Kõnni ühes Jumalaga: esimesed sammud
”Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (JAKOOBUSE 4:8)
1., 2. Miks võib öelda, et teenida Jehoovat on suur eesõigus?
SEE mees oli aastaid vangis vaevelnud. Siis kästi tal ilmuda riigi valitseja ette. Sündmused arenesid kiiresti. Ühtäkki oli vang tolleaegse maailma kõige võimsama ainuvalitseja teenistuses. Endisele vangile anti väga vastutusrikas ja erakordselt auline positsioon. Joosep, mees, kelle jalad olid kunagi ahelais olnud, kuulus nüüd kuninga lähikonda! (1. Moosese 41:14, 39—43; Laul 105:17, 18.)
2 Tänapäeval võivad inimesed astuda ühe palju vägevama isiku teenistusse, kui seda oli Egiptuse vaarao. Universumi kõrgeim isik kutsub kõiki inimesi teda teenima. Milline aukartustäratav eesõigus on teenida kõigeväelist Jumalat Jehoovat ja saada temaga lähedaseks! Pühakiri seostab temaga võimsa jõu ja hiilguse ning rahu, ilu ja meeldivuse (Hesekiel 1:26—28; Ilmutuse 4:1—3). Ta tegutseb alati armastavalt (1. Johannese 4:8). Jehoova ei valeta kunagi (4. Moosese 23:19). Ta ei valmista oma lojaalsetele teenijatele iialgi pettumust (Laul 18:26, UM). Kui järgime tema õiglasi nõudeid, on meie elu õnnelik ja mõttekas juba praegu ning meil on igavese elu lootus (Johannese 17:3). See, mida inimvalitsejad võivad pakkuda, ei ole kaugeltki võrreldav selliste õnnistuste ja eesõigustega.
3. Mis mõttes Noa ”kõndis ühes Jumalaga”?
3 Ammusel ajal otsustas patriarh Noa elada kooskõlas Jumala tahte ja eesmärgiga. Piibel ütleb tema kohta: ”Noa oli üks õige mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas; Noa kõndis ühes Jumalaga” (1. Moosese 6:9). Muidugi ei kõndinud Noa Jehoovaga sõna otseses mõttes, sest ükski inimene ”ei ole Jumalat iialgi näinud” (Johannese 1:18). Noa kõndis ühes Jumalaga pigem selles mõttes, et ta tegi seda, mida Jumal tal käskis teha. Kuna Noa pühendas oma elu Jehoova tahte täitmisele, olid tal Kõigeväelise Jumalaga soojad lähedased suhted. Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes Noa sarnaselt ’kõnnivad ühes Jumalaga’, elades kooskõlas Jehoova nõuannete ja juhatusega. Kuidas inimene sellise eluviisi omaks võtab?
Vaja on täpseid teadmisi
4. Kuidas Jehoova oma rahvast õpetab?
4 Et võiksime kõndida ühes Jehoovaga, peame teda kõigepealt tundma õppima. Prohvet Jesaja ennustas: ”Viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde! Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: ”Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist väljub käsuõpetus ja Jeruusalemmast Jehoova sõna!”” (Jesaja 2:2, 3). Me võime tõesti olla kindlad, et Jehoova õpetab kõiki, kes tahavad käia tema radu. Jehoova on andnud oma Sõna Piibli ja ta aitab meil sellest aru saada. Üks viis, kuidas ta seda teeb, on ”ustava ja mõistliku sulase” kaudu (Matteuse 24:45—47). Jehoova kasutab ’ustavat sulast’, kes annab vaimulikku juhatust Piiblil põhinevate väljaannete, kristlike koosolekute ja tasuta koduste piibliuurimiste kaudu. Jumal aitab oma rahval tema Sõna mõista ka oma püha vaimu kaudu (1. Korintlastele 2:10—16).
5. Miks on Pühakirja tõde väga kallihinnaline?
5 Ehkki me ei maksa Piibli tõe eest raha, on see ometi väga kallis. Jumala Sõna uurides saame teadmisi Jumala isiku kohta — tema nime, omadused, eesmärgi ja viisi, kuidas ta inimestega tegeleb. Saame ka kergendusttoovad vastused elu põhiküsimustele, näiteks: miks me üldse olemas oleme? miks Jumal lubab kannatusi? mida toob tulevik? miks me vananeme ja sureme? kas pärast surma on elu? Peale selle saame teada, mida Jumal meilt ootab — kuidas me peaksime elama, et temale kõigiti meeldida. Me saame teada, et tema nõuded on mõistlikud ja väga kasulikud, kui me tõesti nende kohaselt elame. Ilma Jumala juhatuseta ei saaks me taolistest asjadest ealeski aru.
6. Millisel teel võimaldab Piibli täpne tundmine meil käia?
6 Piibli tõde on vägev ja ajendab meid tegema oma elus muudatusi (Heebrealastele 4:12). Kui me veel Pühakirja ei tundnud, polnud meil muud võimalust kui käia ”selle maailma ajastu järgi” (Efeslastele 2:2). Ent Jumala Sõna täpne tundmine näitab meile kätte teistsuguse tee, mida käies ’elame väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida’ (Koloslastele 1:10). On suur rõõm alustada kõndimist ühes universumi kõige suurepärasema isiku Jehoovaga! (Luuka 11:28.)
Pühendumine ja ristimine — kaks tähtsat sammu
7. Milline tõsiasi inimvalitsuste kohta saab meile selgeks, kui me uurime Jumala Sõna?
7 Kui me Piibli tundmises kasvame, hakkame analüüsima inimeste tegemisi ja oma elu Jumala Sõna valguses. Nii saab meile selgeks üks tähtis tõde. Prohvet Jeremija tõi selle tõe esile juba kaua aega tagasi, kui ta kirjutas: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Inimesed, viimane kui üks, vajavad Jumala juhatust.
8. a) Mis ajendab inimesi Jumalale pühenduma? b) Mida kujutab endast kristlik pühendumine?
8 Selle tähtsa tõsiasja mõistmine ajendab meid otsima juhatust Jehoovalt. Ja armastus Jumala vastu ajendab meid pühendama oma elu talle. Jumalale pühendumine tähendab seda, et pöördume tema poole palves ning tõotame pühalikult, et kasutame oma elu tema teenimiseks ja käime ustavalt tema radu. Seda tehes me järgime Jeesuse eeskuju, kes andis ennast Jehoova teenistusse, olles kindlalt otsustanud täita Jumala tahet (Heebrealastele 10:7).
9. Miks pühendavad inimesed oma elu Jehoovale?
9 Jehoova Jumal ei sunni iial kedagi talle pühenduma. (Võrdle 2. Korintlastele 9:7.) Ka ei soovi Jumal, et inimene pühendaks oma elu talle mingi ajutise emotsiooni mõjul. Enne ristimist peab inimene juba olema jünger, mis eeldab, et ta teeb teadmiste omandamiseks tõsiseid pingutusi (Matteuse 28:19, 20). Paulus manitses neid, kes olid juba ristitud, ”andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus” (Roomlastele 12:1). Jehoova Jumalale ka pühendutakse mõistliku meelega. Kui oleme saanud teada, mis pühendumisega on seotud, ja kui oleme selle üle hoolikalt järele mõelnud, pühendame meeleldi ja rõõmuga oma elu Jumalale (Laul 110:3).
10. Kuidas on pühendumine seotud ristimisega?
10 Kui oleme Jumalale isiklikult palves rääkinud oma otsusest käia tema radu, võtame ette järgmise sammu. Me teeme oma pühendumise teatavaks veeristimise kaudu. Sellega tunnistame avalikult, et oleme tõotanud täita Jumala tahet. Oma maise teenistuse algul lasi Jeesus ennast Johannesel ristida, jättes meile eeskuju (Matteuse 3:13—17). Hiljem andis Jeesus oma järelkäijatele ülesande teha inimesi jüngriteks ja ristida neid. Seega on pühendumine ja ristimine sammud, mis tuleb kindlasti teha neil, kes tahavad kõndida ühes Jehoovaga.
11., 12. a) Mille poolest sarnaneb ristimine abiellumisega? b) Millise paralleeli võib tõmmata inimese ja Jehoova suhete ning abielumehe ja -naise suhete vahele?
11 Jeesuse Kristuse pühendunud ja ristitud jüngriks saamine sarnaneb mõnes mõttes abiellumisega. Paljudes maades eelneb pulmapäevale mitmeid samme. Mees ja naine kohtuvad, õpivad teineteist tundma ja armuvad. Seejärel nad kihluvad. Abielu sõlmimisega saab avalikuks otsus, mille nad omavahel on juba teinud — otsus astuda abiellu ja elada seejärel koos kui abielumees ja -naine. Abielu sõlmimine tähistab avalikult nende erilise suhte algust. See päev märgistab nende abielu algust. Sarnaselt sellega märgistab ristimine sellise elu algust, kus ollakse pühendunud Jehoovale ja kõnnitakse ühes temaga.
12 Mõelgem veel ühele paralleelile ristimise ja abiellumise vahel. Pärast pulmapäeva peaks armastus mehe ja naise vahel süvenema ja küpsemaks saama. Et teineteisega üha lähedasemaks saada, peavad mõlemad abikaasad omakasupüüdmatult pingutama, et abielusidet säilitada ja tugevdada. Ehkki me Jumalaga ei abiellu, peame pärast ristimist pingutama selle nimel, et säilitada Jehoovaga lähedasi suhteid. Ta paneb tähele ja hindab meie püüdeid täita tema tahet ning tuleb meie ligi. ”Tulge Jumala ligi,” kirjutas jünger Jakoobus, ”siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8).
Käi Jeesuse jälgedes
13. Kelle eeskuju me peaksime järgima, kui tahame käia ühes Jumalaga?
13 Et kõndida ühes Jehoovaga, peame võtma eeskujuks Jeesuse Kristuse. Apostel Peetrus kirjutas: ”Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes” (1. Peetruse 2:21). Kuna Jeesus oli täiuslik, meie aga oleme ebatäiuslikud, ei suuda me tema eeskuju veatult järgida. Siiski ootab Jehoova, et teeksime oma parima. Vaadelgem viit Jeesuse elu ja teenistust iseloomustavat joont, mida pühendunud kristlased peaksid püüdma jäljendada.
14. Mida hõlmab Jumala Sõna tundmine?
14 Jeesus tundis Jumala Sõna täpselt ja põhjalikult. Oma teenistuse ajal tsiteeris Jeesus sageli Heebrea Kirju (Luuka 4:4, 8). Muidugi tsiteerisid ka tema aja kurjad usujuhid Pühakirja (Matteuse 22:23, 24). Kuid erinevalt nendest Jeesus mõistis, mida Pühakirjas öelda tahetakse, ja ta rakendas seda ka ellu. Lisaks sellele, et ta tundis Seadust, tundis ta ka selle vaimu. Kui me tahame järgida Kristuse eeskuju, peame pingutama, et meiegi võiksime mõista Jumala Sõna tõelist tähendust, selle vaimu. Kui me seda teeme, võime saada Jumala poolt heakskiidetud töötegijateks, kes ’jagavad tõesõna õieti’ (2. Timoteosele 2:15).
15. Milliseks eeskujuks on Jeesus selles, kuidas ta Jumalast kõneles?
15 Kristus Jeesus rääkis teistele oma taevasest Isast. Jeesus ei hoidnud Jumala Sõnast saadud teadmisi endale. Isegi tema vaenlased nimetasid teda ”Õpetajaks”, sest kõikjal, kuhu ta läks, kõneles ta inimestele Jehoovast ja tema eesmärkidest (Matteuse 12:38). Jeesus kuulutas templis, sünagoogides, linnades ja maal (Markuse 1:39; Luuka 8:1; Johannese 18:20). Ta oli õpetades kaastundlik ja lahke ning osutas armastust neile, keda ta aitas (Matteuse 4:23). Need, kes järgivad Jeesuse eeskuju, leiavad Jehoova Jumalast ja tema imepärastest eesmärkidest rääkimiseks palju kohti ja võimalusi.
16. Kui lähedased olid Jeesuse suhted nendega, kes samuti Jehoovat kummardasid?
16 Jeesusel olid lähedased suhted nendega, kes kummardasid Jehoovat. Kord, kui Jeesus rahvahulki õpetas, tulid tema ema ja uskmatud vennad temaga rääkima. Piibel ütleb: ”Siis ütles keegi temale: ”Vaata, su ema ja su vennad seisavad õues ja tahavad sinuga rääkida!” Tema aga vastas ja ütles sellele, kes seda temale teatas: ”Kes on mu ema ja kes on mu vennad?” Ja ta sirutas oma käe jüngrite poole ning ütles: ”Vaata, siin on mu ema ja mu vennad! Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema!”” (Matteuse 12:47—50). See ei tähenda, nagu oleks Jeesus oma perekonna ära põlanud, sest edasised sündmused tõendavad, et nii see polnud (Johannese 19:25—27). See juhtum tõstab hoopis esile armastust, mida ta usukaaslaste vastu tundis. Ka need, kes tänapäeval kõnnivad ühes Jumalaga, tahavad olla koos teiste Jehoova teenijatega ja hakkavad neid kiindunult armastama (1. Peetruse 4:8).
17. Kuidas suhtus Jeesus oma taevase Isa tahte täitmisesse ja mida me sellest õpime?
17 Jumala tahte täitmisega ilmutas Jeesus armastust oma taevase Isa vastu. Jeesus kuuletus Jehoovale kõiges. Ta ütles: ”Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö” (Johannese 4:34). Samuti ütles Kristus: ”Ma teen ikka, mis on .. [Jumala] meelt mööda!” (Johannese 8:29). Jeesus armastas oma taevast Isa nii väga, et ”ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani” (Filiplastele 2:8). Jehoova omakorda õnnistas Jeesust ning ülendas ta võimsale ja aulisele positsioonile, mis on madalam ainult Jehoova enda omast (Filiplastele 2:9—11). Nagu Jeesus, ilmutame meiegi armastust Jumala vastu sellega, et peame tema käske ja täidame tema tahet (1. Johannese 5:3).
18. Millise eeskuju jättis Jeesus meile palvetamises?
18 Jeesus palvetas sageli. Ta palvetas, kui teda ristiti (Luuka 3:21). Enne 12 apostli valimist veetis ta kogu öö palves (Luuka 6:12, 13). Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama (Luuka 11:1—4). Ööl vastu oma surma palvetas ta oma jüngrite eest ja koos nendega (Johannese 17:1—26). Palve oli Jeesuse elus tähtsal kohal ning samasugusel kohal peaks see olema meiegi elus, sest me oleme tema järelkäijad. On suur eesõigus rääkida Kõiksuse Suverääniga palves! Pealegi Jehoova vastab palvetele, nagu kirjutas Johannes: ”See on see julge avameelsus, mis meil on tema ees, et kui me midagi palume tema tahtmist mööda, ta kuuleb meid. Ja kui me teame, et ta meid kuuleb kõiges, mida me palume, siis me ka teame, et meil on käes need palved, mis me temalt oleme palunud” (1. Johannese 5:14, 15).
19. a) Milliseid Jeesuse omadusi me peaksime jäljendama? b) Mis kasu me saame sellest, kui uurime Jeesuse elu ja teenistust?
19 Me võime tõesti palju õppida, kui uurime tähelepanelikult Jeesuse Kristuse maist elu ja teenistust. Mõtiskle tema omaduste üle — armastuse, kaastunde, lahkuse, väe, tasakaalukuse, mõistlikkuse, alandlikkuse, julguse ja omakasupüüdmatuse üle. Mida enam me Jeesuse kohta teada saame, seda enam soovime olla tema ustavad järelkäijad. Teadmised Jeesusest aitavad meil saada lähedasemaks ka Jehoovaga, sest Jeesus peegeldas täiuslikult oma taevase Isa olemust. Ta oli Jehoovaga nii lähedane, et ta võis öelda: ”Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Johannese 14:9).
Ole kindel Jumala toes ja abis
20. Kuidas me võime Jehoovaga kõndides kindluse saavutada?
20 Kui lapsed alles õpivad kõndima, on nende sammud ebakindlad. Kuidas nad õpivad kindlalt käima? Üksnes tänu harjutamisele ja püsivusele. Need, kes kõnnivad ühes Jehoovaga, püüavad käia kindla ja ühtlase sammuga. Et seda saavutada, läheb samuti vaja aega ja püsivust. Paulus juhtis tähelepanu sellele, et püsivus on väga tähtis, kui tahame kõndida ühes Jumalaga. Ta kirjutas: ”Peale selle nüüd, vennad, me palume ja manitseme teid Issandas Jeesuses, et teie, nõnda nagu te meilt olete õppinud, kuidas elada ja olla Jumalale meeltmööda, ja nõnda nagu te juba elategi, kasvaksite veel täiuslikumaks” (1. Tessalooniklastele 4:1).
21. Milliseid õnnistusi me kogeme, kui me kõnnime ühes Jehoovaga?
21 Kui oleme täielikult Jumalale pühendunud, aitab ta meil kõndida ühes temaga (Jesaja 40:29—31). Miski, mida sellel maailmal on pakkuda, pole võrreldav õnnistustega, mida Jumal jagab neile, kes käivad tema radu. Tema on see, kes meile õpetab, mis on kasulik, kes meid juhatab teele, mida me peame käima. Ja kui me paneme tähele tema käske, sarnaneb meie rahu jõele ja meie õigus on otsekui merelained (Jesaja 48:17, 18). Kui võtame vastu kutse kõndida ühes Jumalaga ja teeme seda ustavalt, võime rahust Jumalaga igavesti rõõmu tunda.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks on suur au kõndida ühes tõelise Jumalaga?
◻ Miks võib öelda, et õppimine, pühendumine ja ristimine on esimesed sammud, mida me ühes Jehoovaga kõndides teeme?
◻ Kuidas me võiksime Jeesuse jälgedes käia?
◻ Kust me teame, et Jehoova toetab meid, kes kõnnime ühes temaga?
[Pildid lk 13]
Õppimine, pühendumine ja ristimine on esimesed sammud, mida me ühes Jumalaga kõndides teeme