Kas sinu töö jääb tules püsima?

”Igaüks vaadaku, kuidas tema selle [aluse] peale ehitab.” (1. KORINTLASTELE 3:10)

1. Mida loodavad ustavad kristlased tulevastest jüngritest?

KRISTLIK abielupaar silmitseb oma vastsündinud last. Kuningriigi kuulutaja näeb piibliõpilase näol huvitunud-innustunud ilmet. Kristlik kogudusevanem, kes lavalt õpetust jagab, märkab kuulajaskonna hulgas üht vasthuvitatud inimest, kes agaralt oma Piiblist kirjakohti järele vaatab. Nende ustavate Jehoova teenijate süda on lootusrikas. Täiesti spontaanselt mõtlevad nad: kas see inimene hakkab Jehoovat armastama ja teenima ning jääb ustavaks? Muidugi ei lähe kõik automaatselt nii. Sellise lõpptulemuse nimel on tarvis tööd teha.

2. Kuidas tuletas apostel Paulus heebrea kristlastele meelde õpetustöö tähtsust ja mis suhtes me peaksime endid läbi uurima?

² Apostel Paulus, kes oli meisterlik õpetaja, rõhutas, kui tähtis töö on inimeste õpetamine ja jüngriteks tegemine. Ta kirjutas: ”Aja poolest peaksite olema õpetajad” (Heebrealastele 5:12). Kristlased, kellele ta need sõnad suunas, olid vähe edasi arenenud, arvestades seda, kui kaua nad olid usklikud olnud. Vähe sellest, et nad polnud suutelised teisi õpetama, neile endile oli tarvis tõe põhiaspekte meelde tuletada. Tänapäeval tasub meil kõigil oma õpetajaoskusi aeg-ajalt uurida ja mõtelda, kuidas saaksime ennast parandada. Elud on kaalul. Mida me võiksime teha?

3. a) Millega võrdles apostel Paulus kellegi kristlikuks jüngriks tegemist? b) Milline suur eesõigus on meil kui kristlikel ehitajatel?

³ Paulus tõi tähendusrikka näite, milles ta võrdles jüngrite tegemist hoone ehitamisega. Ta alustas sõnadega: ”Me oleme Jumala kaastöölised, teie olete Jumala põllumaa ja Jumala ehitus” (1. Korintlastele 3:9). Niisiis, me osaleme inimeste ehitamise töös, see tähendab, aitame neil saada Kristuse jüngriteks. Seda tehes me oleme kaastöölisteks temale, ”kes kõik on valmistanud” (Heebrealastele 3:4). Milline eesõigus meil küll on! Vaadelgem, kuidas Pauluse inspireeritud nõuanne korintlastele aitab meil oma töös osavamaks saada. Eeskätt võtame vaatluse alla meie ”õpetamiskunsti” (2. Timoteosele 4:2, UM).

Rajagem õige alus

4. a) Milline oli Pauluse roll kristlikus ehitustöös? b) Miks võib öelda, et nii Jeesus kui ka tema kuulajad mõistsid hea aluse tähtsust?

⁴ Et hoone võiks olla tugev ja püsiv, peab tal olema hea vundament. Seepärast kirjutas Paulus: ”Jumala armu järgi, mis minule on antud, olen ma kui tark hooneehitaja pannud aluse” (1. Korintlastele 3:10). Ka Jeesus Kristus tõi samalaadse näite; ta rääkis majast, mis jäi tormis püsima tänu sellele, et ehitaja oli selle kindlale alusele rajanud (Luuka 6:47—49). Jeesus teadis vägagi hästi, kui oluline osa on alustel. Ta oli Jehoova juures, kui Jehoova rajas maa alused (Õpetussõnad 8:29—31).a Ka Jeesuse kuulajad mõistsid hea aluse väärtust. Üksnes tugevale alusele ehitatud majad jäid püsima suurvete ja maavärinate ajal, mida Palestiinas vahel esines. Aga mis laadi alusest kõneles Paulus?

5. Kes on kristliku koguduse alus ja kuidas seda ennustati?

⁵ Paulus kirjutas: ”Teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud, see on Jeesus Kristus!” (1. Korintlastele 3:11). See ei olnud esimene kord, kui Jeesust alusega võrreldi. Tekstis Jesaja 28:16 oli ennustatud: ”Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse.” Jehoova oli juba ammu ette määranud, et tema Pojast saab kristliku koguduse alus (Laul 118:22; Efeslastele 2:19—22; 1. Peetruse 2:3—6).

6. Kuidas rajas Paulus Korintose kristlastele õige aluse?

⁶ Milline on kristlaste kui üksikisikute alus? Nagu Paulus ütles, ei saa tõelisel kristlasel olla muud alust kui see, mis Jumala Sõnas on rajatud — Jeesus Kristus. Pole kahtlustki, et Paulus ise rajas just sellise aluse. Korintoses, kus filosoofiat peeti suures aus, ei püüdnud ta avaldada inimestele muljet ilmaliku tarkusega. Ta kuulutas hoopis ”ristilöödud Kristust”, sõnumit, mille paganad kui ”totruse” tagasi lükkasid (1. Korintlastele 1:23, UT). Paulus õpetas, et Jeesusel on Jehoova eesmärkides keskne koht (2. Korintlastele 1:20; Koloslastele 2:2, 3).

7. Mida me võime õppida sellest, et Paulus nimetas ennast targaks töödejuhatajaks?

⁷ Paulus ütles, et ta õpetab kui ”tark hooneehitaja [”töödejuhataja”, UM]”. See polnud enesekiitus. Ta lihtsalt tunnistas seda, et Jehoova on andnud talle suurepärase anni — oskuse organiseerida ja juhatada tööd (1. Korintlastele 12:28). On tõsi, et meile tänapäeval ei anta imelisi vaimuande, nagu neid anti esimese sajandi kristlastele. Ja võib-olla ei pea me ennast andekateks õpetajateks. Kuid üks oluline and meil siiski on. Jehoova annab meile oma püha vaimu, mis meid aitab. (Võrdle Luuka 12:11, 12.) Peale selle me armastame Jehoovat ja tunneme tema Sõna põhiõpetusi. Niisugused asjad on suurepärased annid, mida me saame teiste õpetamisel kasutada. Otsustagem siis neid kasutada, et rajada korralik alus.

8. Kuidas me saame tulevaste jüngrite aluseks rajada Kristuse?

⁸ Rajades aluseks Kristust, ei räägi me temast kui abitust beebist, kes sõimes lamab, ega kui Jehoovaga võrdsest isikust kolmainsuses. Ei, sellised pühakirjavastased arusaamad rajavad aluse võltskristlastele. Me hoopis õpetame, et Jeesus oli suurim inimene, kes kunagi on elanud, et ta andis meie eest oma täiusliku elu ja et ta valitseb praegu Jehoova määratud Kuningana taevas (Roomlastele 5:8; Ilmutuse 11:15). Samuti me ergutame oma õpilasi käima Jeesuse jälgedes ja arendama tema omadusi (1. Peetruse 2:21). Me tahame, et Jeesuse innukus teenistuses, kaastunne alandlike ja rõhutute vastu, halastus süükoormast vaevatud patuste vastu ja vankumatus, mida ta ilmutas katsumustes, puudutaksid inimeste südant. Jeesus on tõepoolest suurepärane alus. Aga mis saab siis, kui see alus on rajatud?

Ehitagem õigetest materjalidest

9. Mida tundis Paulus, kes oli peamiselt alusepanija, nende vastu, kes olid tema kaudu tõde tundma õppinud?

⁹ Paulus kirjutas: ”Aga kui keegi sellele alusele ehitab hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puust, heintest, õlest, siis saab igaühe töö avalikuks; sest selle teeb selgeks Issanda päev, sest see saab tules ilmsiks ja tuli ise katsub läbi igaühe töö, missugune see on” (1. Korintlastele 3:12, 13). Mida Paulus silmas pidas? Uurigem tausta. Paulus ise oli peamiselt alusepanija. Oma misjonireisidel rändas ta linnast linna ja kuulutas paljudele, kes polnud Kristusest kunagi kuulnud (Roomlastele 15:20). Kui inimesed tema õpetatud tõe omaks võtsid, moodustati kogudusi. Paulus hoolis nendest ustavatest inimestest väga (2. Korintlastele 11:28, 29). Kuid tema töö nõudis, et ta liiguks edasi. Niisiis, olles Korintoses 18 kuud alust rajanud, suundus ta kuulutustööle teistesse linnadesse. Samal ajal oli ta väga huvitatud sellest, kuidas teised tema tööd jätkavad (Apostlite teod 18:8—11; 1. Korintlastele 3:6).

10., 11. a) Kuidas vastandas Paulus erinevat tüüpi ehitusmaterjale? b) Milliseid sõnasõnalisi ehitisi muistses Korintoses arvatavasti oli? c) Millised ehitised jäävad tõenäolisemalt tules püsima ja mida peaksid kristlikud jüngrite tegijad sellest näitest õppima?

¹⁰ Näib, et mõned, kes ehitasid alusele, mille Paulus oli Korintoses rajanud, tegid kehva tööd. Et seda probleemi esile tõsta, vastandab Paulus kahte liiki ehitusmaterjale: ta võrdleb kulda, hõbedat ja kalliskive puidu, heinte ja õlgedega. Hoone võib ehitada heast, vastupidavast ja tulekindlast materjalist, kuid selle võib kiiresti püsti panna ka vastupidamatust, kõdunevast ja kergestisüttivast materjalist. Kahtlemata leidus sellises suures linnas nagu Korintos hulgaliselt mõlemat tüüpi maju. Seal oli suursuguseid templeid, ehitatud kallitest massiivsetest kiviplokkidest ning võib-olla kaetud või osaliselt kaunistatud kulla ja hõbedaga.b Osmikute, sarade ja turuputkade kõrval, mis kujutasid endast õlgedega vooderdatud puitsõrestikke, võisid need vastupidavad ehitised näida iseäranis majesteetlikud.

¹¹ Mis juhtuks nende ehitistega tules? Vastus oli Pauluse päevil sama selge, kui see meile on. Rooma väejuht Mummius vallutas aastal 146 e.m.a. Korintose linna ja süütas selle põlema. Pole kahtlustki, et paljud puidust, heintest ja õlgedest majad hävisid täielikult. Mis sai tugevatest kivimajadest, mis olid kaunistatud hõbeda ja kullaga? Need jäid muidugi püsima. Võimalik, et Korintoses käisid Pauluse õpilased iga päev mööda neist uhketest hoonetest, mis olid jäänud püsima katastroofides, milles vähem vastupidavad ehitised hävisid. Kui ereda näite Paulus küll tõi! Kui me kedagi õpetame, peame jälgima, millised ehitajad me oleme. Me tahame ehitada võimalikult headest, võimalikult vastupidavatest materjalidest. Kui me seda teeme, on tõenäolisem, et meie töö jääb püsima. Mis on need vastupidavad materjalid ja miks on väga tähtis neid kasutada?

Kas sinu töö jääb tules püsima?

12. Miks võib öelda, et mõned Korintose kristlased ehitasid lohakalt?

¹² Niisiis tundus Paulusele, et mõned Korintose kristlased ehitavad kehvalt. Mida nad valesti tegid? Nagu kaastekst näitab, oli koguduses lõhesid ning imetleti inimisiksusi, hoolimata sellest, et see ohustas koguduse ühtsust. Mõned ütlesid: ”Mina olen Pauluse poolt!”, teised: ”Mina olen Apollose poolt!” Mõned näisid olevat oma tarkusest liiga heal arvamusel. Pole siis midagi imestada, et koguduses leidus lihalikku mõtteviisi, vaimulikku ebaküpsust ning rohkesti ”kadedust ja riidu” (1. Korintlastele 1:12; 3:1—4, 18). Sellised hoiakud tulid kindlasti esile ka õpetustöös niihästi koguduses kui teenistuses. Tagajärjeks oli see, et inimesi tehti jüngriteks lohakalt, ehitati nii-öelda viletsatest materjalidest. Selline töö ei jää ”tules” püsima. Millisest tulest Paulus rääkis?

13. Mida kujutab tuli Pauluse näites ja mida peaksid kõik kristlased endale teadvustama?

¹³ On olemas tuli, mida me kõik oma elus kohtame — usukatsed (Johannese 15:20; Jakoobuse 1:2, 3). Korintose kristlased pidid teadma seda, mida meiegi tänapäeval peame teadma: igaüks, kellele me tõde õpetame, pannakse kindlasti proovile. Kui me õpetame kehvalt, võivad tagajärjed olla kurvad. Paulus hoiatas: ”Kui kellegi töö, mis tema sellele alusele on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga; aga kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab sellest kahju; kuid tema ise pääseb, aga ometi otsekui läbi tule” (1. Korintlastele 3:14, 15).c

14. a) Kuidas võivad kristlikud jüngrite tegijad ”saada kahju”, aga kuidas võivad nad siiski otsekui läbi tule pääseda? b) Kuidas me võime kaotuse riski vähendada?

¹⁴ Tõepoolest mõtlemapanevad sõnad! Kui palju valu võib küll põhjustada see, kui inimene, kellel oleme kõvasti vaeva nähes aidanud jüngriks saada, annab alla kiusatuses või tagakiusamises ning lahkub tõeteelt. Sel juhul me kannatame kahju, nagu Paulus ütles. See kogemus võib olla koguni sedavõrd valus, et me ise pääseme ”otsekui läbi tule” — nagu inimene, kelle kogu omand on tules hävinud, ainult tema ise on vaevalt eluga pääsenud. Kuidas me omalt poolt saaksime kaotuse riski vähendada? Ehitagem vastupidavatest materjalidest! Kui me õpetades püüame jõuda õpilaste südameni, nii et nad hakkavad hindama selliseid kristlikke omadusi nagu tarkus, vahetegemisvõime, Jehoova kartus ja tõeline usk, siis ehitame vastupidavatest, tulekindlatest materjalidest (Laul 19:10, 11; Õpetussõnad 3:13—15; 1. Peetruse 1:6, 7). Need, kes mainitud omadusi arendavad, täidavad jätkuvalt Jumala tahet ning võivad kindlalt loota igavesele elule (1. Johannese 2:17). Aga kuidas me võime Pauluse näidet oma elus rakendada? Vaadelgem mõningaid viise.

15. Kuidas me saame tagada seda, et me ei tee lohakat ehitustööd seoses oma piibliõpilastega?

¹⁵ Kui me piibliõpilasi õpetame, ei peaks me mitte kunagi inimesi Jehoova Jumalast kõrgemale tõstma. Meie eesmärk ei ole õpetada oma õpilasi suhtuma meisse kui peamistesse tarkuseallikatesse. Me tahame, et nad otsiksid juhatust Jehoovalt, tema Sõnast ja tema organisatsioonilt. Seepärast ei esita me vastuseks nende küsimustele oma vaateid. Me aitame neil leida vastuseid Piiblist ning ”ustava ja mõistliku sulase” väljaannetest (Matteuse 24:45—47). Samuti peame olema hoolsad, et me ei hakkaks piibliõpilasi enda omaks pidama. Selle asemel et saada pahaseks, kui teised nende vastu huvi ilmutavad, peaksime innustama oma õpilasi ’avardama oma südant’, et nad õpiksid tundma ja hakkaksid hindama võimalikult paljusid koguduseliikmeid (2. Korintlastele 6:12, 13).

16. Kuidas võivad kogudusevanemad ehitada tulekindlatest materjalidest?

¹⁶ Ka kristlikel kogudusevanematel on väga tähtis osa jüngrite ehitamisel. Kui nad kogudust õpetavad, püüavad nad ehitada tulekindlatest materjalidest. Nende õpetamisoskus, kogemused ja isiksused võivad olla väga erinevad, kuid nad ei kasuta neid erinevusi ära, et vedada jüngreid eneste järele. (Võrdle Apostlite teod 20:29, 30.) Me ei tea täpselt, miks mõned Korintoses ütlesid: ”Mina olen Pauluse poolt!” ja: ”Mina olen Apollose poolt!” Kuid päris kindlasti ei andnud kumbki neist ustavatest kogudusevanematest alust selliseks lahkmeeleks. Paulust ei meelitanud sellised ütlused, ta lükkas need jõuliselt ümber (1. Korintlastele 3:5—7). Samamoodi peavad kogudusevanemad ka tänapäeval meeles, et nad karjatavad ”Jumala karja” (1. Peetruse 5:2, meie kursiiv). See ei kuulu ühelegi inimesele. Seepärast jälgivad kogudusevanemad valvsalt, et ükski inimene ei hakkaks karja hulgas ega vanematekogus domineerima. Niikaua kui kogudusevanemaid ajendab tegutsema alandlik soov teenida kogudust, jõuda südameteni ja aidata lammastel teenida Jehoovat kogu hingest, ehitavad nad tulekindlatest materjalidest.

17. Kuidas püüavad kristlikud lapsevanemad ehitada tulekindlatest materjalidest?

¹⁷ Ka kristlikud lapsevanemad püüavad ehitada tulekindlatest materjalidest. Kui väga nad küll soovivad, et nende lapsed elaksid igavesti! Sellepärast püüavadki nad kõigest väest Jumala Sõna põhimõtteid oma laste südamesse ’kõvasti kinnitada’ (5. Moosese 6:6, 7). Nad tahavad aidata lastel mõista, et tõde ei kujuta endast mitte lihtsalt hulga reeglite järgimist või faktide pähetagumist, vaid täisväärtuslikku, tasutoovat ja õnnelikku eluviisi (1. Timoteosele 1:11). Et ehitada oma lapsed Kristuse ustavateks jüngriteks, püüavad armastavad lapsevanemad kasutada tulekindlaid materjale. Kannatlikult oma lastega tegeldes aitavad nad neil hüljata omadusi, mida Jehoova vihkab, ja arendada omadusi, mida ta armastab (Galaatlastele 5:22, 23).

Kes vastutab?

18. Miks see, kui jünger terve õpetuse tagasi lükkab, ei pruugi olla nende viga, kes on püüdnud teda õpetada?

¹⁸ See arutelu tõstatab olulise küsimuse. Kui keegi, keda me oleme püüdnud aidata, hülgab tõe, kas tähendab see siis seda, et me oleme olnud halvad õpetajad — et oleme ehitanud viletsatest materjalidest? Mitte tingimata. Pauluse sõnad mõistagi panevad meile südamele, et osaleda jüngrite ehitamise töös tähendab kanda suurt vastutust. Me tahame teha kõik endast oleneva, et ehitada hästi. Kuid Jumala Sõna ei käsi meil võtta kogu vastutust enda peale ja kanda süükoormat, kui need, keda oleme püüdnud aidata, käänduvad tõeteelt kõrvale. Peale meie ehitajarolli on mängus ka muud tegurid. Eks öelnud ju Paulus isegi sellise õpetaja kohta, kes on tõesti kehvasti ehitanud, et ”ta saab sellest kahju; kuid tema ise pääseb” (1. Korintlastele 3:15). Kui see inimene ise võib siiski pääseda — samal ajal kui kristlik isiksus, mida ta püüdis oma õpilases ehitada, tulises katses piltlikult öeldes ”põleb ära” —, siis mida me sellest järeldame? Kindlasti seda, et Jehoova peab eelkõige õpilast ennast vastutavaks oma valiku eest, selle eest, kas ta otsustab jääda ustavaks või mitte.

19. Mida me käsitleme järgmises artiklis?

¹⁹ Isiklik vastutus on väga tähtis teema. See puudutab meid kõiki. Mida Piibel selle kohta ütleb? Seda käsitleme järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mis on tõelise kristlase ”alus” ja kuidas seda rajatakse?

◻ Mida me võime õppida näitest erinevat laadi ehitusmaterjalide kohta?

◻ Mida kujutab ”tuli” ja kuidas võivad mõned selle tõttu ’kahju saada’?

◻ Kuidas võivad piibliõpetajad, kogudusevanemad ja lapsevanemad ehitada tulekindlatest materjalidest?

[Pilt lk 9]

Paljudes muistsetes linnades seisid tulekindlad kivimajad kõrvuti kehvade ehitistega