Milline lootus on pimedatel?
SELLEST hoolimata et John Milton oli täiesti pime, kirjutas ta sellised suurpoeemid nagu Paradise Lost ja Paradise Regained („Kaotatud paradiis” ja „Tagasivõidetud paradiis”). Kuigi Helen Keller oli pime ja ka kurttumm, ei takistanud see teda füüsiliste puuetega inimesi aitamast. Tõesti, paljud pimedad tulevad oma puudega hästi toime. Aga kui imeline oleks see, kui igaühel oleks hea nägemine! Kui sul on mõni lähedane inimene või sõber, kes on pime või nägemishäiretega, oled sellega ilmselt eriti päri.
Tõsi küll, mõnes riigis õpetatakse nägemishäiretega inimestele rehabilitatsiooniprogrammide abil, kuidas igapäevatoimetustega hakkama saada. Pimedate kirja ja väljaõpetatud juhtkoerte abil saavad pimedad paljude oma vajaduste eest hoolitseda. Sellest hoolimata peavad paljud inimesed nägemise puudumist kõige hirmsamaks füüsiliseks puudeks. Üks kirjanik väitis: „Olla pime tähendab kaotada ühendus meie tajumismaailma kõige tähtsama osaga.” Ja paljud pimedad peavad toimetulemiseks üha enam teiste inimeste abi kasutama.
„Miks on nii palju pimedaid inimesi?” võid sa küsida. Kas sa oled näiteks kuulnud trahhoomist? Selle haiguse tõttu on pimedaks jäänud üheksa miljonit inimest. The New Encyclopædia Britannica ütleb trahhoomi kohta: „See haigus on nakkav ning levib väga tiheda asustusega paikades, kus on halvad sanitaartingimused. Pesemisvee puudumine ja loendamatud kärbsed, keda tõmbab ligi inimroe, aitavad haiguse levimisele kaasa. Mõnes mõttes on trahhoom rohkem sotsiaalne kui meditsiiniline probleem; kui elutaset suudetaks tõsta, ülerahvastatust vähendada, kärbsed eemale tõrjuda ning piisavad veevarud tagada, väheneks trahhoomi esinemissagedus kiiresti.” Veel umbes miljon inimest kannatab onhotserkoosi ehk niinimetatud jõepimeduse all. Või kas sa oled kuulnud kseroftalmiast? See nimi kõlab küll keeruliselt, kuid fakt on see, et see on sagedane pimeduse põhjustaja. Pimedaksjäämist võivad põhjustada ka suhkruhaigus, difteeria, leetrid, sarlakid ja seksuaalsel teel edasikanduvad haigused.
Kui me vanemaks saame, võib meie nägemine halveneda selliste häirete tõttu nagu kollatähni patoloogilised muutused ja glaukoom; samuti ei tohi me ära unustada katarakti. The New Encyclopædia Britannica märgib: „Katarakt on siiamaani paljudes maailma maades pimedaksjäämise peamiste põhjuste seas, ning olukorra teeb traagilisemaks tõsiasi, et see on kirurgiliselt väga kergesti ravitav.”
Uutest oftalmoloogia-alastest avastustest hoolimata näib pimeduse täielik kõrvaldamine kauge unelmana. Sama entsüklopeedia ütleb: „Edusammud pimeduse ärahoidmise ja meditsiinilise ning kirurgilise ravi alal võivad tuua kasu vaid neile, kellele arstiabi on kättesaadav. Seni kuni suures osas maailmas rahvastiku toitumist ja sanitaartingimusi ei suudeta parandada, jääb ärahoitava pimeduse esinemissagedus sama kõrgele tasemele.”
Kuigi antibiootikumid ja kirurgia aitavad pimeduse vastu võidelda, on püsiva tervenemise lootus seotud millegagi, mis toimus ligi kaks tuhat aastat tagasi.
Pimedate tervendamine Jeesuse päevil
Kujutle pisut üle 30-aastast meest kõndimas mööda tolmust teed. Kaks tee ääres olevat pimedat kuulevad teda möödumas ning kisendavad: „Halasta meie peale!” Kuigi teised käsivad neil pimedail vait jääda, karjuvad need valjult: „Halasta meie peale!” Mees küsib lahkelt: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” Nad vastavad pikalt mõtlemata: „Et meie silmad läheksid lahti!” Kujuta nüüd endale ette: mees puudutab nende silmi ja otsekohe näevad nad jälle! — Matteuse 20:29—34.
Kui rõõmsad need endised pimedad selle üle küll olid! Kuid pimedaid inimesi on väga palju. See oli vaid üks juhtum. Miks peaks see sinus huvi äratama? Kuna see, kes nende pimedate meeste nägemise nii lahkelt taastas, oli naatsaretlane Jeesus. Tegelikult oli Jeesus peale selle, et ta oli ’võitud kuulutama evangeeliumi vaestele’, ’saadetud ka andma nägemist pimedaile’. — Luuka 4:18.
Inimesed olid nendest Jumala võimsa püha vaimu abil tehtud imetervendamistest hämmingus. Me loeme: „Rahvas pani imeks, nähes keeletuid rääkivat, vigaseid olevat terved, jalutuid käivat ja pimedaid nägevat. Ja nad andsid au Iisraeli Jumalale.” (Matteuse 15:31) Jeesus ei võtnud selliste tervendamiste eest mingit tasu, ei uhkeldanud oma võimetega ega taotlenud enda austamist, vaid ta tõstis esile Jehoova Jumala armastust ja halastust. Kuid Jeesus tundis kaasa ka vaimselt pimedatele ja abitutele inimestele, kes olid „piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast”. — Matteuse 9:36.
Kuigi see lugu võib tunduda väga huvitav, tahad sa ehk teada, kuidas see tänapäeva puudutab. Kuna tänapäeval ei tervenda keegi inimesi, nagu Jeesus tegi, kas on nendel tervendamistel meile mingit tähendust? Kas pimedatel on mingit lootust? Palun loe järgmist artiklit.
[Väljavõte lk 4]
„Seni kuni suures osas maailmas rahvastiku toitumist ja sanitaartingimusi ei suudeta parandada, jääb ärahoitava pimeduse esinemissagedus sama kõrgele tasemele.” — The New Encyclopædia Britannica