Tõeline abi perekondadele
”Võib õigustatult öelda, et Ameerika perekond on kriisis. Muud järeldust kõige selle suure lahutuste ja väljaspool abielu sündinud laste arvu, alaealiste kuritarvitamise ja abikaasa väärkohtlemise põhjal teha ei saa.”
NEID Ameerika Ühendriikide televisioonikommentaator Tom Brokaw’ sõnu oleks võimalik kohaldada enamikule maadele. Mida see kriis aga kätkeb?
Nii mõneski mõttes on perekond ühiskonna alustugi. Kui perekond on raskustes, on ka ühiskond raskustes. Pealegi on perekond see, kust lapsed peaksid saama emotsionaalset ja majanduslikku tuge. Sealt saavad nad oma esimesed ja kõige tähtsamad õppetunnid elus. Kui perekond on raskustes, mida lapsed õpivad? Kuidas on lood nende turvalisusega? Millised täiskasvanud neist kasvavad?
Kas on olemas midagi, mis aitaks perekondi sel kriisiajal? Jah. Perekond on Jumala korraldus (1. Moosese 1:27, 28). Ja ta on ka andnud perekonnale hädavajalikku juhatust oma Sõnas Piiblis (Koloslastele 3:18—21). On tõsi, et me ei suuda muuta ühiskonda tervikuna, kuid me saame rakendada Piibli nõuandeid omaenda perekonnas. Tahaksimegi nüüd jutustada mõningatest, kes on seda teinud, ja sellest, milliseid häid tulemusi nad seeläbi on kogenud.
Lahutuse vältimine
Paljudes maades lõpeb umbes 50 protsenti kõigist abieludest lahutusega. See näitab, kui ulatuslik allakäik on toimunud inimsuhetes! Ja kuigi on tõsi, et paljud, kes lõpetavad seetõttu üksikvanematena, teevad oma lapsi kasvatades kangelaslikke pingutusi, on enamik siiski kahtlemata päri, et parem on, kui abielupaar lahendab oma probleemid ja jääb kokku.
Ühe Saalomoni saartel elava abielupaari abielu hakkas karile jooksma. Abielumees, pealiku poeg, oli vägivaldne ja paljude halbade elukommetega. Abielunaise elu oli sedavõrd raske, et ta üritas end koguni tappa. Siis hakkas mees Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Ta sai teada, et igaüks, kes tahab meeldida Jumalale, ei pea mitte üksnes teadma, mis on vale, vaid ka ’vihkama kurja’ (Laul 97:10). Seega tuli vihata ka valetamist, varastamist, vägivalda ja joomarlust. Ta võttis selle südamesse ning hülgas peagi oma halvad elukombed ja muutis oma vägivaldset loomust. Tema naine oli hämmastunud nendest muudatustest ning tänu Jumala Sõnale paranes nende abielu tublisti.
Lõuna-Aafrika Vabariigis kuulis üks Jehoova tunnistajast naine, et tema tööandja ja ta mees kavatsevad lahutada. Tunnistaja rääkis oma ülemusele, kuidas Jumal abielule vaatab, ja näitas talle raamatut pealkirjaga ”Perekonnaõnne saladus”. See Jehoova tunnistajate väljaantud raamat tõstab esile Piibli põhimõtteid seoses abieluga ja rõhutab iseäranis seda, kuidas Piibel aitab abielupaaridel lahendada probleeme. Tööandja ja ta mees lugesid mõlemad seda raamatut ning püüdsid südamest rakendada ellu seal toodud Piibli nõuandeid. Selle tulemusel otsustasid nad mitte lahutada — veel üks abielu, mille Piibli põhimõtete ellurakendamine päästis.
Eri religioonid
Mida teha siis, kui abikaasad kuuluvad eri religiooni? Piibel annab kristlastele mõistlikku nõu abielluda ’vaid Issandas’ (1. Korintlastele 7:39). Mõnikord aga muudab abielupartner oma religiooni. Kas tähendab see, et abielu tuleks lõpetada? Sugugi mitte.
Ühelt Botswanas elavalt naiselt, kes oli hiljuti saanud Jehoova tunnistajaks, küsiti, kuidas tema uus usk on teda muutnud. Ta palus sellele vastata oma mehel, kes lausus: ”Alates ajast, mil mu naisest sai Jehoova tunnistaja, olen näinud temas palju positiivseid muutusi. Erinevalt varasemast on ta nüüd rahulik ja mõistlik, teades, mida teeb. Tal oli ka jõudu ja tahtekindlust loobuda suitsetamisest, mis on minu jaoks siiani ületamatu nõrkus. Ka on mu naine nüüd armastavam ja hellem nii meie laste, minu kui teiste suhtes. Ta on sallivam, ja seda eriti meie laste vastu. Ma näen, kuidas ta käib kuulutamas ja püüab inimestel aidata parandada oma elu. Olen ka enda juures märganud positiivseid muudatusi. Ma usun, et see on nii ainult tänu tema eeskujule.” Kui head mõju Piibli põhimõtted selles abielus küll on avaldnud! Paljud, kes ise pole Jehoova tunnistajad, on oma tunnistajatest abikaasa kohta öelnud sellesarnast.
Kui isa jätab hooletusse oma kohustused
Suhted isa ja laste vahel on tugeva perekonna võti. Apostel Paulus andis nõu: ”Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses” (Efeslastele 6:4). Pole siis ime, et ühes ajakirja ”The Wilson Quarterly” artiklis süüdistati paljudes ühiskonnaprobleemides just isasid, kes ei täida oma rolli. Artiklis öeldi: ”Aastatel 1960—1990 kasvas nende laste arv, kes elasid lahus oma bioloogilisest isast, rohkem kui kaks korda. [——] Isadusest loobumine on Ameerika ühiskonda vaevavate tõsiste probleemide seas üks suuremaid.”
Kas tähendab see, et lapsed, kes kasvavad üles ilma isa juhtimiseta, jäävad tingimata elus hätta? Ei. Üks vanaaja laulik ütles: ”Sest mu isa ja ema hülgasid mind, aga Jehoova koristab mind” (Laul 27:10). Seda koges üks üheksa-aastane poiss Tais. Ta kaotas ema, kui oli beebi, ja tema isa, kes teda ei soovinud, jättis ta vanaema hoolde. Tundes, et teda ei vajata ega armastata, oli ta mässumeelne ja kuulus selle poolest, et kiusas teisi. Ta ähvardas ka oma vanaema. Kuid siis märkasid kaks Jehoova tunnistajate täisajalist evangeeliumikuulutajat teda tihti seismas kohaliku kuningriigisaali juures ning ühel päeval kutsusid nad ta enda poole.
Nad rääkisid talle Jumalast — sellest, et ta on kui isa, kes armastab oma lapsi. Veel rääkisid nad paradiisist maa peal, mida Jumal on talle ustavatele inimestele tõotanud (Ilmutuse 21:3, 4). Kõik see meeldis poisile ja ta hakkas käima nende juures iga päev, et saada rohkem teadmisi. Tunnistajad andsid talle teada, et kui ta tõepoolest tahab, et Jumal oleks ta Isa, peaks ta teiste kiusamise lõpetama. See oli kooskõlas Pauluse sõnadega, mis ta ütles roomlastele: ”Niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega” (Roomlastele 12:18). Tal tuli ka vanaema lahkelt kohtlema hakata (1. Timoteosele 5:1, 2). Ta asus kohe neid Piibli põhimõtteid ellu rakendama — ning see parandas palju tema pereelu, tema läbisaamist vanaemaga (Galaatlastele 5:22, 23). Kui naabrid neid muudatusi tema juures nägid, olid nad hämmingus ning soovisid, et Jehoova tunnistajad nendegi lastega Piiblit uuriksid.
Rahumeel
Apostel Paulus kirjutas koloslastele: ”Kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side. Ja Kristuse rahu valitsegu teie südameis” (Koloslastele 3:14, 15). Rahumeel ja südamesttulev armastus kahtlemata liidavad perekonda. Ja nende abil võib kõrvaldada perekonda pikka aega jaganud lõhed. Rukia, kes elab Albaanias, ei rääkinud oma vennaga pärast üht perekondlikku lahkheli rohkem kui 17 aastat. Jehoova tunnistajatega Piiblit uurides mõistis ta aga, et iga jumalasulane peaks edendama teistega rahumeelseid suhteid. ”Ta otsigu rahu ja nõudku seda taga” (1. Peetruse 3:11).
Rukia mõistis, et ta peab taotlema vennaga rahu. Ta palvetas kogu öö ja kõndis siis järgmisel päeval peksleva südamega oma venna maja poole. Ukse avas Rukia vennatütar, kes küsis üllatusega: ”Mida sina siin teed?” Rukia palus rahulikult, kas ta võiks näha oma venda, ning selgitas, et soovib temaga rahu sõlmida. Miks? Sest ta mõistis nüüd, et see on Jumala tahe. Vend võttis rahupakkumise vastu ning nende kokkusaamist saatsid kallistused ja rõõmupisarad — üks perekond sai taas kokku tänu sellele, et järgiti Piibli põhimõtteid.
Halb seltskond
”Tänapäeval vaatab laps televiisorit keskmiselt seitse tundi päevas. Selleks ajaks, kui ta on lõpetanud algkooli, on ta juba näinud pealt rohkem kui kaheksat tuhandet mõrvamist ja sadat tuhandet vägivallaakti.” Nii öeldakse raamatus ”The 7 Habits of Highly Effective Families”. Millist mõju kõige selle nägemine lapsele avaldab? ”Eksperdid” ei jõua selles osas kokkuleppele, ent Piibel hoiatab tõsiselt halva seltskonna eest. Näiteks ütleb ta: ”Kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20). Samuti ütleb ta: ”Halb seltskond rikub head kombed!” (1. Korintlastele 15:33, EP 97). Me võime oma perekonnaelu parandada, kui me suhtume sellesse põhimõttesse tõsiselt, tunnustades seda, et halvaks seltskonnaks võivad meile saada inimesed nii meie kõrval kui ka telesaadetes.
Üks ema Luksemburgis uuris koos ühe Jehoova tunnistajaga Piiblit. Ühel õhtul rääkis ta tunnistajale, et tema tütred — kellest üks on seitsme-, teine kaheksa-aastane — on õhtuti väga riiakad ja agressiivsed. Tunnistaja küsis temalt, mida tüdrukud õhtuti teevad. Ema ütles, et samal ajal kui tema kööki koristab, vaatavad nemad televiisorit. Milliseid saateid? ”Ah, mingisuguseid multifilme,” kostis ema. Kui külaline märkis, et sellised saated on tihtipeale vägivaldsed, lubas ema neid tähelepanelikumalt vaadata.
Juba järgmisel päeval teatas see ema, et oli šokeeritud sellest, milliseid multifilme ta tütred vaatasid. Need kujutasid ebatõelisi kosmosekoletisi, kes hävitasid halastamatult kõik, mis tee peale ette jäi. Ta selgitas oma tütardele, et Jehoova vihkab vägivalda ja et talle ei meeldi, kui me sellist julmust pealt vaatame (Laul 11:5). Tüdrukud, soovides meeldida Jehoovale, olid nõus telerivaatamise asemel hoopis joonistama. Otsekohe kadus nende agressiivsus ja pereõhkkond paranes.
Need on vaid mõned näited selle kohta, et Piibli põhimõtete rakendamine parandab perekonnaelu. Piibel annab nõuandeid igasugusteks olukordadeks. Ta on usutav ja tal on võimas headusele ajendav jõud (Heebrealastele 4:12). See, kui inimesed uurivad Piiblit ja püüavad südamest seal öeldut oma elus rakendada, tugevdab perekondi, parandab isiksusi ja hoiab eksimuste eest. Isegi kui ainult üks pereliige järgib Jumala juhtnööre, on sellest kasu. Jah, meil tuleks igas oma elu valdkonnas suhtuda Jumala Sõnasse nii nagu laulik, kes kirjutas: ”Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Laul 119:105).
[Pilt lk 5]
Perekonnas on aidanud probleeme lahendada Piibli põhimõtete ellurakendamine