Tornelamutest tundraavarusteni tuleb jõuda inimesteni

EI VIHM ega lumi, rahe ega hundid, ei puumad ega vaenulikud piirkonnad suutnud jahutada nende otsusekindlat vaimu. Hämmastava kiirusega galopeerisid nad maha 3000 kilomeetrit läbi lageda preeria, läbisid kärestikulisi jõgesid ning sügavaid orge, et kiireloomuline post Ameerika läänerannikule viia. Kes need olid?

Need olid uljad noored ratsanikud poniekspressist.a Mis oli nende noorte meeste kindlameelsuse põhjuseks? Ilmselt soov vastata väljakutsele, seiklusjanu ning rahuldus posti kohaletoimetamisest. Huviäratav on aga see, et iga ratsanik kandis oma sadulakotis ühes ülitähtsa postiga ka Piiblit.

Rohkem kui sajand hiljem ilmutavad enam kui 113000 pühendunud Kuningriigi kuulutajat üle kogu Kanada veelgi suuremat otsusekindlust, entusiasmi ja pühendumust. Mis on nende ajendiks? Armastus Jumala ja ligimese vastu ajendab neid jagama Kuningriigi tõde nii trükiste näol kui ka suusõnaliselt. See eluandev tõde on tunduvalt pakilisem kui mistahes postisaadetis, mis toimetati kätte poniekspressiga. Tõesti, see on hinnaline Kuningriigi sõnum, mis on kirjas Pühas Piiblis, samas raamatus, mis oli ka poniekspressi ratsanikel nende sadulakotis (Õpetussõnad 2:21, 22; Jesaja 2:2—4; 61:2; Matteuse 22:37—39; 24:14).

Ajendatud armastusest Jehoova ja inimeste vastu

Jehoova tunnistajatele meeldib inimestele Kuningriigist rääkida. Sa võid näha neid seda tegemas nii linnade tornelamutes, kaugel tundras, lennujaama terminalides, tänavatel ja teistes avalikes paikades ning ka telefonitsi. Miks on nad nii paljudes eri kohtades?

Majanduslikest ja demograafilistest oludest tingitud elulaadi muutumise tõttu on üha raskem inimesi kodunt kätte saada. Paljudel juhtudel töötavad nii mees kui naine, et perekonda hädavajalikuga varustada, jättes tihtipeale unarusse oma vaimsed vajadused. Sellises survetavaldavas ja stressitekitavas õhkkonnas on neil suur vajadus südantsoojendava lootusesõnumi järele. Jehoova tunnistajad on rõõmuga valmis seda jagama. Taktitundeliselt ja sõbralikult otsivad nad võimalusi, et viia head sõnumit igasugustele inimestele, püüdes teha seda viisil, mis ärataks inimestes huvi ning paneks neid mõtlema (1. Timoteosele 2:3, 4).

Teistes keeltes. Kui Jeesus käskis oma järelkäijatel minna ja inimesi jüngriteks teha, andis ta neile pealehakkamist ja otsusekindlust, et viia lootusesõnumit kõikides keeltes rääkivatele inimestele (Matteuse 28:19). Nagu paljud teisedki maad, on Kanada muutunud kultuuriliselt ja keeleliselt üsna kirjuks ning paljud Kuningriigi kuulutajad on uusi keeli õppides selle olukorraga hästi kohanenud.

Näiteks üks täisajalises teenistuses olev abielupaar Alberta provintsis Edmontonis nägi, et nende linnas oleks vaja kuulutada mandariini keelt (hiina ühiskeelt) kõnelevatele inimestele. Kõigepealt tuli sel paaril muidugi keelt õppida, seepärast võtsid nad ühendust ühe ülikoolis õppiva tudengiga, kes rääkis mandariini keelt. Ta oli nõus neile keelt õpetama ning õppis ise samal ajal nendega Piibli tõde. Milline ideaalne olukord! 24 kuu pärast olid need kaks pühendunud Kuningriigi kuulutajat valmis õpetama mandariini keeles. Samal ajal oli nende õpetaja-õpilane kõlbulik kristlikuks ristimiseks.

Sarnaseid meeldivaid kogemusi on olnud ka teiste linnade Kuningriigi kuulutajatel, kes armastusest ajendatuna on õppinud poola, vene ja vietnami keelt.

Maanteedel. Eelmise sajandi poniekspressi ratsanike sarnaselt sõidavad üksinda ka mõned Kuningriigi kuulutajad Briti Kolumbia sisemaal. Valdava osa oma ajast on nad ilmalikul tööl, sõites oma võimsate metsaveoautodega läbi metsiku maa saeveskitesse. Selleks peavad nad teiste veoautojuhtidega pidevalt CB-raadio (raadioamatööride laineala) teel sidet hoidma, vahetades omavahel infot liiklusvoolu ja ohtlike teeolude kohta.

Need leidlikud Kuningriigi kuulutajad kasutavad oma CB-raadiot tähelepanuväärsel viisil. Nad alustavad CB-s vestlusi kohalikest sündmustest. Seejärel viitavad nad osavalt Piiblile. Ühel juhtumil ilmutas üks veoautojuht soodsat vastukaja Piibli sõnumile sellest, mis lootus on surnutel (Johannese 5:28, 29; Apostlite teod 24:15). Teda oli sügavalt vapustanud ühe juhi surm liiklusõnnetuses suurel maanteel. Ta nõustus tänulikult piibliuurimisega ning nüüd võib teda kuulda teistele kaastöötajatele ja sõpradele head sõnumit kuulutamas. Tema rõõmuks alustati piibliuurimist ka tema surnud sõbra lesega. Kui tasutoov oli küll see, et nõnda erilaadsel moel alustati vestlust eluandvast tõesõnumist!

Õhuteid pidi. Kui tuleb hinnalist tõesõnumit teistele jagada, lähevad innukad Kuningriigi kuulutajad sinna, kus on inimesi, ’astudes küladesse’ väikestel lennukitel (Matteuse 10:11, 12). Mõnda aega tagasi lendas kaks lennukimeeskonda nende endi kulul tundra tohututesse avarustesse, sealsete hajali asuvate inimeste juurde, ajendatuna innust kuulutada neile head sõnumit. Kummagi lennuki meeskond lendas ligikaudu 3000 kilomeetrit ning tegi maandumisi 14 paikkonnas, jõudes 250-kilomeetri kaugusele põhjapolaarvöötmesse. Need väsimatud kuulutajad pühendasid seitse pikka päeva, et jõuda nendes kaugetes ja kõrvalistes paikades elavate inimesteni.

Kas oli see vaeva väärt? Mõtle ainult sellele positiivsele mõjule, mida Piibli sõnum nendele inimestele avaldas. Neid inimesi külastanud jumalateenijad aitasid rahuldada elulisi vaimseid vajadusi, rääkides Jehoova eesmärgist taastada lähitulevikus paradiis (Matteuse 5:3, UM). Veel kaua aega pärast hea sõnumi toojate lahkumist saavad ausasüdamelised inimesed nendes paikades lugeda neile jäetud kirjandust, ühtekokku 542 Piiblit ja piibliuurimise abimaterjali ning 3000 ajakirja. (Võrdle Apostlite teod 12:24.)

Telefonitsi. Tuhanded linnaasukad elavad kõrghoonetes, kus on tugevad turvasüsteemid. Ka sellisel juhul ilmutavad pühendunud Kuningriigi kuulutajad indu ja taktitunnet. Kuidas õnnestub neil jõuda nende inimesteni? Kuigi silmast silma kontakt on muidugi eelistatum, on tihtipeale tõhus ka hoone sissekäigus paikneva sidesüsteemi kaudu kuulutamine. Kui see pole võimalik, pannakse tööle oma sõrmed ning kuulutatakse inimestele telefoni teel.

Ühel hommikul vastas telefonile üks vanem naine. Pärast lühikest viisakat tervitust küsis kuulutaja naiselt, kas tema arvates tuleb kunagi aeg, mil inimesed saavad õhtuti ohutult tänaval jalutada. Talle loeti ette kirjakohti Pühakirjast, kinnitamaks, et tulevikus on täielik rahu (Laul 37:10, 11; Taaniel 2:44; Matteuse 6:9, 10). Ta oli nõus järgmisel nädalal samal ajal telefoni teel vestlema teemal, miks me võime uskuda Jumala tõotusi. Pärast seda, kui temaga kuu aega telefonitsi Piiblit uuriti — loeti ette lõike piibliuurimise abimaterjalist ning esitati sobivaid küsimusi —, kiitis naine Kuningriigi kuulutajat nende nii paljudel teemadel esitatud iganädalaste jutluste eest. See oli paras aeg tutvustada talle uuritavat raamatut ning pakkuda isiklikku eksemplari. Tehti kokkulepe omavahel kokku saada. Tõepoolest, Jehoova tunnistajad ilmutavad armastust inimeste vastu ning inimesed ilmutavad soodsat vastukaja, tunnistades, et Jehoova on nende kristlike kuulutajatega. (Võrdle 1. Korintlastele 14:25, UT.)

Trükistega. Kuningriigi kuulutajad Quebeci provintsis, kus räägitakse valdavalt prantsuse keelt, lähevad samuti sinna, kus on inimesi. Üks reisiv teenija täheldas: ”Juba aastaid tundsid vennad, et pole mingit edenemist, kuna kirik teeb väga tugevat vastutööd. Kuid tänu vendade väsimatule tööle ning nende korduvatele külastustele on nüüd pea kõigis kodudes Piibel, mis oli siin varem praktiliselt tundmatu raamat, mida vaid vähesed lugesid.”

Rõõmutoovad on sellised erutavad tulemused, kui lisandub üha uusi evangeeliumikuulutajaid Quebeci igast ühiskonnakihist, kaasa arvatud meedikute hulgast. Näitena võib tuua ühe arsti loo. Tema naine, kes on Kuningriigi kuulutaja, vestles temaga sageli Piibli lootusest. Üks tähelepanelik kogudusevanem kutsus arsti koguduse koosolekule, kui seal uuriti brošüüri ”Kuidas võib veri päästa sinu elu?”. Ta tuligi kohale ning osales isegi arutelus. Teda hämmastas uurimise kvaliteet ja vaimne sügavus ning ta nõustus piibliuurimisega. Nüüd on ka tema Kuningriigi kuulutaja.

Tõhus ajakirjade pakkumine on mänginud olulist rolli selles, et inimestele Piibel köitvaks teha. Iial ei või teada, mis artikkel võib osutuda murranguliseks, tuues kedagi tõe juurde. Üks Kuningriigi kuulutaja pakkus ajakirja ”Ärgake!” numbrit oma naabrile, kes ei tahtnud sõnumit kuulata, kuid teda huvitas putukate maailm. Temas äratas huvi 1992. aasta 22. novembri ”Ärgake!” numbris olev foto, mis oli artikli ”Chagasi tõbi — surmasuudlus” (inglise keeles) juures. Kuna loetu avaldas talle muljet, palus ta endale veel ajakirju tuua. Temaga hakati Piiblit uurima ning kuue kuu möödudes kuulutas ta teistele.

Avalikes paikades. Kanada seadus tagab kõnevabaduse avalikes kohtades, nagu näiteks lennujaamades. Halifaxi rahvusvahelises lennujaamas pöörduvad Kuningriigi kuulutajad taktitundeliselt reisijate poole, kes ootavad järgmist lendu, ja alustavad nendega vestlust. Ajakohaste suunavate küsimustega pööratakse jutt Piiblile. Kuna kuulutajatel on kaasas taskupiibel ja kirjandust, saavad nad pöörata tähelepanu inimeste vaimsetele vajadustele. Kuningriigi sõnumit on sel teel kuulnud teiste maade kirurgid, teadlased, juristid, lendurid, vaimulikud, politseinikud, taksojuhid, insenerid, õpetajad, sõjaväelased ja poliitikud, ning sel moel on tõeseeme jõudnud ka kaugetesse paikadesse ja hakanud seal idanema (Koloslastele 1:6).

Ühel varahommikul võttis lennujaamas üks mees vastu ajakirjad ”Vahitorn” ja ”Ärgake!”. Seepeale ütles ta tasase häälega: ”Oo ei, ainult mitte Jehoova tunnistajad!” Millest selline reaktsioon? See mees oli vaga muhameedlane, kes oli just palvetanud lennujaama kabelis. Ta oli anunud Jumalat näidata talle tarkuse, arukuse ja tõe teed. Mõte, et just Jehoova tunnistajad on kiire vastus tema palvele, lihtsalt hämmastas teda.

Tõepoolest, Kanada julged Kuningriigi kuulutajad ei lase end millelgi takistada, et esitleda hinnalist Kuningriigi sõnumit. Neid ei heiduta ei võõrad keeled, ei karmid ega porised teed, ei kaugused ega tugevate turvasüsteemidega linnaelamud. Otsusekindlalt jagavad nad ausasüdamelistele tõeotsijatele Jumala elutoovat sõnumit. Ühes kaastöölistega ülemaailmsest vennaskonnast kuuletuvad nad omakasupüüdmatult Jeesuse käsule: ”Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 28:19).

[Allmärkus]

[Kast lk 27]

Tõhusad Kuningriigi kuulutajad kuulutavad telefonitsi

Mõned on ütelnud: ”Tere. Minu nimi on [ütle oma nimi]. Ma olen teie maja elanikega lühidalt rääkinud sellest, kuidas on võimalik saavutada rahu. Kas teie arvates tuleb kunagi ülemaailmne rahu? [Lase vastata.] Minu eesmärgiks pole mingi uurimistöö ega soov midagi müüa. Ma jagan hoopis mõtet Pühakirjast, et Jumal toob tõesti rahu.” Seejärel võib vestlus jätkuda lühikese Pühakirjal põhineva aruteluga.

Teised on öelnud: ”Tere õhtust. Minu nimi on [ütle oma nimi]. Ma olen teie piirkonna vabatahtlik teenija. Mind huvitab teie maja elanike arvamus mõningates küsimustes. Paljud inimesed tunnevad muret oma turvalisuse pärast, kuna vägivald ja kuritegevus kasvab meie piirkonnas üha. Kas see teeb ka teile muret? [Lase vastata.] Kas te arvate, et kunagi tuleb aeg, mil kõik inimesed maailmas tunnevad endid turvaliselt?” Lase vastata ning jätka Pühakirja sõnumiga.