. Aastal 29 m.a.j. ilmus see Seeme Jeesus Kristuse isikus. (Laul 89:4, 5; Matteuse 1:1; 3:16, 17) Kontrastina ustavusetule Aadamale, oli „viimane Aadam”, Jeesus Kristus, usu ülesnäitamisel eeskujulik. (1. Korintlastele 15:45) Ta elas Jehoovat andunult teenides ja täitis need paljud Messia kohta ettekuulutatud prohvetiennustused. Seega tegi Jeesus tõotatud Seemne kohta käiva tõe selgemaks ja tõi asjad, mida Moosese Seadus ette tähendas, tegelikkuse valdkonda. (Koloslastele 2:16, 17) Seepärast võis öelda, et „tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu”. — Johannese 1:17.
14. Kuidas näitas Paulus galaatlastele, et usk on saanud uue ulatuse?
14 Kuna nüüd tõde tuli Jeesus Kristuse kaudu, oli olemas laiendatud alus, millel võis põhineda usk „tõotusesse”. Usk oli muutunud kindlamaks, saanud nii-öelda uue ulatuse. Seoses sellega ütles Paulus võitud kaaskristlastele: „Kiri on kõik pannud kinni patu alla, et tõotus antaks Jeesuse Kristuse usust neile, kes usuvad. Aga enne kui tuli usk, olime käsu valve all, kinni pandud tulevase usu ilmumise jaoks. Nõnda on käsk saanud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust. Aga et usk on tulnud, ei ole me mitte enam kasvataja all. Sest te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses.” — Galaatlastele 3:22—26.
15. Ainult kuidas võis usk täiustatud saada?
15 Iisraellased olid üles näidanud usku sellesse, et Jumal nendega Seaduselepingu abil tegeles. Kuid nüüd pidi see usk suurenema. Kuidas? Usu ülesnäitamisega vaimuga võitud Jeesusesse, kelle juurde viimiseks oli kavandatud Seadus. Ainult sel viisil võis Kristuse-eelne usk täiustatud saada. Kui oluline oli nende esimeste kristlaste jaoks ’vaadata keskendunult nende usu Peaesindajale ja Täiustajale Jeesusele’! (Heebrealastele 12:2, NW) Loomulikult on kõigil kristlastel tarvis niimoodi toimida.
16. Kuidas saadi intensiivsemalt püha vaimu ja mispärast?
16 Kas pidi ka püha vaimu intensiivsemalt saadama, pidades silmas kasvavat Jumala tõe tundmist ja sellest tulenevat täiustunud usku? Jah. Nelipühil, 33. aastal m.a.j., valati Jeesuse jüngrite peale välja püha vaim, tõotatud abistaja, millest Jeesus oli rääkinud. (Johannese 14:26, NW; Apostlite teod 2:1—4) Püha vaim mõjus neile kui Kristuse võitud vendadele täiesti uutmoodi. Nende usku, mis oli püha vaimu vili, tugevdati. See valmistas neid ette eelseisvaks hiigelsuureks jüngriteks-tegemise tööks. — Matteuse 28:19, 20.
17. a) Kuidas on alates aastast 1914 tõde tulnud ja usk täiustunud? b) Milline tõend on meil püha vaimu tegutsemisest alates aastast 1919?
17 Usk ilmus, kui Jeesus end umbes 1900 aastat tagasi ametisse määratud, kuid tegelikult veel mitte valitseva Kuningana esitles. Aga kuna ta nüüd on valitsev taevane Kuningas, on meie usu alus — ilmutatud tõde — tohutult kasvanud, täiustades niiviisi meie usku. Samamoodi on ka püha vaimu tegevus intensiivistunud. Kindel tõend selle kohta saabus aastal 1919, mil püha vaim pühendunud Jumala sulased peaaegu täielikust tegevusetusest uuesti elustas. (Hesekiel 37:1—14; Ilmutuse 11:7—12) Siis pandi alus vaimsele paradiisile, mis järgnevatel aastakümnetel aasta-aastalt rohkem ilmsiks sai ja aulisemaks muutus. Kas võib olla veel suuremat tõendit Jumala püha vaimu tegutsemisest?
Miks analüüsida oma usku?
18. Kuidas erinesid iisraeli maakuulajad usu suhtes üksteisest?
18 Varsti peale iisraellaste vabastamist Egiptuse orjusest läkitati 12 meest Kaananisse maakuulajateks. Kuid kümnel neist puudus usk, nad kahtlesid Jehoova võimes täita oma tõotus anda see maa Iisraelile. Nad olid ajendatud nägemisest, füüsilistest asjadest. Neist 12-st näitasid vaid Joosua ja Kaaleb, et nad käisid usus, mitte nägemises. (Võrdle 2. Korintlastele 5:7.) Kuna nad näitasid üles usku, jäid neist meestest ellu ja jõudsid tõotatud maale vaid nemad. — 4. Moosese 13:1—33; 14:35—38.
19. Kuidas on alus, millele usku ehitada, tänapäeval sügavam kui eales varem ja mida siiski peaksime tegema?
19 Me seisame tänapäeval Jumala uue õiglase maailma künnisel. Kui me tahame sinna siseneda, on usk olulise tähtsusega. Õnneks on tõe alus, millele seda usku rajada, sügavam kui eales varem. Meil on täielik Jumala Sõna, Jeesus Kristuse ja ta võitud järelkäijate eeskuju, miljonite vaimsete vendade ja õdede ning Jumala püha vaimu toetus enneolematus ulatuses. Teeme siiski hästi, kui analüüsime oma usku ja võtame, seni kui veel võimalik, ette samme selle tugevdamiseks.
20. Milliseid küsimusi on meil kohane endale esitada?
20 „Oo, ma usun, et see on tõde,” võid öelda. Aga kui tugev on su usk? Küsi endalt: „Kas Jehoova taevane Kuningriik on minu jaoks sama reaalne nagu inimvalitsus? Kas ma tunnustan ja toetan täiel määral Jehoova nähtavat organisatsiooni ja selle Juhtivat Kogu? Kas näen oma ususilmadega, et praegu manööverdatakse rahvaid lõppseisu Harmagedooni jaoks? Kas on mu usk edukalt võrreldav nende ’suure pilve tunnistajate’ usuga, keda on mainitud Heebrealastele 11. peatükis?” — Heebrealastele 12:1; Ilmutuse 16:14—16.
21. Kuidas annab usk tegutsemismotiivi neile, kel seda on, ja kuidas neid õnnistatakse? (Kasuta kommentaare kastist leheküljel 13.)
21 Neil, kel on tõel põhinev usk, on ajend tegutsemiseks. Nagu Aabeli ohverdatud vastuvõetav ohver, meeldivad ka nende kiitusohvrid Jumalale. (Heebrealastele 13:15, 16) Nagu õigusekuulutaja Noa, kes kuuletus Jumalale, püüavad nad Kuningriigi kuulutajatena õiglasel teel käia. (Heebrealastele 11:7; 2. Peetruse 2:5) Nagu Aabraham, need, kelle usk põhineb tõel, kuuletuvad Jehoovale, vaatamata ebamugavustele ja isegi tõsistele katselepanevatele tingimustele. (Heebrealastele 11:17—19) Nagu vanaaja ustavaid Jehoova sulaseid, nii ka neid, kel tänapäeval on usk, õnnistab nende armastav taevane Isa rikkalikult ja hoolitseb nende eest. — Matteuse 6:25—34; 1. Timoteosele 6:6—10.
22. Kuidas saab usku tugevdada?
22 Mida võid ette võtta, kui oled Jehoova sulane, kuid leiad, et su usk on mingil määral nõrk? Tugevda oma usku hoolsa Jumala Sõna uurimise läbi ja lase oma huultelt välja voolata tõevett, mis täidab su südant. (Õpetussõnad 18:4) Kui sa oma usku regulaarselt ei tugevda, võib see muutuda nõrgaks, tegevusetuks, isegi surra. (1. Timoteosele 1:19; Jakoobuse 2:20, 26) Ole täis otsustavust, et sinu usuga iial nii ei juhtu. Palu Jehoovalt abi, palvetades: „Aita mind seal, kus vajan usku!” — Markuse 9:24, NW.
Millised on sinu vastused?
◻ Mis on usk?
◻ Miks usk ei või olla lahus tõest ja pühast vaimust?
◻ Kuidas sai Jeesus Kristus meie usu Täiustajaks?
◻ Miks peaksime oma usu tugevust analüüsima?
[Kast lk 13]
NEED, KELLEL ON USK. . .
◻ Räägivad Jehoovast. — 2. Korintlastele 4:13.
◻ Teevad sarnaseid tegusid, nagu Jeesus tegi. — Johannese 14:12.
◻ On teistele julgustuse allikaks. — Roomlastele 1:8, 11, 12.
◻ Võidavad ära maailma. — 1. Johannese 5:5.
◻ Neil pole põhjust kartuseks. — Jesaja 28:16.
◻ Ootavad igavest elu. — Johannese 3:16.