Usk ja sinu tulevik
”Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse.” (HEEBREALASTELE 11:1)
1. Millist tulevikku soovib suurem osa inimesi?
KAS sind huvitab tulevik? Suuremat osa inimesi huvitab küll. Nad loodavad, et tulevikus valitseb rahu, puudub hirm, on korralikud elutingimused, tulemusrikas ja nauditav töö, hea tervis ning pikk iga. Pole kahtlustki, et kõike seda on soovinud iga inimpõlv kogu ajaloo vältel. Ning praegu, mil maailmas on niivõrd palju hädasid, igatsetakse selliseid tingimusi rohkem kui kunagi varem.
2. Millise arvamuse tuleviku kohta esitas üks riigimees?
2 Kas nüüd, kus inimkond suundub 21. sajandisse, on mingit võimalust teada saada, mida tulevik toob? Ühe võimaluse pakkus rohkem kui 200 aasta eest välja Ameerika riigimees Patrick Henry. Ta ütles: ”Ma ei tea, et tuleviku üle oleks võimalik otsustada kuidagi teisiti kui vaid mineviku põhjal.” Selle arvamuse kohaselt võib inimsoo tulevikku suurel määral ette teada selle järgi, mida inimesed on teinud minevikus. Paljud on selle mõttega päri.
Milline on olnud minevik?
3. Milliseks tulevikuks on lootust, kui vaadelda ajalugu?
3 Kas mõte, et tulevikust saab mineviku peegelpilt, julgustab sind? Kas tulevik on kõigi eelmiste põlvkondade seisukohalt vaadates paremaks läinud? Mitte just eriti. Hoolimata lootustest, mida inimesed on tuhandeid aastaid hellitanud, ja hoolimata materiaalsest progressist, mis on mõnes paigas toimunud, on ajaloo jooksul esinenud palju rõhumist, kuritegevust, vägivalda, sõdasid ja vaesust. Maailma on tabanud üks õnnetus teise järel, mida peamiselt on põhjustanud ebarahuldav inimvalitsus. Piibel ütleb õigesti: ”Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Koguja 8:9).
4., 5. a) Miks olid inimesed 20. sajandi alguses lootusrikkad? b) Mis sai nende tulevikulootustest?
4 On fakt, et inimkonna hädaderohke ajalugu kordub — ainult et järjest suuremas ja hukatuslikumas versioonis. 20. sajand tõendab seda. Kas inimesed on minevikus tehtud vigadest õppinud ja neid vältinud? Selle sajandi alguses uskusid paljud paremat tulevikku, sest suhteliselt pikka aega oli kestnud rahu ning tõusnud oli tööstuse, teaduse ja hariduse tase. Ühe ülikooliprofessori ütluse kohaselt arvati 20. sajandi hakul, et sõda pole enam võimalik, sest ”inimesed olid liiga tsiviliseeritud”. Üks endisi Briti peaministreid ütles inimeste seas tollal valitsenud hoiaku kohta: ”Usuti, et kõik läheb aina paremaks. Selline oli maailm, kus ma sündisin.” Aga seejärel ütles ta: ”Äkki, ootamatult ühel 1914. aasta hommikul oli see kõik läbi.”
5 Hoolimata tol ajal valitsenud usust paremasse tulevikku, jõudis uus sajand vaevalt alata, kui maailma tabas kohutavaim inimeste põhjustatud katastroof, mida tolle ajani nähtud — I maailmasõda. Näitena selle sõja olemuse kohta mõtle, mis leidis aset 1916. aastal ühes lahingus Prantsusmaal Somme’i jõe kallastel, kui Inglise sõjavägi asus Saksa rindest läbi murdma. Kõigest tundide jooksul kaotas Inglismaa 20000 sõdurit ning paljud langesid ka Saksa poolel. Neli aastat kestnud verevalamises hukkus ligi 10 miljonit sõdurit ja palju tsiviilisikuid. Prantsusmaa rahvaarv vähenes mõneks ajaks, sest väga palju mehi langes. Lagunenud majandussüsteemid põhjustasid 1930. aastatel suure majanduskriisi. Pole siis midagi imestada, kui mõned ütlevad, et päeval, mil algas I maailmasõda, läks maailm hulluks!
6. Kas pärast I maailmasõda muutus elu paremaks?
6 Kas sellist tulevikku too põlvkond lootiski? Ei, kaugel sellest. Inimeste lootused varisesid rusudeks; ka ei viinud sõda millegi paremani. Kõigest 21 aastat pärast I maailmasõda, aastal 1939, puhkes veel palju kohutavam inimese põhjustatud katastroof — II maailmasõda. Selles hukkus umbes 50 miljonit meest, naist ja last. Massilised pommitamised tegid pihuks ja põrmuks linnasid. Kui I maailmasõjas langes ühes lahingus tuhandeid sõdureid vaid tundide jooksul, siis II maailmasõjas tapeti kahe aatomipommiga rohkem kui 100000 inimest vaid sekundite jooksul. Sellest veelgi õudsemaks peavad paljud miljonite inimeste süstemaatilist hävitamist natslikes koonduslaagrites.
7. Milline on olnud kogu käesoleva sajandi tõsielu?
7 Mitme allika andmetel on käesoleval sajandil riikidevahelistes sõdades ja kodusõdades tapetute arv pluss nende kodanike arv, kelle on tapnud oma riigi valitsus, kokku umbes 200 miljonit. Ühe allika väitel on see arv koguni 360 miljonit. Kujutle, kui kohutav see kõik on — valu, pisarad, ahastus, rikutud elud! Peale selle sureb vaesusega seonduvatel põhjustel iga päev keskmiselt 40000 inimest, kellest suurem osa on lapsed. Sellest kolm korda rohkem elusid lõpetatakse iga päev abordi teel. Ja umbes miljard inimest on liiga vaesed, et hankida piisavalt toitu tavalise tööpäeva tarbeks. Kõik need olukorrad on Piiblis ette kuulutatud ning tõendavad, et me elame selle kurja asjadesüsteemi ”viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1—5, 13; Matteuse 24:3—12; Luuka 21:10, 11; Ilmutuse 6:3—8).
Inimesed ei leia lahendust
8. Miks ei suuda inimjuhid maailma probleeme ära lahendada?
8 Nüüd, mil 20. sajand läheneb lõpule, võime selle kestel toimunu liita otsa eelmistel sajanditel toimunule. Ja mida kogu see ajalugu meile näitab? Seda, et inimjuhid pole kunagi lahendanud maailma tõsisemaid probleeme, et nad ei lahenda neid praegu ega ka mitte tulevikus. Nad lihtsalt pole suutelised ehitama sellist tulevikku, mida me soovime, olgu nad kuitahes heade kavatsustega. Ja mõned võimukandjad ei olegi teab mis heade kavatsustega; nad taotlevad positsiooni ja võimu egoistlikel ja materialistlikel eesmärkidel, mitte teiste heaolu pärast.
9. Miks on põhjust kahelda selles, et teaduse abil suudetakse inimkonna probleemid ära lahendada?
9 Kas lahendus leitakse teaduse abil? Ei, kui pidada silmas minevikku. Valitsuste teadlased on kulutanud hiigelhulgal raha, aega ja energiat, arendamaks kohutava hävitusjõuga keemilisi, bioloogilisi ja muud liiki relvi. Riigid, kaasa arvatud need, kes seda endale kõige vähem lubada saavad, kulutavad igal aastal relvastusele üle 700 miljardi dollari! Samuti on ”teaduslik progress” osaliselt vastutav kemikaalide eest, mis on saastanud õhku, maad, vett ja toitu.
10. Miks ei taga isegi mitte haridus paremat tulevikku?
10 Kas on alust loota, et maailma haridusasutused hakkavad õpetama kõrgeid moraalinorme, teistega arvestamist ja ligimesearmastust, aidates niiviisi ehitada üles paremat tulevikku? Ei. Nende huviorbiidis on hoopis karjäär ja rahategemine. Nad õhutavad tugevat konkurentsi-, mitte koostöövaimu ning koolid ei anna õpetust moraali vallas. Pigemini sallivad paljud koolid seksuaalvabadust, millest tingituna on hakanud hulga sagedamini esinema teismeliste rasedust ja sugulisel teel levivaid haigusi.
11. Miks tekitab tuleviku suhtes kahtlusi see, kuidas äriettevõtted on tegutsenud?
11 Kas maailma suured äriettevõtted leiavad järsku ajendi meie planeedi eest hästi hoolitseda ning hakkavad teiste vastu armastust osutama ja valmistama tooteid, mis on tõepoolest kasulikud, mitte lihtsalt ei too kasu sisse? See ei ole tõenäoline. Kas nad lakkavad valmistamast vägivaldseid ja ebamoraalseid telesaateid, mis laostavad inimeste, eelkõige just noorte mõtteviisi? Selles suhtes ei anna lähiminevik küll mingit lootust, sest suures osas on televisioonist saanud ebamoraalsuse ja vägivalla mülgas.
12. Milline on inimsoo olukord, pidades silmas haigusi ja surma?
12 Lisaks kõigele ei suuda arstid teha lõppu haigustele ja surmale, ükskõik kui tõsiselt nad seda ka ei püüaks. Näiteks I maailmasõja lõpul ei suutnud nad peatada hispaania grippi, mis nõudis kogu maailmas umbkaudu 20 miljonit inimelu. Praegu esineb väga palju südamehaigusi, vähki ja muid surmatõbesid. Meditsiinimaailm pole jagu saanud ka nüüdiskatkust aidsist. Vastupidi, 1997. aasta novembris avaldatud ÜRO raport sedastas, et aidsi viirus levib kaks korda kiiremini, kui varem arvati. Miljonid on sellesse juba surnud. Ühel hiljutisel aastal nakatus aidsi kolm miljonit inimest.
Millisena Jehoova tunnistajad tulevikku näevad?
13., 14. a) Millisena Jehoova tunnistajad tulevikku näevad? b) Miks ei suuda inimesed paremat tulevikku luua?
13 Jehoova tunnistajad usuvad, et inimsoo tulevik on helge, parim, mida oskaks soovida! Kuid nad ei oota, et see parem tulevik saabuks inimpingutuste tulemusena. Nad panevad oma lootuse Loojale Jehoova Jumalale. Tema teab, milline on tulevik: see on imehea! Ta teab ka seda, et inimesed ei suuda sellist tulevikku luua. Kuna Jumal on inimesed loonud, teab ta nende piiratust märksa paremini kui keegi teine. Oma Sõnas ütleb ta selgelt, et ta pole loonud inimesi võimega valitseda edukalt ilma Jumala juhatuseta. Pika aja jooksul, mil Jumal on lubanud inimvalitsustel omapäi tegutseda, on see täiesti ilmseks saanud. Üks autor tunnistas: ”Inimmõistus on järele proovinud kõikmõeldavaid valitsemise vorme, kuid tulutult.”
14 Tekstis Jeremija 10:23 on kirjas inspireeritud prohveti sõnad: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” Ka Laulus 146:3 öeldakse: ”Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” Ja kuna oleme sündinud ebatäiuslikena, nagu näitab Roomlastele 5:12, hoiatab Jumala Sõna meid, et me ei loodaks ka mitte iseeneste peale. Jeremija 17:9 ütleb: ”Süda on kavalam kõigist.” Seetõttu ütleb Õpetussõnad 28:26: ”Kes loodab oma südame peale, on alp, aga kes käib tarkuses, pääseb!”
15. Kust me võime leida tarkust, mis meid juhiks?
15 Kust me võime seda tarkust leida? ”Jehoova kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama tundmine on mõistus!” (Õpetussõnad 9:10.) Ainult Jehooval on tarkus, mis võib meid praegusest hirmsast ajast läbi juhtida. Ja ta on teinud oma tarkuse meile kättesaadavaks Pühakirja kaudu, mille ta on inspireerinud meie juhatuseks (Õpetussõnad 2:1—9; 3:1—6; 2. Timoteosele 3:16, 17).
Inimvalitsuste tulevik
16. Kes on tuleviku paika pannud?
16 Mida siis ütleb Jumala Sõna tuleviku kohta? Seda, et tulevik ei peegelda mitte mingil juhul seda, mida inimesed on minevikus teinud. Niisiis oli Patrick Henry arvamus vale. Maa ja selle elanike tulevik ei ole mitte inimeste, vaid Jehoova Jumala kätes. Maa peal teostub tema tahe, mitte mõne selle maailma inimese või rahva tahe. ”Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Jehoova nõu saab teoks!” (Õpetussõnad 19:21.)
17., 18. Mis on Jumala tahe meie ajaks?
17 Mis on Jumala tahe meie ajaks? Tal on eesmärk teha lõpp praegusele vägivaldsele ja ebamoraalsele asjadesüsteemile. Sajandeid kestnud kehv inimvalitsus asendatakse peagi Jumala korraldatud valitsusega. Taanieli 2:44 kirjasolev prohvetiennustus ütleb: ”Nende [tänapäeval eksisteerivate] kuningate päevil püstitab taeva Jumal [taevas] kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti.” See Kuningriik kõrvaldab ka Kurat-Saatana kahjuliku mõju, mida inimesed ise eales ei suudaks teha. Tema maailmavalitsus lakkab igaveseks (Roomlastele 16:20; 2. Korintlastele 4:4; 1. Johannese 5:19).
18 Pane tähele, et taevane valitsus hävitab kõik inimvalitsuse vormid. Maa üle valitsemist ei jäeta inimeste hooleks. Taevast hakkavad need, kellest koosneb Jumala Kuningriik, juhtima kõiki maiseid asju inimkonna hüvanguks (Ilmutuse 5:10, EP 97; 20:4—6). Ustavad inimesed, kes maa peal elavad, tegutsevad kooskõlas Jumala Kuningriigi juhtnööridega. Selle valitsuse eest õpetaski Jeesus meid palvetama, kui ta ütles: ”Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10).
19., 20. a) Kuidas kirjeldab Piibel Kuningriigi korraldust? b) Mida teeb selle valitsus inimeste heaks?
19 Jehoova tunnistajad loodavad kindlalt Jumala Kuningriigi peale. See kujutab endast ”uusi taevaid”, millest kirjutas apostel Peetrus: ”Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13). ”Uus maa” on uus inimühiskond, mille üle valitsevad uued taevad, Jumala Kuningriik. Nimelt selle korralduse kohta andis Jumal nägemuse apostel Johannesele, kes kirjutas: ”Ja ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud .. Ja [Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:1, 4).
20 Pane tähele, et see uus maa on õiglane. Kõik ebaõiglased elemendid kaovad jumaliku sekkumise, Harmagedooni sõja tulemusena (Ilmutuse 16:14, 16). Prohvetiennustus kirjakohas Õpetussõnad 2:21, 22 ütleb nii: ”Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad hävitatakse maa pealt.” Ja Laul 37:9 tõotab: ”Kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa!” Kas ei tahaks sa elada sellises uues maailmas?
Olgu sul usk Jehoova tõotustesse
21. Miks me võime uskuda Jehoova tõotusi?
21 Kas me võime uskuda Jehoova tõotusi? Pane tähele, mida ta ütleb oma prohveti Jesaja kaudu: ”Tuletage meelde endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane, kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud, kes ütleb: minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan!” 11. salmi teine pool ütleb: ”Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida, nagu ma olen kavatsenud, nõnda ma teengi!” (Jesaja 46:9—11). Jah, me võime uskuda Jehoovat ja tema tõotusi nii kindlalt, otsekui oleksid need tõotused juba täitunud. Piibel ütleb selle kohta järgmiselt: ”Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11:1).
22. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova täidab oma tõotused?
22 Alandlikud inimesed ilmutavad sellist usku, sest nad teavad, et Jumal viib oma tõotused täide. Näiteks Laulus 37:29 öeldakse: ”Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” Kas me võime seda uskuda? Jah, sest Heebrealastele 6:18 ütleb: ”Jumalal on võimatu valetada.” Kas maa kuulub Jumalale, nii et ta saab selle alandlikele anda? Ilmutuse 4:11 teatab: ”Sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” Nii ütleb ka Laul 24:1: ”Jehoova päralt on ilmamaa ja selle täius.” Jehoova on loonud maa, see kuulub talle ja ta annab selle neile, kes temasse usuvad. Kasvatamaks meie kindlust selles, näitab järgmine artikkel, kuidas Jehoova on möödunud aegadel ja ka nüüdisajal oma rahvale antud tõotused täide viinud ning samuti näeme, miks me võime olla absoluutselt kindlad, et ta teeb seda ka tulevikus.
Kordamiseks
◻ Mis on juhtunud inimeste lootustega kogu ajaloo vältel?
◻ Miks ei peaks me ootama, et parem tulevik saabub inimeste kaudu?
◻ Milline on Jumala tahe seoses tulevikuga?
◻ Miks me oleme kindlad, et Jumal täidab oma tõotused?
[Pilt lk 10]
Piibel ütleb õigesti: ”Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23)
[Allikaviited]
Pomm: U.S. National Archives foto; nälgivad lapsed: WHO/OXFAM; põgenikud: UN foto 186763/J. Isaac; Mussolini ja Hitler: U.S. National Archives foto