”Annid inimeste näol” kannavad hoolt Jehoova lammaste eest
”Kui ta läks üles kõrgele, viis ta vangid ära; ta andis ande inimeste näol.” (EFESLASTELE 4:8, UM)
1. Mida ütles üks kristlik õde oma koguduse vanemate kohta?
”SUUR tänu teile selle eest, et te meist nii palju hoolite. Teie naeratused, südamesoojus ja hool on nii siirad. Te olete alati valmis pakkuma kuulvat kõrva ja lugema Piiblist sõnu, mis elustavad meie vaimu. Ma palvetan, et ma ei võtaks teid kunagi endastmõistetavana.” Nii kirjutas üks kristlik õde oma koguduse vanematele. On selge, et armastus, mida ilmutasid hoolitsevad kristlikud karjased, oli puudutanud tema südant (1. Peetruse 5:2, 3).
2., 3. a) Kuidas hoolitsevad kaastundlikud vanemad Jehoova lammaste eest, nagu näitab Jesaja 32:1, 2? b) Millisel juhul võib vanemat anniks pidada?
2 Jehoova on seadnud kogudustesse vanemad, et nad hoolitseksid tema lammaste eest (Luuka 12:32; Johannese 10:16). Jehoovale on tema lambad kallid — koguni nii kallid, et ta ostis nad endale Jeesuse hinnalise verega. Seega pole midagi imestada, et Jehoovale valmistab heameelt see, kui vanemad kohtlevad tema karja hellalt (Apostlite teod 20:28, 29, UM). Pane tähele nende vanemate ehk ”vürstide” prohvetlikku kirjeldust: ”Igaüks neist [on] otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal!” (Jesaja 32:1, 2). Jah, nad peavad tema lambaid kaitsma, kosutama ja lohutama. Vanemad, kes hoiavad karja kaastundlikult, püüavad seega elada nii, nagu Jumal neilt ootab.
3 Selliste vanemate kohta öeldakse Piiblis, et nad on ”annid inimeste näol” (Efeslastele 4:8, UM). Kui sa mõtled annile või kingitusele, tuleb sulle ehk meelde miski, mille andmisega rahuldatakse selle saajal mingi vajadus või tehakse talle rõõmu. Vanemat võib pidada anniks, kui ta kasutab oma võimeid selleks, et pakkuda vajalikku abi ja anda oma osa karja õnne heaks. Kuidas ta saab seda teha? Vastus, mis leidub Pauluse sõnades Efeslastele 4:7—16, tõstab esile Jehoova armastavat hoolitsust oma lammaste eest.
Kust on pärit ”annid inimeste näol”?
4. Kuidas läks Jehoova ”üles kõrgele”, tehes teoks Laulu 68:19 sõnad, ja kes olid ”annid inimeste seast”?
4 Kui Paulus kasutas väljendit ”annid inimeste näol”, tsiteeris ta kuningas Taavetit, kes ütles Jehoovale: ”Sina läksid üles kõrgele, sa viisid vangid vangi, sa võtsid ande inimeste seast” (Laul 68:19). Pärast seda, kui iisraellased olid elanud Tõotatud Maal juba mõnda aega, läks Jehoova piltlikult ”üles kõrgele” Siioni mäele ja tegi Jeruusalemma pealinnaks Iisraeli kuningriigile, mille kuningas oli Taavet. Aga kes olid ”annid inimeste seast”? Need olid maa vallutamise käigus vangistatud inimesed. Mõned neist vangidest anti hiljem leviitide käsutusse abiks kogudusetelgi juures tehtavatel töödel (Esra 8:20).
5. a) Kuidas näitab Paulus, et Laul 68:19 täitub seoses kristliku kogudusega? b) Kuidas Jeesus ”läks üles kõrgele”?
5 Kirjas efeslastele näitab Paulus, et laulukirjutaja sõnadel on suurem täitumine seoses kristliku kogudusega. Parafraseerides Laulu 68:19, kirjutab Paulus: ”Aga igaühele meist on antud armu Kristuse annetuse mõõtu mööda. Sellepärast öeldakse: ”Tema läks üles kõrgele, viis vangid vangi [”ära”, UM], andis inimestele [”inimeste näol”, UM] ande!”” (Efeslastele 4:7, 8). Siin kohaldab Paulus seda laulusalmi Jeesusele kui Jumala esindajale. Jeesus oli oma ustavusega ”maailma ära võitnud” (Johannese 16:33). Ta sai võitu ka surmast ja Saatanast, kuna Jumal äratas ta surnuist üles (Apostlite teod 2:24; Heebrealastele 2:14). Aastal 33 m.a.j. tõusis elluäratatud Jeesus ”üles üle kõigi taevaste” — kõrgemale kui kõik teised taevased loodud (Efeslastele 4:9, 10; Filiplastele 2:9—11). Võitjana võttis Jeesus oma vaenlaselt ”vange”. Aga kuidas?
6. Kuidas hakkas üles läinud Jeesus alates 33. aasta nelipühast rüüstama Saatana koda ja mida ta tegi ”vangidega”?
6 Maa peal olles tõendas Jeesus oma võimu Saatana üle sellega, kui vabastas neid, kes olid deemonite ahelais. Jeesus otsekui tungis Saatana majja, sidus ta kinni ja viis ära tema vara (Matteuse 12:22—29). Mõtle vaid, kuidas Jeesus võis teda riisuda, kui ta üles äratati ning ”kõik meelevald taevas ja maa peal” talle usaldati! (Matteuse 28:18.) Alates 33. aasta nelipühast hakkas üles läinud Jeesus kui Jumala esindaja rüüstama Saatana koda, ’viies ära vangid’ — inimesed, kes olid juba kaua olnud Saatana kontrolli all ning patu ja surma orjuses. Need ”vangid” said vabatahtlikult ”Kristuse orjadeks, kes südamest teevad, mida Jumal tahab” (Efeslastele 6:6). Tegelikult kiskus Jeesus nad ära Saatana võimu alt ja andis nad Jehoova nimel kogudusele ”andidena inimeste näol”. Kujutle Saatana abitut raevu, kui nad tal otse nina eest ära napsati!
7. a) Milliseid ülesandeid täidavad kogudustes ”annid inimeste näol”? b) Millise võimaluse on Jehoova andnud igale mehele, kes teenib vanemana?
7 Kas me ka tänapäeval leiame koguduses selliseid ”ande inimeste näol”? Tõepoolest leiame! Me näeme neid teenimas kogudusevanematena, kes teevad kõvasti tööd ’evangeeliumikuulutajate, karjaste ja õpetajatena’ Jumala rahva rohkem kui 87000 koguduses üle maakera (Efeslastele 4:11). Saatanale ei meeldiks miski rohkem kui see, et nad kohtleksid karja halvasti. Kuid see pole ju eesmärk, miks Jumal nad Kristuse kaudu kogudusele andis. Jehoova on seadnud need mehed hoopis selleks, et edendada koguduse heaolu, ja neil tuleb talle aru anda nende hoolde usaldatud lammaste kohta (Heebrealastele 13:17). Kui sa teenid vanemana, on Jehoova andnud sulle imelise võimaluse osutuda oma vendadele anniks ehk õnnistuseks. Sa võid seda teha, täites nelja tähtsat kohustust.
Kui on tarvis ”parandada”
8. Milles me kõik aeg-ajalt parandamist vajame?
8 Esiteks on ”annid inimeste näol” selleks, et ”pühi inimesi täielikult valmistada [”parandada”, UM]”, ütleb Paulus (Efeslastele 4:12). Kreeka nimisõna, mille tõlkevaste on siin ”parandada”, viitab millegi ”õigesse reastusse” seadmisele. Ebatäiuslike inimestena me kõik vajame aeg-ajalt parandamist — oma mõtteviisi, hoiakute või käitumise viimist ”õigesse reastusse” Jumala mõtlemise ja tahte järgi. Jehoova on armastavalt andnud ”ande inimeste näol”, kes aitavad meil vajalikke muudatusi teha. Kuidas nad seda teevad?
9. Kuidas võib vanem parandada lammast, kes on eksinud?
9 Mõnikord võib vanemal tarvis olla aidata lammast, kes on eksinud, kuna ta on ehk ’teinud mingi eksisammu, olemata sellest teadlik’ (UM). Kuidas võib vanem teda aidata? ”Parandage niisugust jälle tasase vaimuga,” ütleb Galaatlastele 6:1. Seega, kui vanem annab nõu, ei praga ta eksinuga, kasutades karme sõnu. Nõuanne peaks selle saajat innustama, mitte ei tohiks teda ”hirmutada”. (2. Korintlastele 10:9; võrdle Iiob 33:7.) Inimesel võib juba niigi häbi olla, seepärast hoidub armastav karjane tema vaimu purustamast. Kui nõuanne, isegi kõva noomitus on hästi põhjendatud ja esitatud armastusega, suunab see eksinu mõtteviisi või käitumise tõenäoliselt õigele teele ning taastab tema seisundi (2. Timoteosele 4:2).
10. Milles seisneb teiste parandamine?
10 Kui Jehoova andis meie parandamiseks ”ande inimeste näol”, pidas ta silmas seda, et vanemad oleksid tema rahvale vaimselt kosutavad ja jäljendamist väärivaks eeskujuks (1. Korintlastele 16:17, 18; Filiplastele 3:17). Teiste parandamine ei seisne üksnes valele teele sattunute manitsemises, vaid sellega on seotud ka ustavate aitamine, et nad võiksid õigel teel püsida.a Tänapäeval, kui on nii palju probleeme, mis kipuvad julgust röövima, vajavad paljud julgustust, et vastu pidada. Mõned võivad vajada hella abi, et viia oma mõtteviis kooskõlla Jumala omaga. Näiteks võitlevad mõned ustavad kristlased sügavalejuurdunud küündimatus- või väärtusetustundega. Sellised ”masendunud hinged” tunnevad ehk, et Jehoova ei võiks neid küll ealeski armastada ja et isegi parima tahtmise juures ei suuda nad teenida Jumalat talle meelepäraselt (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Kuid selline mõtteviis ei ole kooskõlas sellega, mida Jumal tegelikult oma kummardajate vastu tunneb.
11. Mida saavad vanemad teha selleks, et aidata neid, kes võitlevad väärtusetustundega?
11 Mida saate teie, vanemad, teha selliste inimeste aitamiseks? Pakkuge neile lahkelt piiblilisi tõendeid selle kohta, et Jehoova hoolib igast oma teenijast, ja kinnitage neile, et need piiblitekstid käivad just nende kohta (Luuka 12:6, 7, 24). Aidake neil mõista, et kuna Jehoova on ’tõmmanud’ nad ennast teenima, peab ta neid järelikult kindlasti väärtuslikuks (Johannese 6:44). Kinnitage neile, et nad pole üksi — paljudel ustavatel Jehoova teenijatel on olnud samasuguseid tundeid. Prohvet Eelija oli kord nii sügavalt masendunud, et soovis surra (1. Kuningate 19:1—4). Mõningaid 1. sajandil elanud võitud kristlasi ’mõistis hukka’ nende endi süda (1. Johannese 3:20). On lohutav teada, et Piibli aegadel elanud ustavatel olid ”samasugused tunded kui meil” (Jakoobuse 5:17, UM). Te võite koos nendega, kes on rõhutud, vaadata üle ka julgustavaid artikleid ajakirjadest ”Vahitorn” ja ”Ärgake!”. Teie armastusest tehtud pingutused taastada selliste inimeste meelekindlus ei jää märkamata Jumalale, kes on andnud teid ”andideks inimeste näol” (Heebrealastele 6:10).
Karja ”ülesehitamine”
12. Mida näitab väljend ”Kristuse ihu ülesehitamine” ja mis on peamine tegur karja ülesehitamisel?
12 Teiseks on ”annid inimeste näol” antud ”Kristuse ihu ülesehitamiseks” (Efeslastele 4:12). Siin kasutab Paulus kõnekujundit. ”Ülesehitamine” viib mõtte ehitustööle ja ”Kristuse ihu” viitab inimestele — kristliku koguduse võitud liikmetele (1. Korintlastele 12:27; Efeslastele 5:23, 29, 30). Vanemad peavad aitama oma vendadel vaimselt tugevaks saada. Nende eesmärk on karja ’ehitada ja mitte maha lõhkuda’ (2. Korintlastele 10:8). Peamine tegur karja ülesehitamisel on armastus, sest ”armastus ehitab” üles (1. Korintlastele 8:1).
13. Mida tähendab olla empaatiline ja miks on vanematel tähtis ilmutada empaatiat?
13 Üks armastuse tahk, mis aitab vanematel karja üles ehitada, on empaatia. Olla empaatiline tähendab teistele kaasa tunda — elada sisse nende mõtete ja tunnete maailma, arvestada nende piiridega (1. Peetruse 3:8). Miks on tähtis, et vanemad oleksid empaatilised? Eelkõige seepärast, et Jehoova — tema, kes annab ”ande inimeste näol” — on empaatiline Jumal. Kui tema teenijad kannatavad või neil on valus, tunneb ta neile kaasa (2. Moosese 3:7; Jesaja 63:9). Ta arvestab nende piiridega (Laul 103:14). Kuidas siis võivad vanemad empaatiat üles näidata?
14. Kuidas saavad vanemad teiste vastu empaatiat üles näidata?
14 Kui nende poole pöördub keegi, kes on rusutud, kuulavad nad teda ja panevad tähele tema tundeid. Nad püüavad mõista oma vendade tausta, isikupära ja olukordi. Kui siis vanemad Pühakirjal põhinevat ülesehitavat abi annavad, on lammastel seda kerge vastu võtta, kuna seda pakuvad karjased, kes neid tõesti mõistavad ja neist hoolivad (Õpetussõnad 16:23). Samuti ajendab empaatia vanemaid arvestama teiste piiratusega ja tunnetega, mida see võib tekitada. Näiteks võivad mõned kohusetundlikud kristlased tunda end süüdlasena ehk seetõttu, et nad ei suuda Jumalat kas kõrge ea või kehva tervise tõttu suuremal määral teenida. Teisest küljest võivad mõned vajada julgustust, et parandada oma teenistust (Heebrealastele 5:12; 6:1). Empaatia aitab vanematel leida ”sobivaid sõnu”, mis teisi üles ehitavad (Koguja 12:10). Kui Jehoova lambad on ülesehitatud ja tugeva motivatsiooniga, teevad nad armastusest Jumala vastu kõik, mida nad tema teenistuses suudavad!
Mehed, kes edendavad ühtsust
15. Mida tähistab väljend ”ühine usk”?
15 Kolmandaks on ”annid inimeste näol” antud selleks, et ”me kõik jõua[ksi]me ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele” (Efeslastele 4:13). Fraas ”ühisele usule” tähistab lisaks ühtsusele uskumustes ühtsust ka usklike hulgas. See on siis veel üks põhjus, miks Jumal on andnud meile ”ande inimeste näol”: et oma rahva hulgas ühtsust edendada. Kuidas nad seda teavad?
16. Miks on tähtis, et vanemad säilitaksid omavahel ühtsuse?
16 Kõigepealt peavad nad hoidma ühtsust omavahel. Kui karjased on lahkmeelsed, võivad lambad hooletusse jääda. Hinnaline aeg, mida võiks kasutada karjasetööks, võib asjatult kuluda venivatele nõupidamistele ja vaidlustele ebaoluliste asjade üle (1. Timoteosele 2:8, UT). Vanemad ei pruugi olla kohe sama meelt kõigis asjades, mida nad arutavad, kuna nad on inimesed, kes võivad oma isikupära poolest üksteisest oluliselt erineda. Ühtsus ei välista eri arvamusi või isegi nende väljaütlemist avameelse arutelu ajal tasakaalukal viisil. Vanemad säilitavad omavahelise ühtsuse, kui nad kuulavad üksteist lugupidavalt ega tee ennatlikke otsuseid. Ja seni kuni ei rikuta ühtki Piibli põhimõtet, peaks igaüks olema valmis järele andma ning toetama vanematekogu lõppotsust. Järeleandlik vaim näitab, et nad juhinduvad ”tarkusest, mis on ülalt” ja on ”rahulik, leplik” (Jakoobuse 3:17, 18).
17. Kuidas saavad vanemad aidata koguduses ühtsust hoida?
17 Vanemad panevad tähele ka võimalusi edendada koguduse ühtsust. Kui rahu hakkavad ohustama lahkmeelt tekitavad mõjud — näiteks kahjulik keelepeks, kalduvus omistada teistele valesid motiive või ka võistlusvaim —, on nad kohe valmis abistavat nõu andma (Filiplastele 2:2, 3). Näiteks võivad vanemad olla teadlikud neist, kes on liigselt kriitilised või kipuvad teiste asjadesse sekkuma (1. Timoteosele 5:13; 1. Peetruse 4:15, UT). Vanemad püüavad aidata neil inimestel mõista, et taoline teguviis on vastuolus sellega, mida meile on õpetanud Jumal, ja et igaüks peab ”kand[ma] oma koormat” (Galaatlastele 6:5, 7; 1. Tessalooniklastele 4:9—12). Pühakirja abil selgitavad nad, et Jehoova jätab palju asju inimese südametunnistuse hooleks ja mitte keegi meist ei peaks neis küsimustes teiste üle kohut mõistma (Matteuse 7:1, 2; Jakoobuse 4:10—12). Et kogudus võiks ühtselt koos teenida, peab seal valitsema usalduslik ja lugupidav õhkkond. Vajaduse korral piiblilist nõu andes aitavad ”annid inimeste näol” meil rahu ja ühtsust hoida (Roomlastele 14:19).
Kaitsevad karja
18., 19. a) Kelle eest kaitsevad meid ”annid inimeste näol”? b) Millise ohu eest veel vajavad lambad kaitset ja kuidas vanemad lammaste kaitseks tegutsevad?
18 Neljandaks annab Jehoova ”ande inimeste näol” selleks, et meid kaitsta ja mitte lasta ennast mõjutada ”igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks” (Efeslastele 4:14). Algkeelne sõna, mille vasteks on ”pettemäng”, öeldakse tähendavat ”tüssamist täringumängus” või ”osavust täringutega manipuleerimisel”. Kas ei meenuta see meile seda, kuidas tegutsevad kavalad ärataganejad? Kasutades libedaid argumente, manipuleerivad nad kirjakohtadega, üritades meelitada tõelisi kristlasi loobuma oma usust. Vanemad peavad selliste ”hirmsate huntide” suhtes valvel olema! (Apostlite teod 20:29, 30.)
19 Jehoova lambaid on vaja kaitsta ka muude ohtude eest. Vanal ajal elanud karjane Taavet kaitses kartmatult oma isa karja kiskjate eest (1. Saamueli 17:34—36). Ka tänapäeval võib tulla ette olukordi, milles hoolivad kristlikud karjased peavad ilmutama julgust, kaitsmaks karja igaühe eest, kes võib halvasti kohelda või rõhuda Jehoova lambaid, eriti just kaitsetumaid nende hulgast. Vanemad eemaldavad kiiresti kogudusest tahtlikud patustajad, kes kurja tegemiseks teadlikult tüssavad, petavad või riukaid sepitsevad.b (1. Korintlastele 5:9—13; võrdle Laul 101:7.)
20. Miks me võime ennast kindlalt tunda, kui meie eest hoolitsevad ”annid inimeste näol”?
20 Kui tänulikud me küll oleme selle eest, et meil on ”annid inimeste näol”! Nende armastava hoole all võime ennast kindlalt tunda, sest nad parandavad meid hellalt, ehitavad meid armastavalt üles, on valmis hoidma meie ühtsust ja kaitsevad meid vapralt. Aga kuidas peaksid ”annid inimeste näol” suhtuma oma rolli koguduses? Ja kuidas meie saame näidata, et me hindame neid? Neid küsimusi arutatakse järgmises artiklis.
[Allmärkused]
a Kreekakeelses Septuagintas esineb seesama vastega ”parandama” tõlgitav verb Laulus 17[16]:5, kus ustav Taavet palvetas, et tema sammud võiksid püsida kindlalt Jehoova jälgedes.
b Vaata näiteks ”Lugejate küsimusi”, ”Vahitorn” 15. november 1979, lk. 31—32 (ingl. k.) ja artiklit ”Jälestagem kurja”, 1. jaanuar 1997, lk. 26—29.
Kas sa mäletad?
◻ Kes on ”annid inimeste näol” ja miks on Jumal nad Kristuse kaudu kogudusele andnud?
◻ Kuidas täidavad vanemad oma kohustust parandada karja?
◻ Mida saavad vanemad teha selleks, et oma kaasusklikke üles ehitada?
◻ Kuidas võivad vanemad hoida ühtsust koguduses?
[Pilt lk 10]
Empaatia aitab vanematel julgustada neid, kes on rõhutud
[Pilt lk 10]
Ühtsus vanemate vahel edendab ühtsust koguduses