Kui täpne on Piibli ajalugu?

„MA RÄÄGIN tõtt . . . ega valeta mitte,” ütles üks piiblikirjutaja oma noorele sõbrale. (1. Timoteosele 2:7) Seesugused väljendused Pauluse kirjades esitavad piiblikriitikutele väljakutse.a Sellest, kui Paulus oma kirjad kirjutas, on möödunud üle 1900 aasta. Kogu selle aja jooksul pole keegi tema kirjadest välja toonud ega suutnud tõestada ühtki ebatäpsust.

Ka piiblikirjutaja Luukas pidas täpsust tähtsaks. Ta pani kirja jutustuse Jeesuse elust ja teenimisest ning kirjutas seejärel jutustuse, mida nimetatakse Apostlite tegudeks. „Olen . . . arvanud heaks algusest peale kõike hoolega uurida,” kirjutas Luukas. — Luuka 1:3.

Tõendeid täpsuse kohta

Üheksateistkümnenda sajandi alguse piiblikriitikud vaidlustasid selle, kas Luukas oli ajaloolasena täpne. Veelgi enam, nad väitsid, et Apostlite tegude raamatu ajalugu mõeldi välja meie ajaarvamise teise sajandi keskpaiku. Briti arheoloog sir William Mitchell Ramsay oli üks neist, kes seda arvas. Kuid pärast Luuka mainitud nimede ja paikade uurimist tunnistas ta: „Veendusin vähehaaval, et jutustuse mitmesugustes üksikasjades on näha imestamisväärset tõepärasust.”

Kui Ramsay kirjutas ülaltoodu, oli üks Luuka täpsust puudutav vaidlusküsimus ikka veel lahendamata. See oli seotud üksteise läheduses asetsevate linnade Ikoonioni, Lüstra ja Derbega. Luukas vihjas sellele, et Ikoonion pole sama mis Lüstra ja Derbe, kirjeldades viimaseid kui „Lükaoonia linnu”. (Apostlite teod 14:6) Ent nagu juuresolev kaart näitab, oli Lüstra Ikoonionile lähemal kui Derbele. Mõned vanaaja ajaloolased kirjeldasid Ikoonioni kui Lükaoonia osa; seetõttu seadsidki kriitikud Luuka jutustuste tõesuse kahtluse alla, sest tema ei teinud seda.

Siis, 1910. aastal, avastas Ramsay Ikoonioni varemetest kirjaliku mälestussamba, mis näitab, et selle linna keel polnud mitte lükaoonia, vaid früügia keel. „Hulk teisi Ikoonionist ja selle ümbrusest pärit raidkirju kinnitab fakti, et sealse rahvuse poolest võidi seda linna kutsuda Früügia linnaks,” ütleb dr. Merrill Unger oma raamatus Archaeology and the New Testament. Tõepoolest valitses Pauluse päevil Ikoonionis früügia kultuur ja see erines „Lükaoonia linnadest”, kus inimesed rääkisid „lükaoonia keelt”. — Apostlite teod 14:6, 11.

Piiblikriitikud vaidlustasid ka Luuka poolt Tessaloonika linna valitsejate kohta kasutatud sõna „politarkhid”. (Apostlite teod 17:6, NW allmärkus) Kreeka kirjanduses oli see väljend tundmatu. Kuid siis leiti sellest muistsest linnast üks võlv, millel olid linnavalitsejate nimed ja neid oli kirjeldatud „politarkhidena” — täpselt see sõna, mida kasutas Luukas. „Selle termini kasutamine on vabastanud Luuka tema täpsust puudutavate süüdistuste alt,” selgitab W. E. Vine oma sõnaraamatus Expository Dictionary of Old and New Testament Words.

Luuka merereis

Mereeksperdid on uurinud Apostlite tegude raamatu 27. peatükis kirjeldatud laevahuku üksikasju. Luuka sõnade kohaselt sattus suur laev, millega tema ja Paulus sõitsid, väikese Klauda saare lähedal tugeva kirdetuule kätte ning meremehed kartsid, et see ajab laeva Aafrika põhjaranniku lähedal olevale ohtlikule liivamadalikule. (Apostlite teod 27:14, 17; vaata ka NW allmärkust.) Kogenud meresõiduoskusega õnnestus neil juhtida laev Aafrikast läänekursil eemale. Tuul ei vaibunud ja lõpuks jooksis laev Malta saare lähistel madalikule, olles läbinud umbes 870 kilomeetrit. Mereekspertide arvestuste kohaselt pidi see olema suur laev, mis seilas tuules üle 13 päeva, et jõuda nii kaugele. Nende arvestused on kooskõlas Luuka jutustusega, mis märgib, et laevahukk toimus 14. päeval. (Apostlite teod 27:27, 33, 39, 41) Pärast Luuka merereisi kõikide üksikasjade järeleuurimist järeldas purjetaja James Smith: „See on jutustus tõelistest sündmustest, mille on kirjutanud keegi, kes oli ise nende sündmuste keskel . . . Ükski inimene, kes pole meremees, ei oskaks kirjutada jutustust merereisist, mis on kõigis oma osades nii kooskõlaline, kui ta ise seda tegelikult ei näeks.”

Selliste avastuste tõttu kaitsevad mõned teoloogid meelsasti Kristlikke Kreeka Kirju kui täpset ajalugu. Aga kuidas on lugu varasema ajalooga, mis leidub Heebrea Kirjades? Paljud vaimulikud kummardavad kaasaegset filosoofiat ja väidavad, et see sisaldab müüte. Kuid paljud Piibli varase ajaloo üksikasjad on samuti kriitikute kimbatuseks ära tõestatud. Mõtle näiteks kord unustustehõlma vajunud Assüüria impeeriumi avastamisele.

[Allmärkus]

[Kaart lk 3]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

FRÜÜGIA

LÜKAOONIA

Ikoonion

Lüstra

Derbe

VAHEMERI

KÜPROS