Ometi kord üleüldine õiglus

”Me tahame kuulata uut moodi .. neid solvunud hääli, murelikke hääli, hääli, mis on kaotanud lootuse, et neid üldse kuulda võetakse. [— — —] Meil jääb üle vaid rakendada ellu põhiseadust, et kõik inimesed oleksid tõepoolest võrdsed oma väärikuselt inimeste ees, nõnda nagu nad sünnivad võrdsetena oma väärikuselt Jumala ees.” (USA presidendi Richard Milhous Nixoni inauguratsioonikõnest 20. jaanuaril 1969.)

KUI kuningad, presidendid ja peaministrid ametisse astuvad, kõnelevad nad tavaliselt õiglusest. Erand ei olnud ka Ühendriikide kunagine president Richard Nixon. Ent tema ilusad sõnad tuhmuvad karmi tegelikkuse taustal. Olgugi et ta tõotas ”rakendada ellu põhiseadust”, rikkus ta seda hiljem ja oli sunnitud oma ameti maha panema. Nüüdseks on kolm aastakümmet möödunud, kuid solvunud, murelikud ja lootuse kaotanud hääled nõuavad endiselt, et neid kuulda võetaks.

Neid hääli kuulda võtta ja nende kaebustega tegelda pole sugugi kerge, nagu seda on tõdenud paljud heade kavatsustega juhid. ”Üleüldine õiglus” on osutunud kättesaamatuks eesmärgiks. Kuid üks tõotus, mis anti palju sajandeid tagasi, väärib meie tähelepanu: see on ainulaadne tõotus õigluse kohta.

Jumal kinnitas oma prohveti Jesaja kaudu, et ta saadab oma rahvale ”sulase”, kelle ta oma äranägemisel valib. ”Ma olen pannud oma Vaimu tema peale,” ütles Jehoova, ”tema toob rahvaile õiguse!” (Jesaja 42:1—3). Ükski inimvalitseja ei söandaks küll lubada, et ta seab õigluse kõigi rahvaste jaoks alatiseks jalule. Kas seda lubadust võib usaldada? Kas midagi nii ebatavalist saab tõesti teoks?

Lubadus, mida võib usaldada

Iga lubadus on just nii usaldusväärne, kui usaldusväärne on selle andja. Kõne all oleval juhul ei ole lubaduse andja keegi muu kui Kõigeväeline Jumal, kes teatab, et tema ”sulane” seab kogu maailmas õigluse jalule. Erinevalt poliitikutest ei anna Jehoova kergekäelisi lubadusi. ”Jumalal on võimatu valetada,” kinnitab Piibel (Heebrealastele 6:18). ”See, mida ma olen kavatsenud, läheb korda,” rõhutab Jumal (Jesaja 14:24).

Selle tõotuse teeb veel kindlamaks see, mida on teada Jumala valitud ”sulasest” Jeesusest Kristusest. See, kes võib õigluse jalule seada, peab armastama õiglust ja elama õiglaselt. Jeesus elas laitmatult kui mees, kes ’armastas õigust ja vihkas ülekohut’ (Heebrealastele 1:9). Nii tema sõnad, eluviis kui ka see, kuidas ta suri, tõestasid, et ta oli tõepoolest õiglane inimene. Isegi üks Rooma väepealik, kes arvatavasti nägi pealt nii Jeesuse kohtuprotsessi kui ka hukkamist, oli tema surma saabudes sunnitud ütlema: ”See inimene oli tõesti õige!” (Luuka 23:47).

Lisaks sellele, et Jeesus elas õiglaselt, ta ka võitles ebaõigluse vastu, mis tema päevil võimsalt vohas. Seejuures ei teinud ta õõnestustööd ega püüdnud korraldada revolutsiooni, vaid hoopis õpetas tõelist õiglust kõigile, kes tahtsid teda kuulata. Oma mäejutluses selgitas ta meisterlikult, kuidas peaks tõelist õiglust ja õigust ellu rakendama. (Matteuse evangeeliumi peatükid 5—7.)

Jeesus elas selle järgi, mida ta jutlustas. Ta ei põlanud ebaõnnest saadetud pidalitõbiseid, juudi ühiskonna ”puutumatuid”. Ta rääkis nendega, puudutas neid ja isegi tervendas neid (Markuse 1:40—42). Talle olid tähtsad kõik inimesed, keda ta kohtas, sealhulgas vaesed ja rõhutud (Matteuse 9:36). ”Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!” kutsus ta neid (Matteuse 11:28).

Mis kõige tähtsam, kuigi Jeesus elas keset ebaõiglust, ei lasknud ta sel ennast moraalselt rikkuda ega kibestada. Iialgi ei tasunud ta kurja kurjaga (1. Peetruse 2:22, 23). Ka meeletu valu käes palvetas ta oma taevase Isa poole nendesamade sõdurite eest, kes ta postile naelutasid. ”Isa, anna neile andeks,” palus ta, ”sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Luuka 23:34). Jeesus tõesti ’kuulutas paganaile õigust’ (Matteuse 12:18, EP 97). Mis võiks veel paremini tõestada Jumala soovi rajada õiglane maailm kui see, kuidas tema Poeg elas!

Ebaõiglust on võimalik võita

Ka nüüdisaja maailmas on elavaid tõendeid selle kohta, et ebaõiglust on võimalik ära võita. Jehoova tunnistajad püüavad nii üksikisikutena kui ka organisatsioonina saada võitu eelarvamustest, erapoolikusest, rassivaenust ja vägivallast. Järgnevalt üks näide.

Pedroa meelest võis Baskimaal, Hispaania osas, kus ta elas, ainult õõnestustöö kaudu õiglust maksma panna. Seepärast liitus ta terroristliku organisatsiooniga, mis andis talle Prantsusmaal poolsõjaväelist väljaõpet. Seejärel kästi tal moodustada terroriüksus ja lasta õhku politseikasarmud. Tema meeskond valmistas juba lõhkekehi, kui politsei ta arreteeris. Ta viibis 18 kuud vanglas, kuid isegi trellide taga ei loobunud ta poliitilisest tegevusest: ta osales näljastreikides ja kord isegi lõikas omal veenid läbi.

Pedro uskus end võitlevat õigluse eest. Siis aga õppis ta tundma Jehoovat ja tema eesmärke. Sel ajal kui Pedro vanglas viibis, hakkas tema naine uurima Piiblit koos Jehoova tunnistajatega, ja kui ta vanglast vabanes, kutsus naine ta ühele nende koosolekule. Pedrole meeldis see sündmus väga ja ta palus, et temaga Piiblit uuritaks, mis viis suurte muutusteni tema maailmavaates ja eluviisis. Tulemuseks oli see, et 1989. aastal lasid Pedro ja tema naine endid ristida.

”Ma tänan Jehoovat, et ma oma terroristi-aastatel kedagi ei tapnud,” lausub Pedro. ”Nüüd kasutan Jumala vaimumõõka Piiblit, et viia inimestele tõelise rahu ja õigluse sõnumit, Jumala Kuningriigi head sõnumit.” Mõni aeg tagasi käis Pedro, kes praegu teenib Jehoova tunnistajate kogudusevanemana, neis kasarmuis, mida ta varemalt hävitada kavatses. Seekord oli tema eesmärk kuulutada seal elavatele perekondadele rahusõnumit.

Jehoova tunnistajad teevad oma elus taolisi muudatusi sellepärast, et nad igatsevad õiglast maailma (2. Peetruse 3:13). Ehkki nad usuvad kindlalt, et Jumal selle rajab, nagu ta on tõotanud, mõistavad nad, et nemad omalt poolt on kohustatud elama õiglasel viisil. Nagu Piibel selgelt näitab, ootab Jumal, et me teeksime oma osa.

Külvakem õigluse seemneid

On tõsi, et ebaõiglusega kokku puutudes tahaksime karjuda: ”Kus on kohut mõistev Jumal?” Nõnda hüüdsid juudid, kes elasid Malakia päevil (Malakia 2:17). Kas nad Jumala arvates kaebasid asja eest? Vastupidi, nad ’väsitasid’ teda, sest muu hulgas käitusid nad reeturlikult oma naistega, kes olid vanaks jäänud, ning lahutasid neist kõige pöörasematel ettekäänetel. Jehoova väljendas oma muret nende ’nooreea naiste’ pärast, kelle vastu nad olid ’truuduseta, kuigi need olid nende abikaasad ja nende seadusepärased naised’ (Malakia 2:14).

Kas me võime õigustatult kaevata ebaõigluse üle, kui me ise käitume ebaõiglaselt? Vaid siis, kui püüame jäljendada Jeesust ning juurime oma südamest välja eelarvamused ja rassivaenu, kui oleme erapooletud ja armastavad kõigi vastu ega tasu kurja kurjaga, näitame, et me tõepoolest armastame õiglust.

Kui tahame lõigata õiglust, siis, nagu ütleb Piibel, peaksime ’külvama õiguseks’ (Hoosea 10:12). Iga isiklik võit ebaõigluse üle on oluline, tundugu see kuitahes väike. Martin Luther King juunior kirjutas oma ”Kirjas Birminghami vanglast” tabavalt, et ”kui kuskil leidub ebaõiglust, on ohus kogu maailma õiglus” (”Letter From Birmingham Jail”). Vaid neile, kes ’otsivad õiglust’, annab Jumal pärandiks oma õiglase uue maailma, mis peagi saabub (Sefanja 2:3).

Õigluse lootust ei saa rajada inimeste ebakindlatele lubadustele, küll aga meie armastava Looja sõnale. Sellepärast käskiski Jeesus oma järgijatel palvetada Jumala riigi tuleku eest (Matteuse 6:9, 10). Jeesus, kes on määratud selle Kuningriigi Kuningaks, ”kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge” (Laul 72:12, 13).

Jah, ebaõiglus ei jää alatiseks kestma. Kristuse maailmavalitsus kaotab ebaõigluse igaveseks ajaks, nagu Jumal seda oma prohveti Jeremija kaudu kinnitab: ”Päevad tulevad, .. mil ma teen tõeks hea sõna, mis ma olen rääkinud .. Neil päevil ja sel ajal ma lasen tärgata Taavetile õiguse võsu, ja tema teeb siis sellel maal õigust ja õiglust!” (Jeremija 33:14, 15).

[Allmärkus]