Kas sa mäletad?

Kas sa leidsid, et viimastel Vahitorni numbritel oli sinu jaoks praktiline väärtus? Miks siis mitte kontrollida oma mälu järgmiste küsimuste abil:

▫ Miks Jehoova tunnistajad pidevalt oma ligimesi külastavad?

Jehoova tunnistajad ise tahavad saada Jumala õnnistust, mis tuleb tõotatud Kuningriigi kaudu, ja kuna neid ajendab armastus ligimeste vastu, tahavad nad, et see õnnistus ka neile osaks saaks. Nii tunnevad nad Jeesuse eeskuju järgides omakasupüüdmatu armastuse ajendil soovi oma ligimeste juures käia. (Matteuse 6:9, 10; 22:37—39) — 15/8, leheküljed 8, 9.

▫ Miks on evolutsioon usu küsimus?

Teadlased ei ole kunagi näinud mutatsioone — isegi mitte kasulikke mutatsioone —, mis tooksid esile uusi eluvorme; ometigi väidavad evolutsionistid, et sel moel tekkisid uued liigid. Evolutsionistid ei ole näinud elu isetärkamist; ometigi rõhutavad nad, et elu tekkis just niimoodi. — 1/9, lehekülg 5.

▫ Kuidas me võime kõige lihtsamini tagasi saada julguse, mille me mõningate piiravate asjaolude tõttu võisime kaotada?

Ükskõik millised meie olud ka poleks, kui me keskendume sellele, mida me saame teha, selle asemel et tusatseda selle üle, mida me ei saa teha, pakub elu meile palju rohkem rahuldust ja me leiame rõõmu Jumala teenimises. (Laul 126:5, 6) — 1/9, lehekülg 28.

▫ Milline on andestamisest tulenev kasu?

Teistele andestamine edendab häid suhteid (Efeslastele 4:32); see ei too mitte ainult rahu kaasinimestega, vaid ka sisemise rahu (Roomlastele 14:19; Koloslastele 3:13—15); teistele andestamine avab võimaluse selleks, et meile andestatakse meie patud (Matteuse 6:14); samuti aitab see meil meeles pidada, et ka meie ise vajame andestust (Roomlastele 3:23). — 15/9, lehekülg 7.

▫ Kuidas on prohvet Aamose eeskuju meile kuulutustegevuses abiks?

Nagu Aamoski, me ei muuda ega lahjenda Jumala sõnumit. Selle asemel me kuulutame seda sõnakuulelikult, hoolimata sellest, kuidas meie kuulajad sellele reageerivad. — 15/9, lehekülg 17.

▫ Milliseid Jumalale iseloomulikke jooni me peaksime jäljendama?

Kaks silmapaistvat iseloomulikku joont on Jehoova organiseerimisvõime ja tema õnnelikkus. (1. Korintlastele 14:33; 1. Timoteosele 1:11, NW) Need Jumala omadused on tasakaalus, ja seega ei pea ta üht tähtsamaks, tuues teise selle ohvriks. — 1/10, lehekülg 10.

▫ Milliseid positiivseid samme on vanemad astunud selleks, et aidata oma lastel Jehoovat teenida?

Äärmiselt tähtis on õpetamisega varakult algust teha. Esimestel aastatel saadud muljed ja õppetunnid püsivad kogu elu jooksul meeles. (Õpetussõnad 22:6) Tähtis on õpetada kõigil koosolekutel Jehoovale kuuletumist ja temast lugupidamist ning tema kummardamist. Edukad lapsevanemad õpivad märkama valesid kalduvusi, ja nad aitavad oma lastel end parandada. (Õpetussõnad 22:15) Lõpuks, juba varakult tuleb oma lapsele seada teokraatlikke eesmärke, mida ta on suuteline mõõdukate pingutustega saavutama. — 1/10, leheküljed 27—28.

▫ Millist Jehoova andeksanni erilist külge me peaksime püüdma ellu rakendada?

Jehoova annab andeks ja ka unustab. (Jeremija 31:34) Inimloodul on raske seda teha. Jeesus rõhutas, et seda on tähtis teha, nagu on kirjas Matteuse 6:14, 15. — 15/10, leheküljed 25—26.

▫ Millised kolm asja takistavad meid olemast kaastundlik?

Patuse inimloomuse tõttu võib meis kadedus juurduma hakata. Kui me kellegi peale kadedaks saame, kuidas me suudame teda siis veel hella kaastundega kohelda? Veel võib takistuseks olla asjatu vägivallast mõjutada laskmine. See võib meid teiste inimeste kannatuste suhtes tundetuks teha. Peale selle on kaastundlikkusest tõenäoliselt puudu enesekesksel inimesel. (1. Johannese 3:17) — 1/11, leheküljed 19—20.

▫ Mida võib õppida sellest, mida Pühakiri Hiiobi kohta jutustab?

Jutustus Hiiobist teeb meid teadlikumaks Saatana sepitsustest ja aitab meil näha, kuidas see, et Jehoova on Universumi Suverään, on seotud inimese laitmatusega. Nagu Hiiobit, nii tuleb katsele panna kõik, kes armastavad Jumalat. Nagu Hiiob, nii võime ka meie vastu pidada, tõestada, et Saatan on valetaja, ning tunda rõõmu Jumala Kuningriigi õnnistustest. — 15/11, lehekülg 20.

▫ Kuidas saab vanematekogu juhataja igale vanemale kohast tunnustust avaldada?

Alati kui võimalik, peaks juhataja tegema piisavalt varakult teatavaks koosoleku päevakorra, et anda teistele vanematele aega iga esitatud päevakorrapunkti hoolikaks ja palvemeelseks järelekaalumiseks. Vanematekoosoleku ajal ei püüa ta vanemate arvamust kujundada, vaid pigem julgustab neid arutluse all olevatest küsimustest ’vabalt kõnelema’. (1. Timoteosele 3:13, NW) — 1/12, lehekülg 30.