Nad leidsid rahutus maailmas rahu

SELLE ajakirja kaanel võib näha pilti ägedast lahingust Bosnias ja Hertsegoviinas. Kas taolises kohas võib üldse mingit rahu olla? Üllatav küll, kuid vastus sellele küsimusele on jah. Samal ajal kui rooma-katoliiklased, õigeusklikud ja muhameedlased sellel õnnetul maal territooriumi pärast lahinguid peavad, igatsevad paljud üksikisikud rahu, ning mõned on selle ka leidnud.

Djoremid elasid Sarajevos ja nad olid Jehoova tunnistajad. Keset selles linnas aset leidvat rahutust külastasid nad harjumuspäraselt oma naabreid, et jagada nendega Jumala Kuningriigi head sõnumit (Matteuse 24:14). Miks? Djoremite pere teadis, et see Kuningriik on tõeline, et see on taevas juba valitsemas ja et see annab inimkonnale parima ja ainsa rahulootuse. Jehoova tunnistajad loodavad täiesti veendunult sellele, mida apostel Paulus nimetas „rõõmusõnumiks rahust” (Efeslastele 2:17, UT). Tänu taolistele inimestele nagu Bozo ja Hena Djorem leiavad paljud inimesed Bosnias ja Hertsegoviinas rahu.

Saabumas on tõeline rahu

Djoremite pere kohta on rohkemgi öelda. Kuid vaadelgem kõigepealt ühte teist abielupaari, kes õppis täiesti kindlalt Jumala Kuningriigile lootma. Nende nimed on Artur ja Arina. Varem elasid nad oma väikeste poegadega ühes vabariigis endise Nõukogude Liidu territooriumil. Kui algas kodusõda, läks Artur sõtta, et toetada ühte vaenupoolt. Kuid peagi küsis ta endalt, miks peaks ta võitlema nende inimeste vastu, kes kunagi olid tema naabrid. Ta lahkus sellelt maalt ja pärast paljusid raskusi jõudis ta oma noore perega Eestisse.

Kui Artur kord Sankt Peterburgi külastas, kohtas ta Jehoova tunnistajaid, ja talle avaldas muljet see, mida ta Jumala Kuningriigi kohta teada sai. Jehoova tahe on, et Jumala Kuningriik oleks peagi ainus valitsus, mis valitseb inimkonna üle (Taaniel 2:44). Siis saab maast rahurikas paik, kus ei ole enam kodusõdasid ega rahvusvahelisi konflikte. Jesaja ennustas prohvetlikult selle aja kohta: „Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Jehoova tundmist — otsekui veed katavad merepõhja!” (Jesaja 11:9).

Kui Artur nägi Piibli uurimise hõlbustamiseks mõeldud väljaandes, mida tunnistaja talle näitas, kunstniku tehtud pilti sellest tulevasest rahuküllasest maast, mainis Artur, et kunagi elas ka tema sarnases paigas. Kuid nüüdseks oli kodusõda selle laastanud. Artur ja tema pere, kes on nüüd Eestis tagasi, omandavad Jumala Kuningriigi kohta lisateadmisi, uurides Piiblit koos Jehoova tunnistajatega.

Rahu keset rahutust

Laulus 37:37 öeldakse: „Hoia, mis laitmatu, ja vaata sellele, mis on õige, sest rahunõudjal mehel on tulevik [„sellise mehe tulevik on rahulik”, NW]!” Tegelikult ei pruugi Jumala silmis laitmatu ja õiglane inimene tunda rahu mitte üksnes tulevikus. Ta tunneb seda juba praegu. Kuidas see võimalik on? Vaadelgem ühe Pauli-nimelise mehe kogemust.

Paul elab kauges põgenikelaagris Edela-Etioopias, kuigi tegelikult on ta pärit ühelt naabermaalt. Oma kodumaal kohtas ta Jehoova tunnistajat, kes töötas ühes kütusekompaniis, ja see mees andis talle Piibli uurimise hõlbustamiseks mõeldud raamatu „Tõde, mis viib igavesse ellu” (The Truth That Leads to Eternal Life).a Paul pole seda tunnistajat enam kohanud, kuid ta uuris temalt saadud raamatut hoolikalt. Kodusõja tõttu oli ta sunnitud minema Etioopiasse põgenikelaagrisse ning seal rääkis ta teistelegi, mida oli teada saanud. Üks väike grupp võttis kuuldud tõe omaks. Seda, mis nad teada olid saanud, hakkasid nad laagris peagi ka teistele kuulutama.

Paul kirjutas Vahitorni Ühingu peakontorisse ja palus abi. Addis Abebast sinna saadetud teenija oli üllatunud, kui leidis eest 35 inimest, kes ootasid teda, olles valmis Jumala Kuningriigi kohta lisateadmisi omandama. Tehti vajalikud korraldused, et neile regulaarselt abi anda.

Kuidas võib öelda, et Pauli taolised inimesed rahu tunnevad? Nende elu pole kerge, kuid nad usuvad Jumalat. Kui nad selle maailma rahutustesse satuvad, rakendavad nad Piibli nõuannet: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.” Selle tulemusena võivad nad tunda rahuldust, mis on tänapäeval väga haruldane. Nende kohta käivad apostel Pauluse sõnad Filipi kogudusele: „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” Tõesti, nad on lähedastes suhetes Jehoovaga, „rahu Jumalaga” (Filiplastele 4:6, 7, 9).

Paegune rahu

Jumala Kuningriigi valitsevat Kuningat Jeesust Kristust nimetatakse Piiblis „Rahuvürstiks” (Jesaja 9:5). Tema kohta ütles muistne prohvet: „Tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni!” (Sakarja 9:10). Taolised inspireeritud sõnad mõjutasid võimsalt José-nimelise mehe elu.

Kunagi oli José vanglas. Ta oli terrorist ja ta arreteeriti ajal, mil ta tegi ettevalmistusi selleks, et politseikasarmuid õhku lasta. Ta arvas, et üksnes vägivallaga saab valitsust sundida parandama tingimusi tema kodumaal. Ajal, mil ta vangis oli, hakkasid Jehoova tunnistajad tema naisega Piiblit uurima.

Kui José vabanes, hakkas ka tema Piiblit uurima, ja peagi kehtisid Laulu 85:9 sõnad ka tema kohta: „Ma tahan kuulda, mida Jumal, Jehoova, räägib! Sest tema kuulutab rahu oma rahvale.” Kuid see salm lõpeb hoiatusega: „Et nad ei pöörduks alpuse [„enesekindluse”, NW] poole!” Järelikult inimene, kes otsib Jehoova rahu, ei hakka tegutsema sõltumatult ega vastupidiselt Tema tahtele.

Nüüd on José ja tema naine kristlikud teenijad. Nad juhatavad teisi Jehoova Kuningriigi juurde, mis lahendab probleemid, mida José kunagi omatehtud pommidega lahendada püüdis. Nad loodavad meeleldi Piiblile, mis ütleb: „Jehoova annab ka head.” (Laul 85:13.) José külastas hiljuti koguni neidsamu kasarmuid, mida ta kunagi hävitada tahtis. Miks ta seda tegi? Selleks, et rääkida seal elavatele peredele Jumala Kuningriigist.

Rahulik rahvas

Piibel ütleb Laulus 37:10, 11: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” Milline suurepärane lootus!

Kuid pane tähele, et üksnes „alandlikud” tunnevad Jehoova rahu. Neil, kes otsivad rahu, tuleb ehk õppida, kuidas olla rahulik. See pidas paika Keithi puhul, kes elab Uus-Meremaal. Keithi kohta öeldi, et ta on „tugeva kehaehitusega tugev isiksus, agressiivne ja vaidlushimuline”. Ta oli ühe jõugu liige ja elas majas, mis oli tõeline kindlus, ning tema aeda valvasid kolm valvekoera, et sissetungijaid eemal hoida. Tema naine, kes oli ta kuue lapse ema, oli end temast lahutanud.

Kui Keith Jehoova tunnistajaid kohtas, avaldas hea sõnum talle tugevat mõju. Peagi hakkas ta koos oma lastega tunnistajate koosolekutel käima. Ta lõikas maha oma juuksed, mis ulatusid vööni, ja hakkas oma endistele kaaslastele Jumala Kuningriigist rääkima. Mõned neist hakkasid samuti Piiblit uurima.

Nii nagu miljonid teisedki õiglase südamega inimesed üle kogu maakera, hakkas ka Keith rakendama ellu apostel Peetruse sõnu: „Kes armastab elu ja näha häid päevi, see .. pöördugu ära kurjast ning tehku head; ta otsigu rahu ja nõudku seda taga.” (1. Peetruse 3:10, 11.) Keithi endine naine nõustus temaga taas abielluma, ning Keith ’otsib praegu rahu ja nõuab seda taga’.

Jehoova rahu on päästnud paljude inimeste elu, kelle hulgas on ka kunagine sportlane, kes sündis endises NSV Liidus. See mees võitis olümpiamängudel medaleid, kuid ta pettus kõiges ning hakkas uimasteid ja alkoholi kuritarvitama. Pärast 19 sündmusterohket aastat, mille jooksul ta jõudis kolm aastat Siberi sunnitöölaagris karistust kanda, laevaga piletita Kanadasse sõita ja oleks narkootikumide tarvitamise tõttu kaks korda peaaegu surma saanud, palus ta Jumalalt abi, et oma elule tõeline eesmärk leida. Vene keelt kõnelevate Jehoova tunnistajatega Piiblit uurides leidis ta oma küsimustele vastuse. Nüüd on see mees, nagu miljonid teisedki, leidnud rahu Jumala ja iseendaga.

Ülestõusmislootus

Pöördugem nüüd lõpuks tagasi Sarajevosse Bozo ja Hena Djoremi juurde. Sellel abielupaaril oli viieaastane tütar Magdalena. Eelmise aasta juulis lahkusid nad kolmekesi kodunt, et jälle kuulutustööle minna, kui lõhkev mürsk nad kõik tappis. Aga kuidas on siis selle rahuga, mida nad teistele kuulutasid? Kas näitas mürsk, mis võttis neilt elu, et see pole tõeline rahu?

Kaugeltki mitte! Selles asjadesüsteemis toimub tragöödiaid. Inimesi tapavad pommid ja mürsud. Teised surevad haiguste või õnnetuste tõttu. Paljud surevad vanadusse. Kuigi need, kes tunnevad Jumala rahu, ei ole selliste asjade eest täielikult kaitstud, ei röövi need juhtumid neilt lootust.

Jeesus tõotas oma sõbrale Martale: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab [„ärkab ellu”, NW], ehk ta küll sureb!” (Johannese 11:25.) Djoremid uskusid seda nagu kõik teisedki Jehoova tunnistajad. Ja Djoremid uskusid, et isegi kui nad peavad surema, äratatakse nad ellu maa peal, mis selleks ajaks saab tõeliselt rahulikuks paigaks. Jehoova Jumal „pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud” (Ilmutuse 21:4).

Vähe aega enne surma ütles Jeesus oma järelkäijatele: „Oma rahu ma annan teile .. Teie süda ärgu ehmugu.” (Johannese 14:27.) Me oleme rõõmsad koos Djoremitega, kellel oli selline rahu ja kes võivad seda ülestõusmises kindlasti veelgi täielikumalt tunda. Me oleme õnnelikud kõigi üle, kes kummardavad Jehoovat, rahu Jumalat. Sellistel inimestel on meelerahu. Neil on rahu Jumalaga. Nad arendavad rahu teiste inimestega. Nad on kindlalt veendunud, et tulevikus saabub rahu. Tõesti, nad on juba praegu leidnud rahu, kuigi nad elavad rahutus maailmas. Pole kahtlustki, et kõik, kes kummardavad Jumalat vaimus ja tões, tunnevad rahu. Leia sinagi taoline rahu.

[Allmärkus]

[Pildid lk 7]

Nad on leidnud rahu vaatamata sellele, et elavad rahutus maailmas