Vahetegemisvõime kaitsku sind
„Otsustusvõime valvab su üle, mõistus [„vahetegemisvõime”, UM] kaitseb sind.” (ÕPETUSSÕNAD 2:11)
1. Mille eest võib vahetegemisvõime meid kaitsta?
JEHOOVA soovib, et sa kasutaksid vahetegemisvõimet. Miks? Sest ta teab, et see kaitseb sind mitmesuguste ohtude eest. Õpetussõnad 2:10—19 algab sõnadega: „Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele! Otsustusvõime valvab su üle, mõistus [„vahetegemisvõime”, UM] kaitseb sind.” Mille eest see kaitseb? See aitab hoiduda näiteks „kurjalt teelt”, neist, kes hülgavad sirged rajad, ja inimestest, kelle teed on eksiteed.
2. Mis on vahetegemisvõime ja millist vahetegemisvõimet soovivad kristlased eriti?
2 Tõenäoliselt tuleb sulle meelde, et vahetegemisvõime on mõistuse oskus ühte asja teisest eristada. Vahetegemisvõimeline inimene tajub, mille poolest ideed või asjad üksteisest erinevad, ja tal on hea otsustusvõime. Meie kui kristlased soovime omada eriti vaimset vahetegemisvõimet, mis on rajatud Jumala Sõna täpsele tundmisele. Me töötame Pühakirja uurides otsekui kivimurrus, kust me saame kive vaimse vahetegemisvõime ülesehitamiseks. Asjad, mida me teada saame, võivad aidata meil teha otsuseid, mis meeldivad Jehoovale.
3. Kuidas me saame vaimse vahetegemisvõime omandada?
3 Kui Jumal küsis Iisraeli kuningalt Saalomonilt, millist õnnistust see soovib, vastas noor valitseja: „Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel.” Saalomon palus vahetegemisvõimet ja Jehoova andis seda talle erakordselt palju (1. Kuningate 3:9; 5:10). Et vahetegemisvõimeliseks saada, tuleb meil palvetada ning „ustava ja mõistliku sulase” vaimselt valgustavate väljaannete abil Jumala Sõna uurida (Matteuse 24:45—47). See aitab meil vaimset vahetegemisvõimet arendada sel määral, et me saame ’mõtteviisi poolest täisealiseks’ ning oleme võimelised „vahet tegema hea ja kurja vahel” (1. Korintlastele 14:20; Heebrealastele 5:14).
Eriline vajadus vahetegemisvõime järele
4. Mida tähendab see, et silm on „selge”, ja kuidas võib see meile kasuks tulla?
4 Kui meil on hea vahetegemisvõime, siis oleme suutelised tegutsema kooskõlas Jeesuse Kristuse sõnadega: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike [materiaalset] antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33). Jeesus ütles ka: „Ihu lamp on su silm. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis” (Luuka 11:34, UT). Silm on piltlikult nagu lamp. „Selge” silm on siiras ja püsib fookuses. Sellise silmaga me oskame vahetegemisvõimet ilmutada ja võime kõndida vaimselt komistamata.
5. Mida meil tuleks äritegevuse suhtes meeles pidada seoses kristliku koguduse eesmärgiga?
5 Selle asemel, et oma silma selgena hoida, on mõned ahvatlevate äritehingutega nii omaenda kui ka teiste elu keeruliseks teinud. Kuid me peaksime meeles pidama, et kristlik kogudus on „tõe sammas ja alustugi” (1. Timoteosele 3:15). Nagu sambad toetavad mõnda hoonet, nii hoiab kogudus ülal Jumala tõde, mitte mõne inimese äriettevõtet. Jehoova tunnistajate kogudusi pole rajatud selleks, et ajada äriasju ja pakkuda kaupu või teenuseid. Me peame hoiduma isiklike äriasjade ajamisest kuningriigisaalis. Vahetegemisvõime aitab meil mõista, et Jehoova tunnistajate kuningriigisaalid, koguduse raamatu-uurimised, kokkutulekud ja konvendid on mõeldud kristlikeks kokkusaamisteks ja vaimseks aruteluks. Kui me kasutaksime oma vaimseid suhteid selleks, et edendada ükskõik milliseid ärihuve, kas ei näitaks see vähemalt mõningast hindamise puudumist vaimsete väärtuste vastu? Mitte mingil juhul ei tohiks me oma sidemeid koguduseliikmetega enda huvides ära kasutada selleks, et nende arvelt rahalist kasu saada.
6. Miks ei tohiks koguduse koosolekutel müüa või reklaamida kaupu ega teenuseid?
6 Mõned on kasutanud oma teokraatlikke suhteid selleks, et pakkuda müügiks tervishoiu- või kosmeetikavahendeid, vitamiine, sideteenuseid, ehitusmaterjale, turismiteenuseid, arvutiprogramme ja -tehnikat ning muud seesugust. Kuid koguduse koosolekud ei sobi selleks, et müüa ja reklaamida tooteid või teenuseid. Me võime mõista seda põhimõtet, kui tuletame meelde, et Jeesus „ajas kõik pühakojast välja, niihästi lambad kui härjad, ja rahavahetajate raha ta puistas laiali ning kummutas nende lauad ja ütles tuvimüüjaile: „Viige need siit ära! Ärge tehke minu Isa koda kaubakojaks!”” (Johannese 2:15, 16).
Kuidas on investeeringutega?
7. Miks on seoses investeeringutega vaja vahetegemisvõimet ja ettevaatust?
7 Riskantsesse äriettevõtmisse raha investeerimist kaaludes tuleb vahetegemisvõimet kasutada ja ettevaatlik olla. Oletame, et keegi tahab sinult raha laenata ja annab umbes taolisi lubadusi: „Ma garanteerin, et sa saad selle pealt kasu.” „Sa ei kaota mitte midagi. See on kindel äri.” Ole ettevaatlik, kui keegi taolisi lubadusi annab. Ta pole kas realist või on ta ebaaus, sest investeerimine on vaid haruharva kindel äri. Tegelikult ongi juhtunud, et mõned libekeelse jutuga jultunud inimesed on koguduseliikmeid petnud. See tuletab meelde, kuidas „jumalatud” mehed poetusid esimese sajandi kogudusse ja ’tarvitasid Jumala armu selleks, et lodevalt elada’. Nad olid otsekui sakilised veealused kaljud, mis võivad ujujaid vigastada ja tappa (Juuda 4; 12, UM). Tõsi küll, petturite motiivid on teistsugused, kuid ka nemad varitsevad koguduseliikmeid, et neid saagiks võtta.
8. Mis on juhtunud seoses mõningate näiliselt kasulike äritehingutega?
8 Koguni parimate kavatsustega kristlased on levitanud informatsiooni näiliselt kasulike tehingute kohta, kuid tagajärjeks oli see, et nii nemad kui ka need, kes järgisid nende eeskuju, jäid ilma oma rahast, mille nad investeerisid. Seetõttu on üsna mitmed kristlased jäänud ilma oma eesõigustest koguduses. Kui kiiresti rikkaks saamise plaanid petukaubaks osutuvad, on ainult pettur see, kes kasu saab, ja pahatihti ta kaob seejärel kähku. Kuidas võib vahetegemisvõime aidata taolisi olukordi vältida?
9. Miks on investeeringute kohta esitatavate väidete hindamiseks vahetegemisvõimet vaja?
9 Vahetegemisvõime tähendab seda, et inimene suudab märgata midagi, mis on kahtlane. Seda on vaja selleks, et me suudaksime anda hinnangut väidetele, mis esitatakse investeeringute kohta. Kristlased usaldavad üksteist ning mõned võivad mõelda, et nende vaimsed vennad ja õed ei sega ennast kahtlastesse ettevõtmistesse, mis võiksid kaasusklike vara ohtu seada. Kuid üksnes tõsiasi, et ärimees on kristlane, ei garanteeri veel seda, et ta äriasjades just kõige parem on või et tema ettevõtmine õnnestub.
10. Miks tahavad mõningad kristlased kaasusklikelt äri tegemiseks laenu saada ja mis võib taolistest investeeringutest saada?
10 Mõned kristlased üritavad äritegemiseks kaasusklikelt laenu saada, kuna mainekad krediidiasutused nende riskantsete ettevõtmiste jaoks mitte mingil juhul raha ei annaks. Paljusid on keelitatud uskuma, et neil piisab vaid oma raha investeerimisest, ja nad võivad kõigest vähese tööga või hoopis ilma selleta kiiresti rikkaks saada. Mõningaid vaimustab investeerimise juures sellega kaasnev erutus, kuid nad on kaotanud oma eluaegsed säästud! Üks kristlane investeeris suure rahasumma, lootes selle pealt vaid kahe nädalaga 25 protsenti kasumit saada. Ta kaotas kogu selle raha, kui too ettevõte pankrotti läks! Ühe teise ärilise ettevõtmise puhul laenas üks kinnisvara magnaat teistelt koguduseliikmetelt suuri rahasummasid. Ta tõotas ebarealistlikult suurt kasumit, kuid läks hoopis pankrotti ja kaotas kogu laenatud raha.
Kui äritegemine ebaõnnestub
11. Millist nõu andis Paulus ahnuse ja rahaarmastuse kohta?
11 Mõningad kristlased, kes on sidunud end kahtlaste äritehingutega, on ebaõnnestunud äritegevuse tõttu pettunud ja koguni vaimsuse kaotanud. Kui vahetegemisvõimel ei ole ennast kaitsta lastud, on olnud tagajärjeks südamevalu ja kibestumine. Paljud on ahnuse lõksu langenud. „Ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele,” kirjutas Paulus (Efeslastele 5:3). Ja ta hoiatas: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus [„rahaarmastus”, UM] on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:9, 10).
12. Mida peaksid kristlased eriti meeles pidama, kui nad üksteisega äri teevad?
12 Kui kristlasel hakkab kasvama armastus raha vastu, võib ta endale palju vaimset kahju teha. Variserid armastasid raha, ja see on ka üks tunnus, mis iseloomustab paljusid neil viimseil päevil (Luuka 16:14; 2. Timoteosele 3:1, 2). Vastandina sellele peaks kristlase eluviis olema „rahaahnuseta” (Heebrealastele 13:5). Muidugi tohivad kristlased üksteisega äri teha või koos mingi ettevõtte käima panna. Aga kui nad seda teevad, peaksid nad oma nõupidamised ja läbirääkimised koguduse asjadest lahus hoidma. Ja pidage meeles — isegi siis, kui tegemist on vaimsete vendadega, vormistage ärialased kokkulepped alati kirjalikult. Selles suhtes on väga kasulik artikkel „Pane see kirja!”, mis ilmus ajakirjas „Ärgake!” inglise keeles 1983. aasta 8. veebruaril lk. 13—15.
13. Kuidas sa seostaksid teksti Õpetussõnad 22:7 äritegevusega?
13 Õpetussõnad 22:7 ütleb meile: „Laenaja on laenuandja ori!” Sageli on see meist ebatark tegu, kui paneme kas iseenda või oma venna taoliselt orja olukorda. Kui keegi palub, et laenaksime talle äritegemiseks raha, oleks soovitatav kaaluda, kas ta on suuteline seda raha ka tagasi maksma. Kas ta on tuntud oma sõnapidamise ja usaldusväärsuse poolest? Muidugi tuleks meil arvestada sellega, et laenu andmine võib lõppeda rahast ilmajäämisega, sest paljud äriplaanid ebaõnnestuvad. Leping iseenesest ei taga veel ettevõtmise õnnestumist. Kindlasti pole kellestki arukas mingi ettevõtmise pärast riskida nii suure summaga, mille kaotamist ta endale lubada ei saa.
14. Miks tuleb meil vahetegemisvõimet ilmutada siis, kui oleme laenanud raha kaaskristlasele, kelle äri ebaõnnestub?
14 Meil tuleb vahetegemisvõimet ilmutada siis, kui oleme mõnele kristlasele ärilisel eesmärgil raha laenanud, tema aga on sellest rahast ilma jäänud, kuigi ta pole midagi ebaausat teinud. Kui selles ärilises ebaõnnestumises polnud süüdi meie kaasusklik, kes meilt raha laenas, kas saame siis öelda, et meile on ülekohut tehtud? Ei saa, sest me andsime talle laenu vabatahtlikult, me oleme selle pealt võib-olla isegi intressi kogunud ja pealegi pole ta teinud midagi ebaausat. Kuna tegemist polnud ebaaususega, ei ole meil mingit alust laenusaajat kohtusse kaevata. Mis kasu võiks olla sellest, kui sa kaebaksid kohtusse oma ausa kaaskristlase, kes oli sunnitud pankrotti minema, kuna tema heade kavatsustega alustatud äri ebaõnnestus? (1. Korintlastele 6:1.)
15. Milliseid tegureid tuleb arvesse võtta siis, kui pankrot välja kuulutatakse?
15 Need, kelle äritegevus ebaõnnestub, otsivad mõnikord lahendust sellest, et kuulutavad välja pankroti. Kuna kristlased ei ole võlakohustuse suhtes ükskõiksed, on mõned isegi pärast seda, kui neid on teatud võlgadest seaduslikult vabastatud, tundnud kohustust püüda tühistatud summad tagasi maksta, juhul kui võlausaldajad selle raha vastu võtavad. Aga mida arvata sellest, kui laenusaaja kaotab oma venna raha ja elab seejärel luksuslikku elu? Või kuidas on lugu siis, kui laenusaajal õnnestub hankida laenu tagasimaksmiseks vajalik summa, kuid ta ei täida oma moraalset kohustust, mis tal rahaliselt oma venna ees on? Sel juhul muutub küsitavaks, kas laenusaaja on kõlblik teenima koguduses vastutavas ametis (1. Timoteosele 3:3, 8; vaata 1994. aasta 15. septembri „Vahitorni”, lk. 30—31).
Aga kui tegemist on pettusega?
16. Milliseid samme võib astuda siis, kui näib, et me oleme ärilise pettuse ohvriks langenud?
16 Vahetegemisvõime aitab meil mõista, et mitte kõik investeeringud ei anna kasumit. Aga mida teha siis, kui asjaga on seotud pettus? Pettus tähendab „tahtlikult valetamist, kavaldamist või tõe moonutamist eesmärgiga keelitada teist inimest, et ta annaks ära mõne talle kuuluva väärtusliku asja või seadusliku õiguse”. Jeesus Kristus näitas, milliseid samme võib astuda siis, kui keegi arvab, et kaaskristlane on teda petnud. Matteuse 18:15—17 ütles Jeesus: „Kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud. Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga. Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.” Tähendamissõnast, mille Jeesus pärast seda rääkis, on näha, et ta pidas silmas taolisi patte, mis on seotud rahaasjadega, kaasa arvatud pettus (Matteuse 18:23—35).
17., 18. Kuidas võib vahetegemisvõime kaitsta meid siis, kui meid petab keegi, kes väidab, et ta on kristlane?
17 Muidugi mõista poleks mitte mingit piiblilist alust astuda samme, mis on näidatud Matteuse 18:15—17, kui pole tõendeid ega jälgegi pettusest. Aga mida teha siis, kui keegi, kes end kristlaseks tunnistab, meid tõesti pettis? Vahetegemisvõime võib kaitsta meid tegemast midagi, mis ehk koguduse mainet kahjustab. Paulus andis kaaskristlastele nõu, et nad laseksid ennast pigem halvasti kohelda ja koguni petta, selle asemel et venda kohtusse kaevata (1. Korintlastele 6:7).
18 Meie tõelised vennad ja õed ei ole ’täis pettust ega nurjatust’, nagu seda oli nõid Barjeesus (Apostlite teod 13:6—12, UM). Kasutagem siis vahetegemisvõimet, kui kaotame raha äritegevuses, millega on seotud kaasusklikud. Kui meil tuleb mõttesse asi kohtusse anda, peaksime arvestama sellega, kuidas see võib mõjutada meid endid, teist inimest või inimesi, kogudust ja neid, kes kogudusse ei kuulu. Hüvituse taotlemine võib meilt palju aega, energiat ja muid ressursse nõuda. Võib juhtuda, et see teeb rikkamaks ainult advokaate ja teisi ametimehi. Kuid kahjuks on mõned kristlased toonud ohvriks oma teokraatlikud eesõigused, kuna nad on ennast taoliste asjadega liigselt sidunud. Kui laseksime ennast sel viisil õigelt teelt kõrvale viia, oleks Saatan selle üle kindlasti väga rõõmus, kuid meie tahame Jehoova südant rõõmustada (Õpetussõnad 27:11). Teisest küljest aga võib kahjuga leppimine säästa meid südamevalust ning kokku hoida suure hulga meie ja kogudusevanemate aega. See aitab koguduses rahu säilitada ja võimaldab meil ka edaspidi Kuningriigi huve esikohal hoida.
Vahetegemisvõime ja otsuste langetamine
19. Millist abi võib meil pingeliste otsuste langetamisel olla vaimsest vahetegemisvõimest ja palvest?
19 Raha- ja äriasjadega seotud otsuste langetamine võib üsna pingeline olla. Kuid vaimne vahetegemisvõime võib aidata meil asjaolusid kaaluda ja tarkasid otsuseid langetada. Pealegi võib palvemeelselt Jehoovale toetumine meile „Jumala rahu” anda (Filiplastele 4:6, 7). See on rahu ja rahulikkus, mis tuleneb lähedastest isiklikest suhetest Jehoovaga. Kindlasti võib see rahu aidata meil oma tasakaalu säilitada ajal, mil meil tuleb raskeid otsuseid langetada.
20. Milles me peaksime otsusekindlad olema, kui tegemist on äriasjade ja kogudusega?
20 Olgem otsusekindlad, et mitte lasta ärilistel vaidlustel omaenda ja koguduse rahu rikkuda. Meil tuleb meeles pidada, et kristlik kogudus tegutseb selleks, et aidata meid vaimselt, see ei ole äriasjade ajamise keskus. Äriasjad tuleb koguduse tegevusest alati lahus hoida. Me peame vahetegemisvõimet kasutama ja ettevaatlikud olema, kui alustame mingisugust äritegevust. Ja hoidkem alati tasakaalukat suhtumist sellistesse asjadesse, taotledes eelkõige Kuningriigi huve. Kui peaks ebaõnnestuma mõni äritehing kaasusklikega, püüdkem siis teha seda, mis on parim kõigile asjaosalistele.
21. Kuidas me saame vahetegemisvõimet kasutada ja tegutseda kooskõlas tekstiga Filiplastele 1:9—11?
21 Selle asemel, et rahaasjade ja muu vähetähtsama pärast liigselt mures olla, pöörakem kõik oma süda vahetegemisvõime poole, palugem Jumalalt juhtimist ja hoidkem Kuningriigi huve esikohal. Kooskõlas Pauluse palvega ’kasvagu meie armastus selges tunnetamises ja kõiges tajumises [„täieliku vahetegemisvõimega”, UM], et me võiksime kindlaks teha, mis on peaasi [„ega oleks komistuseks teistele”, UM]’ ja ka mitte iseendale. Nüüd, mil Kristus on Kuningana oma taevasel troonil, ilmutagem vaimset vahetegemisvõimet kõigis eluvaldkondades. Ja olgem ’täis õiguse vilja, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi, austuseks ja kiituseks meie Jumalale’, Suveräänsele Issandale Jehoovale (Filiplastele 1:9—11, meie kursiiv).
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mis on vahetegemisvõime?
◻ Miks on vahetegemisvõimet vaja eriti ilmutada kristlastevaheliste äriasjade puhul?
◻ Kuidas võib vahetegemisvõime meid aidata, kui tundub, et kaasusklik on meid petnud?
◻ Milline peaks vahetegemisvõime roll olema otsuste langetamisel?
[Pilt lk 18]
Vahetegemisvõime aitab meil rakendada Jeesuse nõuannet otsida esmalt Kuningriiki
[Pildid lk 20]
Vormistage ärialased kokkulepped alati kirjalikult