Kuningriigi kuulutajad teatavad

Jumal annab kasvu Alaskas

JÄÄ- ja lumekorra all ootab tilluke seeme võimalust minna kasvama ja kanda vilja. Alaska kolme üürikese suvekuu jooksul võib kõigest 3-millimeetrise läbimõõduga kapsaseemnest kasvada ligi 40-kilone kapsapea! Jah, maa, mida paljud kord viljatuks jäiseks tühermaaks pidasid, võib rikkalikult saaki anda.

Eriti peab see paika Alaska vaimse põllu puhul. Sel pikaldaste talvede maal on Jehoova tunnistajad jätkuvalt ametis Kuningriigi seemne külviga. Nagu muudes maakera paikades, laseb Jumal siingi sel seemnel viljaka pinnasega südametes kasvama minna (1. Korintlastele 3:6, 7).

● Noorele Jehoova tunnistajale, kelle nimi on Vanessa, hakkas koolibussis silma tema kaasõpilane Ann, kes alati istus omaette. Ann oli kurva moega ja Vanessa kutsus ta enda kõrvale istuma. Polnud ime, et Ann oli kurb! Tema ema oli surnud südameinfarkti tõttu ning isa veidi hiljem vähki. Sellepärast elaski Ann oma sugulaste juures Alaskal.

Ühel laupäeval põlluteenistuses olles astus Vanessa oma vastse tuttava poolt läbi ning jättis talle brošüüri ”Kas Jumal tegelikult hoolib meist?”. Kohe esmaspäeval otsis Ann meie noore tunnistaja koolis üles. Tal oli terve rida piiblilisi küsimusi ning Vanessa oskas talle vastata. ”Kus teie jumalateenistused toimuvad?” uuris Ann. Samal õhtul käis ta esimest korda kuningriigisaalis koosolekul.

Ei läinud kaua, kuni see 17-aastane orb leidis endale arvukalt ’isasid’ ja ’emasid’, nagu Jeesus tõotas (Matteuse 19:29). Ja milline rõõm oli küll näha õnnelikku naerunäolist Anni ”Jumala rahusõnumi toojate” piirkonnakonvendil, kus ta veeristimise kaudu sümboliseeris oma pühendumust Jehoovale!

● Kaugetes paikades Alaska hiigelsuurel arktilisel alal, kus külasid lahutavad sajad kilomeetrid, on Vahitorni ühingu kahemootorilise lennuki abil külvatud Kuningriigi seemet rohkem kui 150 kogukonnas. Vaimne kasv, mis tuleneb korrapärasest Piibli uurimisest, eeldab aga kirjavahetust. Kuna kirjakirjutamine on paljudele väljakutse, peab piibliõpetaja olema leidlik, et õpilase huvi alal hoida. Mida teha, et see õnnestuks?

Kathy viis läbi piibliuurimist Ednaga, kes edenes hästi, ehkki nad elasid teineteisest enam kui 600 kilomeetri kaugusel. Kathy ei kirjutanud uuritavast väljaandest küsimusi lihtsalt oma kirja ümber, vaid pani need eraldi paberilehele ning jättis ruumi vastuste jaoks. Kui Edna oli vastused kirja pannud, lisas Kathy neile omapoolseid märkusi, kui mõtteselgus seda nõudis, ning läkitas lehe talle tagasi. Kathy sõnab: ”Planeerisin meie ”uurimise” kolmapäeva õhtule ning püüdsin pidada sellest kinni sama täpselt, nagu ma pidanuks kinni igast teisest piibliuurimise kokkuleppest. Saatsin Ednale ka margistatud ümbriku enda aadressiga. Kuna post liikus kaks nädalat, tundus kirja teel uurimine olevat aeglasevõitu.”

Kujutle seda rõõmu, kui Kathy ja Edna pärast kümnekuist posti teel uurimist Anchorage’is piirkonnakonvendil näost näkku kohtusid! Samuti oli Jehoova tunnistajatel palju rõõmu sellest, et konvendil viibis piibliõpilasi ja teisi huvitatuid mitmest eraldiasuvast Alaska külast.

Kuigi teinekord näib kasv olevat aeglane, hakkavad mõned ”seemikud” tõevalguse paistel kiiresti võrsuma. Keskmiselt ristitakse Alaskas igal aastal üle saja uue Jehoova kiitja. Me täname Jehoovat, et ta on andnud kasvu.