Hirm hoiab maailma oma haardes
NEW YORGIS asuvat 110-korruselist Maailma Kaubanduskeskust raputas 1993. aasta 26. veebruaril ülivõimas autopommi plahvatus. Tuhanded töötajad olid suletud seiskunud liftidesse või sunnitud põgenema suitsu täis trepikodade kaudu. Neid valdas selles vägivaldses maailmas kõiki endasse haarav hirm.
Pommide abil terroriseeritakse inimesi paljudes maades; sellistes riikides nagu Liibanon ja Iirimaa on see lausa tavaliseks asjaks muutunud. Indias Bombays plahvatas 1993. aasta 12. märtsil, kõigest ühe päeva jooksul, 13 pommi, mis tapsid umbes 200 inimest! Üks pealtnägija ütles: „Kogu Bombayd on haaranud paanika.” Nagu kirjutab ajakiri Newsweek, „on veelgi hirmuäratavam see, et [autopomm] on saanud koguni igapäevaseks nähtuseks”.
Tuumahirm püsib
Inimesed tunnevad hirmu selle pärast, et tuumareaktoreid on üsnagi kerge pommiga õhku lasta. Edukas rünnak tuumaelektrijaamale võib põhjustada äraarvamatut kahju ja hiigelkannatusi. Seda hirmu süvendas veelgi ühe mehe katse tungida Ühendriikides asuva Three Mile Islandi tuumaelektrijaama kaitseväravast autoga sisse.
Paljud kardavad, et terroristid ja võimunäljas valitsejad hangivad endale tuumarelvad. Kardetakse, et tuhanded endise Nõukogude Liidu töötuks jäänud tuumateadlased püüavad oma oskusi maha müüa. Lisaks, kuigi START-kokkulepe ja muud kokkulepped näevad ette strateegiliste tuumarelvade arvu tähelepanuväärset piiramist, teostatakse see lõplikult alles aastate pärast. Kuni selle ajani ripub inimkonna kohal ähvardava kõuepilvena võimalus, et seda relvastust kasutab mõni fanaatikust võimutaotleja.
Vägivald süvendab hirmu
Laialtlevinud vägivaldne kuritegevus teeb inimesed kartlikuks nii kodus kui ka tänaval. Arvatakse, et aastal 1990 mõrvati umbkaudu 23000 ameeriklast. Näiteks Chicago linnas toimus puhta kokaiini laialdasema kasutamise tagajärjel ühe aasta jooksul 700 mõrva. Mõningates linnades on teatud piirkonnad muutunud lahinguväljadeks, kus tulevahetuses on saanud surma juhuslikud möödaminejad, kaasa arvatud lapsed. Ühes ajakirjas öeldakse: „Keskmise suurusega linnades suureneb vägivald pidevalt ja kiiresti. . . . Mitte keegi ei jää sellest puutumata, sest kõik paigad [Ühendriikides] on üle ujutatud uimastite ja noorte huligaanidega. Igal aastal kogeb neljast Ameerika perekonnast üks vägivaldset kuritegu või vargust.” — U.S.News & World Report, 7. oktoober 1991.
Hirm vägistamise ees teeb naised ärevalt kartlikuks. Aastast 1985 kuni aastani 1990 kasvas Prantsusmaal politseile teadaantud vägistamiste arv 62 protsenti. Seksuaalkuritegude arv Kanadas kahekordistus kuue aastaga 27000-ni. Saksamaa teatas, et iga seitsme minuti jooksul satub üks naine seksuaalkuriteo ohvriks.
Ka lapsed on hirmul oma julgeoleku pärast. Ajakiri Newsweek teatab, et Ühendriikides „hangivad isegi neljanda ja viienda klassi lapsed endale relva, ning õpetajad ja kooliametnikud on täis hirmu”. Olukord on sedavõrd tõsine, et neljandikus suurlinnade koolipiirkondades on kasutusele võetud metalliotsijad, kuid otsusekindlad noorukid hiilivad neistki mööda, andes relvad akna kaudu teiste kätte.
Hirm AIDS-i ees
Üha rohkem inimesi kardab haigestuda AIDS-i. Ainuüksi Ühendriikides on olnud ligikaudu 230000 AIDS-i juhtu. AIDS-ist on saanud tähtsuselt kuues 15- kuni 24-aastaste surma põhjus. „Hirmu teeb võimalus, et tulevikus võib sellest saada kõige enam levinud haigus,” öeldakse ajakirjas Newsweek.
Järjest sagedamini on AIDS surma põhjuseks inimeste seas, kes tegutsevad tantsu, teatri, kino, muusika, moe, televisiooni, kunsti ja muu sellise alal. Ühe teate kohaselt oli 60 protsendi 25- kuni 44-aastase ajakirjanduse, kunsti või meelelahutuse alal tegutseva Pariisi mehe surma põhjuseks AIDS. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) teatab, et kogu maailmas on 8 kuni 15 miljonit inimest nakatunud HIV-viirusega. Dr. Michael Merson, üks WHO juhtidest, ütleb: „Nüüd on selgeks saanud, et HIV-viirusega nakatunute hulk kasvab kiiresti kogu maailmas, seda eriti arengumaades.”
Muidugi tuntakse veel hirmu keskkonna ja paljude muudegi asjade pärast. Kuid ainuüksi eeltoodud teated annavad selge tõendi, et hirm hoiab maailma oma haardes. Kas see võib midagi erilist tähendada? Kas me võime loota, et me kunagi hirmust vabaneme?
[Piltide allikaviited lk 2]
Kaanefotod: vasakul: Tom Haley/Sipa Press; all: Malanca/Sipa Press
[Pildi allikaviide lk 3]
Bob Strong/Sipa Press