„Kas ma peaksin laskma end ristida?”

ÜKSKI otsus, mis elu jooksul tuleb teha, ei ole võib-olla nii tähtis kui see: „Kas ma peaksin laskma end ristida?” Miks on see nii tähtis? Sellepärast, et meie otsus selles küsimuses mõjutab otseselt mitte ainult meie praegust eluteed, vaid ka meie igavest heaolu.

Kas sina seisad sellise otsuse ees? Võib-olla oled sa mõnda aega uurinud Jehoova tunnistajatega Piiblit. Või on sinu vanemad õpetanud sulle Pühakirja lapsepõlvest saadik. Nüüd oled sa jõudnud hetkeni, mil sa pead otsustama, mida teha. Selleks, et teha õiget otsust, on sul vaja mõista, mida ristimine hõlmab ja kes peaks laskma end ristida.

Mida ristimine hõlmab

Ristimine, justnagu abiellumine, on suhete piduliku pühitsemise tseremoonia. Abiellumise puhul on selles osalevad mees ja naine juba rajanud lähedased suhted. Abiellumistseremoonia teeb ainult avalikult teatavaks selle, mis on omavahel kokku lepitud, nimelt, et need kaks inimest sõlmivad nüüd tegeliku abielusideme. See annab ka eesõigused, millest abielupaar võib rõõmu tunda, ja toob kaasa kohustused, mida neil koos elades täita tuleb.

Ristimise puhul on olukord üsnagi sarnane. Piiblit uurides saame me teada armastavatest asjadest, mida Jehoova meie jaoks on teinud. Ta on andnud meile mitte ainult elu ja kõik, mida me vajame, et seda säilitada, vaid ka oma ainusündinud Poja, et ta avaks patusele inimkonnale tee Temaga lähedastesse suhetesse astumiseks ja igavese elu saamiseks paradiislikul maal. Kui me sellele kõigele mõtleme, kas ei pane see meid tegutsema?

Mida me saame teha? Jumala Poeg Jeesus Kristus ütleb meile: „Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu mind.” (Matteuse 16:24) Jah, me võime saada Jeesus Kristuse jüngriteks, järgides seda eeskuju, mida ta andis Jehoova, oma Isa huve teenides. Kuid see nõuab meilt enese ’salgamist’, see on vabatahtlikku otsust seada Jumala tahe meie endi tahtest ettepoole; see hõlmab meie elu ohverdamist ehk pühendamist tema tahte täitmisele. Selle vabatahtliku ja isikliku otsuse teatavaks tegemiseks viiakse läbi avalik tseremoonia. Veeristimine ongi see tseremoonia, mis sümboliseerib avalikult meie pühendumist Jumalale.

Keda peaks ristitama?

Jeesus Kristus käskis oma järelkäijatel ’minna ja teha jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida tema neid on käskinud’. (Matteuse 28:19, 20) On selge, et neilt, keda ristitakse, nõutakse teatud määral meele ja südame küpsust. Jumala Sõna isikliku uurimise kaudu on nad hakanud mõistma, et neil on tarvis ’parandada meelt ja pöörduda’ oma endisest eluviisist. (Apostlite teod 3:19) Seejärel on nad mõistnud, et neil on vaja võtta osa evangeliseerimistööst, mida tegi Jeesus Kristus, ja nad on saanud tema jüngriteks. Kõik see on leidnud aset enne ristimise sammu astumist.

Kas sina oled oma vaimses arengus jõudnud sellise astmeni? Kas sa soovid teenida Jumalat? Kui see on nii, siis uuri hoolikalt Piibli aruannet etioopia eunuhhist, nagu see on kirjas Apostlite tegude 8. peatükis. Kui sellele mehele selgitati Messia kohta käivaid prohvetiennustusi, katsus ta läbi oma meele ja südame ning küsis: „Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” Ilmselt polnud midagi, mis oleks teda takistanud; niisiis ta ristiti. — Apostlite teod 8:26—38.

Tänapäeval esitavad paljud sama küsimuse: „Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” Selle tulemusena ristiti 1991. aastal 300945 vastpühendunut. See valmistas kogu Jehoova rahvale suurt rõõmu, ning kogudusevanemad on rõõmuga valmis aitama teisi õiglase südamega inimesi, et nad edeneksid ja vastaksid ristimiseks vajalikele nõuetele.

Ometi võib juhtuda, et sinu koguduse vanemad soovitavad sul oodata. Kui oled noor, annavad ehk sinu vanemad sulle nõu oodata. Mida siis teha? Ära kaota julgust. Pea meeles, et Kõigekõrgemaga isiklikesse suhetesse astumine on väga tõsine samm. Tuleb vastata kõrgetele normidele ja neist kinni pidada. Võta nõuandeid kuulda ja rakenda neid kogu südamest. Kui sa ei mõista kõiki põhjendusi, siis ära ole häbelik, vaid esita küsimusi, kuni sa saad tõeliselt aru, milliseid ettevalmistusi sul on vaja teha.

Teisest küljest võivad mõned inimesed kõhelda astumast seda suurt sammu, nagu nad seda nimetavad. Kas sina oled üks neist? Muidugi võib olla teatud põhjusi, miks sa pead oma pühendumist ja ristimist edasi lükkama. Aga kui sa vastad nõuetele, kuid hoiad end siiski tagasi, oleks sul hea endalt küsida: „Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” Analüüsi palvemeeles oma olukorda ja vaata, kas on tõesti olemas mõjuvat põhjust, miks sa peaksid edasi lükkama vastamise Jehoova kutsele astuda temaga isiklikesse suhetesse.

„Ma olen veel noor”

Kui sa oled noor inimene, siis võid mõelda: „Ma olen veel noor.” On tõsi, et nii kaua kuni noored jäävad sõnakuulelikuks oma kristlikele vanematele ja rakendavad Pühakirjas öeldut nii hästi kui suudavad, võivad nad loota, et nad on Jehoova silmis „pühad”. Piibel räägib tõepoolest, et Jumala heakskiit, mis lasub õiglastel vanematel, laieneb ka nendest sõltuvatele lastele. (1. Korintlastele 7:14) Kuid Piiblis ei ole antud vanusepiiri, kui kaua selline sõltuvus kestab. Sellepärast on kristlikel noortel tähtis tõsiselt kaaluda küsimust: „Kas ma peaksin laskma end ristida?”

Piibel julgustab noori ’mõtlema ma Loojale oma nooruspäevil’. (Koguja 12:1) Meil on selles suhtes eeskujuks noor Saamuel, kes „teenis Jehoova ees, kuigi oli nooruke”. Samuti on olemas Timoteose eeskuju, kes võttis lapsest peale südamesse tõe, mida ta ema ja vanaema talle õpetasid. — 1. Saamueli 2:18; 2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15.

Nii ka tänapäeval on paljud noored pühendanud oma elu Jehoova teenimisele. Akifusa, kes on 15-aastane, ütles, et üks Teenistuskoosoleku programmiosa aitas tal teha otsust lasta end ristida. Ayumi lasi end ristida, kui ta oli kümme aastat vana. Ta tahtis teenida Jehoovat sellepärast, et ta oli teda tõeliselt armastama hakanud. Nüüd on ta 13-aastane ja tal oli äsja võimalus näha, kuidas tema piibliuurimisõpilane, kes oli samuti hakanud armastama Jehoovat, lasi end 12-aastaselt ristida. Ayumi noorem vend Hikaru ristiti samuti kümneaastaselt. „Mõned ütlesid, et ma olen liiga noor,” meenutab ta, „kuid Jehoova teadis mu mõtteid. Ma olin täis otsustavust lasta end ristida, kuna olin juba otsustanud pühendada oma elu, et teenida teda kõigega, mis mul on.”

Vanemate eeskuju aitab samuti kaasa, nagu on näha ühe noore õe kogemusest. Isa keelas emal tema ja ta venna ning õega Piiblit uurida. Ta peksis neid ja põletas nende raamatuid. Aga ema vastupidavuse ja usu tõttu võisid lapsed näha, kui tähtis on Jehoova Jumala teenimine. See noor tüdruk ristiti 13-aastaselt, ja ta noorem vend ning õde on järginud tema eeskuju.

„Ma olen liiga vana”

Laulukirjutaja ütles: „Vanad ühes noortega . . . kiitku . . . Jehoova nime.” (Laul 148:12, 13) Jah, eakamad inimesed peavad samuti tunnustama Jehoova poolel seisukoha võtmise vajadust. Kuid mõnedel vanematel inimestel on kalduvus hoiduda muudatuste tegemisest. Nad arvavad, et „vana karu ei õpi tantsima”. Kuid tuleta meelde, et ustav Aabraham oli 75-aastane, kui Jehoova ütles talle: „Mine välja omalt maalt ja omast sugukonnast ja tule sinna maale, mille ma sulle näitan.” (Apostlite teod 7:3; 1. Moosese 12:1, 4) Mooses oli 80 aastat vana, kui Jehoova andis talle ülesande: „Vii mu rahvas . . . Egiptusest välja!” (2. Moosese 3:10) Nende meeste ja teiste elu oli hästi sisse seatud, kui Jehoova palus neil tõestada oma armastust ja pühendumist temale. Nad ei kõhelnud Jehoova kutsele vastata.

Kuidas on lugu tänapäeval? Shizumu oli olnud 78 aastat budist, kui ta hakkas Piiblit uurima. Tema perekond oli ta vastu, lubamata tal isegi omaenese kodus uurida. Ainult ühe aasta möödudes mõistis ta vajadust pühendada end Jehoovale ja ta lasi end ristida. Miks ta selle muudatuse tegi? Ta ütles: „Valereligioon oli mind palju aastaid petnud ja ma tahtsin Jehoovalt tulevat tõde igavesti vastu võtta.”

’See päästab teid nüüd’

Aeg on lõppemas. Kaalul on elud, ka sinu elu. On tungiv vajadus, et sa kaaluksid tõsiselt Jehoovale pühendumist ja selle sümboliseerimist veeristimisega. Apostel Peetrus rõhutas seda, öeldes: ’Teid päästab nüüd ristimine.’ Edasi ta selgitas, et ristimine „ei ole liha rüveduse kõrvaldamine” (inimene peab olema teinud seda juba enne ristimiskõlblikuks saamist), „vaid kui hea südametunnistuse nõudmine Jumala ees”. — 1. Peetruse 3:21.

Jehoova nõuetele vastates saab ristitud jünger hea südametunnistuse. Jätkates oma parima tegemist Jehoova teenimises, on tal meelerahu ja rahulolu. (Jakoobuse 1:25) Ennekõike võib ta täie usaldusega oodata Jehoovalt lõputuid õnnistusi tulevases uues süsteemis. Olgu see sinu osa, kui sa vastad jaatavalt küsimusele: „Kas ma peaksin laskma end ristida?”

[Pilt lk 21]

Saamuel oli poisike, kui ta Jehoova ees teenis

[Pilt lk 22]

Mooses oli 80 aastat vana, kui Jehoova talle volitatud ülesande andis

[Pildid lk 23]

Tänapäeval võivad nii noored kui ka vanad, kes lasevad end ristida, täie usaldusega oodata lõputuid õnnistusi Jumala uues süsteemis