Kes kujundab sinu mõtteviisi?
”MUL pole vaja, et keegi mulle ütleks, mida ma mõtlema või tegema pean!” Need sõnad näitavad, et inimene on väga kindel iseendas ja oma otsustusvõimes. Kuidas on lugu sinuga? On selge, et keegi teine ei peaks sinu eest otsuseid langetama. Kuid kas on mõistlik lükata kohe tagasi teiste nõuanded, millest võiks sulle kasu olla? Kas tõesti ei või keegi aidata sul tarku otsuseid langetada? Siiski, kas sa oled päris kindel, et keegi juba ei mõjuta sinu mõtlemist, ilma et sa sellest ise teadlik oleksid?
Enne Teist maailmasõda võttis Saksamaa filmitööstuse juhtimise enda kätte Hitleri propagandaminister Joseph Goebbels. Miks? Ta mõistis, et see on tohutu võimas relv, millega saab ”mõjutada inimeste uskumusi ja seega ka nende käitumist” (”Propaganda and the German Cinema 1933-1945”). Tõenäoliselt oled sa teadlik, kui efektiivselt suutis ta nii selle kui ka teiste meetoditega manipuleerida normaalseid ja mõistlikke tavalisi inimesi ning panna nad pimesi natsi ideoloogiat järgima.
Fakt on see, et sinu mõtlemist ja seega ka tegutsemist mõjutavad alati mingil viisil nende inimeste tunded ja vaated, keda sa kuulad. Muidugi ei pruugi selles midagi halba olla. Kui nendeks on inimesed, näiteks õpetajad, sõbrad või vanemad, kes soovivad sulle südamest head, on nende nõuanded ja soovitused suureks abiks. Kui need on aga inimesed, kellel on mängus vaid oma huvid ning kes on ise eksinud ja rikutud mõtteviisiga ning kes eksitavad ka teisi, nagu ütles apostel Paulus, tasub olla ettevaatlik! (Tiitusele 1:10; 5. Moosese 13:7—9.)
Seega ära ole enesekindel, mõeldes, et mitte keegi ei saa sind kunagi mõjutada. (Võrdle 1. Korintlastele 10:12.) Üsna tõenäoliselt sind juba mõjutataksegi, ilma et sa seda ise märkaksid ning rohkem, kui sa seda tunnistada tahaksid. Mõtle kas või selle peale, mida sa poest ostad. Kas tegemist on alati puhtisikliku ja mõistuspärase otsusega või avaldavad sulle kavalalt, ent tugevalt mõju teised inimesed, keda sa näha ei pruugigi? Ajakirjanik Eric Clark, kes viib läbi küsitlusi, arvab, et inimesed lasevad end mõjutada. ”Mida rohkem meid reklaamiga pommitatakse,” ütleb ta, ”seda vähem me selle mõju tähele paneme ning pole suurt kahtlust, et seda rohkem see meile ka mõju avaldab.” Kui inimestelt küsida, kas reklaamimine avaldab mõju, siis arvab enamik, et avaldab küll, kuid mitte neile isiklikult, kirjutab Clark. Inimesed kipuvad pidama mõjutatavateks kõiki teisi peale iseenda. ”Neile tundub, et üksnes nemad on immuunsed.” (”The Want Makers”.)
Kas surutud Saatana vormi?
Sellel, kas sa end igapäevasest reklaamist mõjutada lased, pole ehk tõsiseid tagajärgi. Kuid on olemas mõju, mis on palju ohtlikum. Piibel näitab selgelt, et Saatan on äärmiselt osav manipuleerija (Ilmutuse 12:9). Ta kasutab peamiselt samasuguseid võtteid nagu üks reklaamiagent, kes ütles, et kliente saab mõjutada kahel viisil: neid ahvatledes ja nende mõtteviisi ümber kujundades. Kui juba propagandistid ja reklaamijad nii salakavalalt inimeste mõtteviisi kujundada suudavad, kui palju enam suudab seda teha Saatan! (Johannese 8:44.)
Apostel Paulus oli sellest teadlik. Ta kartis, et mõned tema kaaskristlased võivad valvsuse kaotada ning Saatana pettuse ohvriks langeda. Ta kirjutas: ”Mina kardan, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kavalusega, vahest teiegi mõtted rikutakse ja need loobuvad siirast meelest ja kasinusest Kristuse suhtes” (2. Korintlastele 11:3). Võta seda hoiatust tõsiselt. Vastasel korral oled sa nende inimeste sarnane, kes usuvad, et propaganda ja mõtteviisi kujundamine mõjub küll teistele inimestele, ent mitte nendele endale. Seda, et Saatana propaganda inimestele mõju avaldab, on selgelt näha meid ümbritsevas julmuses, pahelisuses ja silmakirjalikkuses, mis iseloomustab seda sugupõlve.
Seepärast palus Paulus oma kaaskristlasi, et nad ei saaks ”selle maailma sarnaseks” (Roomlastele 12:2). Üks Piibli tõlkija sõnastas Pauluse mõtte järgnevalt: ”Ärge laske ümbritseval maailmal end oma vormi suruda” (Roomlastele 12:2, Phillips). Saatan püüab teha kõik mis võimalik, et suruda inimesed oma vormi, nii nagu pottsepad vanasti savi vormi pressisid, et anda sellele niisugune kuju, nagu neile meeldis. Selleks kasutab Saatan poliitikat, kaubandust, religiooni ja meelelahutustööstust. Kui ulatuslik on tema mõju? See on sama laiahaardeline nagu apostel Johannese päevil. ”Kõik maailm on tigeda võimuses,” kirjutas Johannes (1. Johannese 5:19; vaata ka 2. Korintlastele 4:4). Kui sa kahtled Saatana suutlikkuses inimesi petta ja nende mõtteid rikkuda, mõtle selle peale, kui hästi tal õnnestus seda teha terve Iisraeli rahvaga, kes oli pühendunud Jumalale (1. Korintlastele 10:6—12). Kas Saatanal võib õnnestuda ka sind petta? Võib küll, kui su mõistus on tema petlikule mõjule avatud.
Ole teadlik sellest, mis toimub
Üldiselt mõjutavad sellised salakavalad jõud sinu mõtlemist ainult siis, kui sa ise seda teha lased. Vance Packard tegi oma raamatus ”The Hidden Persuaders” järgmise tähelepaneku: ”Meil on siiski selliste [salajaste] keelitajate vastu olemas tugev kaitse: me lihtsalt ei lase ennast veenda. Peaaegu igas olukorras on meil ikkagi võimalus valida ning meiega ei ole võimalik rängalt manipuleerida, kui oleme teadlikud sellest, mis toimub.” Nii on see ka propaganda ja pettuse puhul.
Et olla teadlik sellest, mis toimub, peab sinu mõistus olema avatud ning vastuvõtlik headele mõjudele. Nii nagu keha, vajab ka mõistus õiget toitu, et hästi töötada (Õpetussõnad 5:1, 2, UM). Infopuudus võib olla sama ohtlik kui valeinfo. Kuigi sa pead kaitsma oma mõistust eksitavate ideede ja filosoofiate eest, ei peaks sa kõigisse nõuannetesse või saadavasse informatsiooni suhtuma vaenulikult ja küüniliselt (1. Johannese 4:1).
Aus veenmine pole sama mis varjatud propaganda. Ka apostel Paulus õhutas noort Timoteost olema valvel, kuna ”kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides”, kuid samas ta lisas: ”Ent sina jää sellesse, mida oled õppinud ja milles oled kindel, sest sa tead, kellelt sa selle oled õppinud” (2. Timoteosele 3:13, 14). Kuna kõik, mida sa oma mõistusesse võtad, mõjutab sind mingil määral, on oluline see, ’kellelt sa midagi õpid’. On tähtis, et need oleksid inimesed, kes tegutsevad sinu, mitte enda huvides.
Valiku teed sina ise. Sa võid ’saada selle maailma sarnaseks’, lastes selle maailma filosoofiatel ja väärtushinnangutel oma mõtteid juhtida (Roomlastele 12:2). Kuid see maailm ei ole huvitatud sinu heaolust. ”Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele,” manitseb seetõttu Paulus (Koloslastele 2:8). Pole raske lasta end Saatanal sel viisil vormida või ’saagiks võtta’. See on nagu passiivne suitsetamine. Sind võib kahjustada juba pelgalt see, et sa mürgist õhku sisse hingad.
Teine võimalus on sellist ”õhku” vältida ning järgida Pauluse nõuannet: ”Muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Efeslastele 2:2; Roomlastele 12:2). See aga nõuab pingutusi (Õpetussõnad 2:1—5). Pea meeles, et Jehoova pole manipuleerija. Ta annab meile vajalikku informatsiooni, kuid et sellest kasu saada, tuleb sul seda kuulata ja lasta sellel oma mõtlemist mõjutada (Jesaja 30:20, 21, UM; 1. Tessalooniklastele 2:13). Sul peab olema soov täita oma mõistus ”pühades kirjades” ehk Jumala inspireeritud Sõnas Piiblis sisalduva tõega (2. Timoteosele 3:15—17).
Lase Jehooval end vormida
Kui inimene tahab saada kasu Jehoova vormimisest, peab ta ise olema valmis end sellele allutama. Seda kujutas hästi see, mis toimus potissepa töökojas, kuhu Jehoova prohvet Jeremija saatis. Jeremija nägi, et potissepp muutis oma meelt selles suhtes, mida teha astjaga, mis tema käes katki läks. Jehoova ütles: ”Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! .. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!” (Jeremija 18:1—6). Kas see tähendab, et iisraellased olid vaid elutud savitükid, mida Jehoova võis voolida selliseks astjaks, nagu tema seda soovis?
Jehoova ei kasuta kunagi oma kõikvõimast jõudu, et panna inimesi midagi vastu nende endi tahtmist tegema. Erinevalt inimpotissepast ei saa teda toodete defektide pärast süüdistada (5. Moosese 32:4). Inimastjatesse tekivad defektid siis, kui nad ei lase end Jehooval vormida. See on üks suur vahe inimese ja elutu savitüki vahel. Inimesel on vaba tahe. Vaba tahet kasutades võib inimene kas lasta end Jehooval vormida või sellele sihilikult vastu seista.
Milline kainestav õppetund! Kui palju parem on küll Jehoova häält kuulda võtta kui öelda kõrgilt: ”Mul pole vaja, et keegi mulle ütleks, mida ma tegema pean!” Me kõik vajame Jehoova juhatust (Johannese 17:3). Ole nagu laulik Taavet, kes palvetas: ”Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!” (Laul 25:4). Jäta meelde, mida kuningas Saalomon ütles: ”Kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust” (Õpetussõnad 1:5). Kas sina võtad neid sõnu kuulda? Kui võtad, siis ”otsustusvõime valvab su üle, mõistus kaitseb sind” (Õpetussõnad 2:11).