Kas sa võiksid avardada oma seisukohta?
KOBE linna Lääne-Jaapanis tabas laastav maavärin ning ennastohverdavad vabatahtlikud tulid kiirelt kannatanutele appi. Appi tulnud arstid palusid juurde ravivahendeid, kuid üks linna tervishoiuametnik lükkas palve järsult tagasi. See ametnik oli ka suure linnahaigla juhataja, ning ta soovis, et ohvrid tuleksid Kobe haiglatesse, selle asemel et lasta arstidel teha kalleid süste ning manustada intravenoosseid vedelikke abistamiskeskustes. Viimaks tuldi arstide palvele siiski vastu, kuid ametniku esialgne paindumatus ja näiline kaastundetus pälvis laialdase hukkamõistu.
Võib-olla on mõni võimukas isik olnud sinu suhtes sama järeleandmatu. Ehk oled ka sina ise teiste suhtes selline olnud. Kas saaksid kasu sellest, kui püüaksid avardada oma seisukohta?
Loo terviklik pilt
Tavaliselt vaatlevad inimesed asja vaid ühest vaatevinklist, mis piirab neil asja tajumist ja sellest arusaamist. Tihtilugu sõltub see haridusest, elukogemustest ning päritolust. Targema otsuse saab langetada siis, kui asjast püütakse saada terviklik pilt. Näiteks, kui ületad tiheda liiklusega ristmikku, kus pole valgusfoori, kas oleks siis tark vaid otse ette vaadata? Muidugi mitte! Sarnaselt, kui avardad oma mõtteviisi, et saada asjast terviklik ülevaade, võib see paljuski aidata otsuseid langetada ja mõistlikult käituda. See võib isegi päästa elu.
Ilmselt võime kõik selles osas end parandada. Küsi siis endalt: mis oleksid mõned valdkonnad, milles tuleks mulle kasuks avardada oma mõtteviisi?
Kuidas sa suhtud teistesse
Mida sa näed teistes? Kas kaldud võtma nende sõnu ja tegusid vaid must-valgelt, otsekui teisi värve või varjundeid polekski? Kui keegi sinu kohta midagi ütleb, kas võtad seda vaid komplimendi või solvanguna? Kas on kellelgi sinu silmis alati täielikult õigus või on kõik läbinisti vale? Kui sul on selline seisukoht, siis meenutad sa fotograafi, kes eirab sügismaastiku tohutuid värvi- ja varjunüansse, otsekui oleks kõik vaid must-valge. Ehk kaldud keskenduma inimese iseloomu ebameeldivatele külgedele nagu rändur, kes ei saa nautida imekaunist maastikku, kuna keegi teistega mittearvestav reisija on natuke prahti maha visanud. (Võrdle Koguja 7:16.)
Me võime palju õppida, kui vaatleme, kuidas Jehoova suhtub inimlikku eksimisse. Kuna ta tunneb inimese paljusid nõrkusi ja puudusi, siis ta ei keskendu nendele ega pööra nendele pidevalt tähelepanu. Tänumeelne laulik märkis: ”Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” (Laul 130:3). Jehoova on valmis tühistama kahetseva patustaja eksimused täielikult, ta kustutab need suuremeelselt, nii et need ei riku meie suhteid temaga (Laul 51:3; 103:12). Kuigi kuningas Taavet patustas rängalt Batsebaga, võis Jehoova tema kohta öelda, et see mees ”käis mu järel kõigest oma südamest, tehes ainult seda, mis õige oli minu silmis” (1. Kuningate 14:8). Miks sai Jumal Taaveti kohta nõnda öelda? Kuna ta keskendus kahetseva Taaveti headele omadustele. Ta arvestas kõiki asjasse puutuvaid tegureid ning halastas oma sulasele.
Kristus Jeesus peegeldas veatult teiste vigade suhtes seda avarat vaadet (Johannese 5:19). Oma apostlite puudustega kokku puutudes oli Jeesus halastav ja mõistev. Ta tunnistas ebatäiuslike inimeste kohta, et ”vaim on küll valmis, aga liha on nõder” (Matteuse 26:41). Seda meeles pidades suhtus Jeesus oma jüngrite nõrkustesse ja vigadesse kannatlikult ning mõistvalt. Ta ei keskendunud nende vigadele, vaid hoopis nende headele omadustele.
Kord, kui Jeesus parandas apostleid, kuna nad vaidlesid selle üle, kes neist on suurim, ütles ta: ”Aga teie olete need, kes minu juurde on jäänud mu kiusatustes; ja mina sean teile riigi, nõnda nagu minu Isa selle mulle on seadnud, et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite aujärgedel ja mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle!” (Luuka 22:24—30). Tõesti, kuigi apostlitel oli palju vigu, pidas Jeesus meeles nende ustavust ning nende armastust tema vastu (Õpetussõnad 17:17). Jeesus uskus kindlalt nendesse ning sõlmis nendega Kuningriigi lepingu. Jeesus armastas oma jüngreid otsani (Johannese 13:1).
Kui siis mõne inimese isikupära ja vead kipuvad sind ärritama, jäljenda Jehoovat ja Jeesust. Avarda oma mõtteviisi ning püüa arvestada kõiki tegureid. Kui asju õiges perspektiivis vaadelda, siis on sul kergem oma vendi armastada ja mõista.
Materiaalne andmine
Eesõigus anda on üks kristlaste rõõme. Kas peaks aga meie andmine piirduma vaid ühe tegevusega, näiteks põlluteenistuses osalemisega? (Matteuse 24:14; 28:19, 20.) Ehk saaksid oma mõtlemist avardada, kui teed midagi ka teiste füüsiliste vajaduste eest hoolitsemiseks ja heaoluks? Muidugi mõistavad kõik kristlased, et vaimne andmine on kõige tähtsam (Johannese 6:26, 27; Apostlite teod 1:8). Ent kui oluline see ka pole, ei tohi selle kõrval mingil juhul unustada materiaalset andmist (Jakoobuse 2:15, 16).
Kui mõtiskleme selle üle, missuguseid pakilisi vajadusi on meie vaimsetel vendadel meie koguduses ja kõikjal maailmas, siis näeme paremini, mida saame nende aitamiseks teha. Kui need, kellel see on võimalik, teisi heldelt aitavad, sünnib tasakaal. Sel moel saavad kõigi meie vendade vajadused rahuldatud. Üks kristlik kogudusevanem väljendas seda nõnda: ”Kui mõnes maailma osas tuleb vendadel puudus kätte, siis tulevad vennad teisest maailma otsast neile appi. Kui nad ei suuda aidata, siis tulevad appi vennad, kes elavad kuskil mujal. Nõnda hoolitsetakse üle maailma kõigi vendade vajaduste eest. Ülemaailmne vennaskond on tõesti imeline.” (2. Korintlastele 8:13—15; 1. Peetruse 2:17.)
Üks kristlik õde soovis väga minna ühele Ida-Euroopa rahvusvahelisele konvendile, kuid tal ei olnud see võimalik. Ent ta kuulis, et sealsetel vendadel on suur vajadus Piiblite järele ning ta saatiski ühe konvendi delegaadiga annetuseks Piibleid. Nõnda koges ta andmisrõõmu, andes oma osa välismaal elavatele vendadele (Apostlite teod 20:35).
Kui avardad oma mõtteviisi, saad teha võib-olla veel suurema annetuse üha laieneva ülemaailmse piiblilise haridustöö heaks ning valmistada sellega rõõmu nii endale kui teistele (5. Moosese 15:7; Õpetussõnad 11:24; Filiplastele 4:14—19).
Nõu andes
Kui meil tuleb kellelegi nõu anda või kedagi korrale kutsuda, siis teisest hooliv ja tasakaalukas arutluskäik aitab meil võita oma vaimsete vendade lugupidamise ning anda neile tõhusat abi. Nii lihtne on keskenduda vähestele faktidele ning teha enneaegne ja ühekülgne järeldus. Sellega me jätaksime kitsarinnalise või lausa paindumatu inimese mulje, nagu olid Jeesuse päevade religioonijuhid, kes püüdsid teisi koormata oma lõputute määrustega (Matteuse 23:2—4). Teisest küljest, kui väldime äärmusi ning anname head Pühakirja põhimõtetele tuginevat nõu, peegeldades Jehoova õiglast, kuid samas tasakaalukat ja halastavat mõtteviisi, siis on teistel palju kergem meie soovitusi kuulda võtta ja ellu rakendada.
Mõni aasta tagasi käisid noored vennad mitmest kogudusest koos sportmänge mängimas. Paraku arenes nende keskel võistlusvaim, mis põhjustas ägedaid sõnalisi kokkupõrkeid. Kuidas kohalikud kogudusevanemad selle probleemi lahendasid? Nad said aru, et noored vajavad lõõgastust ega käskinud neil sugugi kooskäimisi lõpetada (Efeslastele 5:17; 1. Timoteosele 4:8). Selle asemel nad hoiatasid neid rangelt, kuid mõistlikult, kuhu võistlusvaim võib viia. Samuti andsid nad head nõu kutsuda üritustele vanemaid vastutusvõimelisi vendi. Noored mõistsid selle nõuande tarkust ja tasakaalukust ning olid sellega päri. Lisaks kasvas nende austus ja kiindumus kogudusevanemate vastu.
Püüa avarduda
Sul pole ehk küll tahtlikult ja teadlikult mingeid eelarvamusi, ent mõtteviisi avardamine nõuab siiski otsusekindlat pingutamist. Kui uurid Jumala Sõna, siis mõtiskle selle üle, et võiksid tajuda ja mõista Jehoova mõtteviisi (Laul 139:17). Püüa aru saada, mis põhjusel on Piiblisse mingid teadaanded ja põhimõtted kirja pandud, ning püüa hinnata asju nii nagu Jehoova. See on kooskõlas Taaveti palvega: ”Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind” (Laul 25:4, 5).
Kui sa võtad omaks avarama vaate, siis koged õnnistusi. Üks avardunud seisukohaga kaasnev õnnistus on see, et saad tasakaaluka ja arusaaja inimese maine. Mitmesugustes olukordades abi pakkudes oled sa mõistlikum ja arusaajam. See omakorda aitab kaasa kristlikus vennaskonnas valitsevale imelisele ühtsusele ja kooskõlale.
[Pildid lk 12]
Heldekäeline andmine aitab teisi, toob rõõmu andjale ning rõõmustab meie taevast Isa