Kas lõhenenud kirik võib jääda püsima?
„KÕIK, kes tunnistavad Kristuse päästvat tõde, kuuluvad ühte nähtavasse kirikusse. Ristiusumaailma usulahud — lahknemised ida- ja lääne-õigeusu ning roomakatoliikluse ja reformikirikute vahel — on lahknemised ühe ja sama kiriku piires.” (Christians in Communion) Selline on ühe kirjaniku arvamus kristlusest — et see on laialivalgunud religioonide pere, kes kõik tunnistavad sama usku Jeesusesse Kristusesse.
Kuid see on lõhenenud pere, kus valitsevad vastuolulised õpetused ja käitumisnormid. „Tänapäeva kristlus esitab . . . kirikusse astuda soovijaile madalamad nõuded kui esitatakse neile, kes tahavad bussi peale minna,” ütleb üks vaatleja. Millise diagnoosi peaksime siis määrama selle vaimse tervise seisundile? Katoliku piiskop Basil Butler teeb järelduse: „Lõhenenud kristlus on tõepoolest väga haige.” (The Church and Unity) Kuidas see haigus alguse sai? Kas on lootust paranemiseks?
„Ülekohtu-inimene”
Apostel Paulus hoiatas, et kunagi hakkab arenema lahkmeelsus. Ta kirjutas Tessaloonika kristlastele, kes arvasid, et Kristuse juuresviibimine on kohe-kohe käes: „Ärgu ükski teid petku mingil kombel, sest [Jehoova] päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu-inimene, hukatusepoeg.” — 2. Tessalooniklastele 2:3.
See „ülekohtu-inimene” pani kristlikus koguduses aluse ärataganemisele ja mässule. Kes ta on? Mitte mõni üksikisik, vaid hoopis ristiusumaailma vaimulike klass. See klass tõstis ennast ärataganenud koguduses juhtpositsioonile üsna pea pärast Jeesuse apostlite surma ning hakkas lõpuks õpetama paganlikke filosoofiaid, nagu näiteks Kolmainsust ja inimhinge surematust. (Apostlite teod 20:29, 30; 2. Peetruse 2:1—3) Nagu tappev viirus nakatas see nimikristlikku kogudust deemonite inspireeritud ideedega, mis vältimatult lahkmeelsusteni viisid. — Galaatlastele 5:7—10.
See nakatumine algas juba apostel Pauluse päevil. Paulus kirjutas: „Ülekohtu saladus on juba mõjumas; ainult peab enne vahelt kõrvaldatama see, kes teda siiamaani takistab.” (2. Tessalooniklastele 2:7) Ärataganemise mürgile olid takistuseks apostlid. Kui nende ühendav mõju kadus, hakkas ohjeldamatu ärataganemine vähktõvena vohama. — 1. Timoteosele 4:1—3; 2. Timoteosele 2:16—18.
Selle „ülekohtu-inimese” tegutsemine jätkub endise hooga. Ühes hiljutises kirjutises, mis käsitles „seksuaalsetes ja teoloogilistes piinades vaevlevat kirikut”, tsiteeriti üht anglikaani kiriku peapiiskoppi kurtmas: „Üleskutsed, millega manitsetakse vaimulikke hoiduma abieluvälistest seksuaalvahekordadest, jäävad vastukajata. Avalikke homoseksualiste määratakse vaimulikeks. Kurjast on tehtud hea ja heast kuri.” — The Sunday Times Magazine, London, 22. november 1992.
Nisu ja lusted
Jeesus Kristus ise õpetas, et õige kristlus kaob mõneks ajaks silmapiirilt. Ta ütles, et kristliku koguduse rajamine on sarnane sellele, kui mees külvab oma põllule head seemet. Kuid Jeesus ütles, et seejärel „tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka”. Kui tema orjad küsisid, kas nad peaksid püüdma lustet välja kitkuda, ütles põllu omanik: „Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.” Kui kaua pidid nisu ja luste segamini kasvama? Põllu omanik ütles: „Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks.” — Matteuse 13:25, 29, 30.
Kuni „lõikuseni” ehk eraldamiseni, mis toimub „maailma-ajastu” viimseil päevil, kasvasid nimikristlased õigete kristlastega kõrvuti. (Matteuse 28:20) Kurat-Saatan kasutas neid ärataganejaid selleks, et luua allakäinud ja lõhenenud nimikristlik kogudus. (Matteuse 13:36—39) Neist sai tõelise kristluse hale võltsing. (2. Korintlastele 11:3, 13—15; Koloslastele 2:8) Kui kirik sajandite jooksul üha rohkem jagunes, muutus õigete kristlaste äratundmine järjest raskemaks.
Uued jagunemised
Raamatus The Testing of the Churches—1932-1982 öeldakse, et kaasajal „on toimunud uued jagunemised ning esmajoones on nähtavale ilmunud karismaatiline liikumine, mis asetab rõhu isiklikule usule ja kogemustele”. On huvitav, et mõnede arvates ei ole need taassündinud karismaatilised liikumised mitte uus jagunemine, vaid märk vaimse olukorra paranemisest. Näiteks leidis Põhja-Iirimaal selline taasärkamine aset 1850-ndatel aastatel. Lootused olid suured. Ühes aruandes räägiti „presbüterlike, metodistlike ja vabakristlike kirikuõpetajate . . . vennalikust ühinemisest” ning öeldi, et „iga järgnev päev tõi endaga kaasa uusi jutte transsidest, unenägudest, nägemustest ja imedest”. — Religious Revivals.
Paljud pidasid neid erakordseid ilminguid tõendiks selle kohta, et Jumala vaim on Jumala kiriku taasäratamiseks tegutsemas. „Jumala kirik on nendel aladel selle kõige ülevamas tähenduses taasäratatud,” ütles üks kaasaegne. Aga kuigi sellest konkreetsest taasärkamisest räägiti uhkelt kui „aulisest ja enneolematust ajastust Ulsteri religioosses ajaloos”, ei ole see ega teised selletaolised taasärkamised loonud religioosset ühtsust nende vahel, kes väidavad, et nad on vaimselt uuesti sündinud.
Sellised inimesed väidavad, et põhiküsimustes on nad ühtsed. Kuid sama argumendi esitab ka kogu ülejäänud ristiusumaailm, väites, et „see, mis kristlasi juba ühendab, on kaugelt tähtsam kui need küsimused, mis nende hulgas ikka veel lõhesid põhjustavad”. (The Church and Unity) Ristiusumaailm väidab: „Meie fundamentaalne ühtsus, mis on meil nii omavahel kui ka kõigi kaaskristlastega, põhineb sellel, et me kõik oleme ristitud Kristusse.” (Christians in Communion) Kuid väide, et lõhed pole olulised, kuna kõik usuvad Jeesusesse, võrdub väitega, et vähktõbi ei ole ohtlik, niikaua kuni süda on tugev.
Tegelikkuses on sellised nüüdisaegsed religioossed liikumised segadust juurde toonud ning tekitanud vaimse anarhia, milles õpetajad veenavad inimesi endi järelkäijateks hakkama. Jim Jones ja David Koresh on hiljutised näited vaimsetest juhtidest, kes tuhandeid inimesi eksitasid. (Matteuse 15:14) Üks baptisti vaimulik on Ku Klux Klani juhtivliige. Ta seostab valgete ülemvõimu saavutamiseks tehtavad pingutused religioosse taasärkamisega ning ütleb, et neile, kes sellest osa võtavad, „antakse jumalikust juhtimisest tulenev tugevus, Tema julgus, kes suri Kolgatal [Jeesus Kristus]”.
Mida öelda nende väidetavate imede, vägevate tegude ja tunnusmärkide kohta, mida Jeesuse nimel tehakse? Tuleta meelde Jeesuse Kristuse ranget hoiatust, et ta ei kiida heaks mitte neid, kes lihtsalt ütlevad: „Issand, Issand”, vaid hoopis ’need, kes teevad tema Isa tahtmist’. Paljud ei tea tänapäeval isegi seda, mis on tema Isa nimi — Jehoova. Jeesus hoiatas nende eest, kes ’tema nimel ajavad välja kurje vaime ja tema nimel teevad vägevaid tegusid’, kuid on siiski „ülekohtutegijad”. — Matteuse 7:21—23.
„Minge välja temast, minu rahvas”
Mida haigele ristiusumaailmale edasi prognoositakse? Midagi väga halba. Kas me peaksime seega järgima katoliku piiskopi Butleri nõuannet „liituda ilma pikema jututa [kirikuga] ning anda oma osa selle ridade pidevaks seesmiseks ’puhastamiseks’ ”? Ei! Lõhenenud ja lõhesid tekitav ristiusumaailm ei jää püsima. (Markuse 3:24, 25) Ta on osa valereligiooni ülemaailmsest impeeriumist, mida nimetatakse Suureks Babüloniks. (Ilmutuse 18:2, 3) Üsna pea hävitab Jumal selle veresüüd kandva religioosse süsteemi.
Piiblis ei öelda, et tõelised kristlased peaksid jääma sellesse allakäinud religioossesse süsteemi ning püüdma seda seestpoolt muuta. Selle asemel innustab Piibel: „Minge välja temast, minu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ja et teid ei tabaks tema nuhtlused! Sest tema patud on ulatunud taevani ja Jumal on tuletanud meelde tema ülekohtused teod.” — Ilmutuse 18:4, 5.
Kuhu tuleb temast ’välja minna’? Tuleta meelde Jeesuse tõotust, et lõikuse ajal kogutakse õiged kristlased taas kokku ülemaailmsesse ühtsusesse. Ka prohvet Miika ennustas taolist taaskogumist, öeldes: „Ma panen nad ühte [„ühtsusesse”, NW] nagu lambad tarasse.” (Miika 2:12) Kas see on nii ka läinud?
On tõesti! Kõikjal maailmas kogutakse tõelisi kristlasi praegu ühtsesse vennaskonda. Kes nad on? Nad on Jehoova tunnistajate kristlik kogudus, kes kuulutavad 231 maal ühtselt head sõnumit Jumala Kuningriigist. Nad on heitnud kõrvale ristiusumaailma lõhesid tekitavad õpetused ning tahavad kummardada Jumalat vastavalt tema Sõnas toodud tõele. — Johannese 8:31, 32; 17:17.
Esitame sulle südamliku üleskutse nendega rääkida. Kui sa tahaksid Jehoova tunnistajatest rohkem teada saada, siis võta palun ühendust kohalike tunnistajatega või kirjuta selle ajakirja 2. leheküljel toodud loetelust sulle sobival aadressil.
[Pilt lk 7]
„Jumal on tuletanud meelde tema ülekohtused teod”