”Jehoova ise annab tarkuse”

MISSUGUSED taotlused võtavad sinu aja ja energia? Kas enesele hea nime tegemine on sulle oluline? Kas pühendad end rikkuse kogumisele? Kuidas on karjääri taotlemisega mingil alal või oma oskuste arendamisega ühes või mitmes valdkonnas? Kas teistega heade suhete hoidmine on sulle tähtis? Kas on sinu peamiseks mureks hea tervise säilitamine?

Kõigel eelöeldul paistab olevat teatud väärtus. Mis aga on esmatähtis? Piibel vastab: ”Tarkus on kõige tähtsam. Taotle tarkust” (Õpetussõnad 4:7, UM). Kuidas siis omandada tarkust ning mis kasu see toob? Piibli Õpetussõnade raamatu teine peatükk vastab nendele küsimustele.

”Lased .. tarkust tähele panna”

Muistse Iisraeli tark kuningas Saalomon ütles isaliku armastusega: ”Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse [”vahetegemisvõime”, UM] poole, jah, kui sa aru [”arusaamise”, UM] appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse [”vahetegemisvõime”, UM] heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse!” (Õpetussõnad 2:1—5).

Kas sa mõistad, kellel lasub vastutus tarkuse omandamise osas? Nendes salmides kasutatakse kolm korda väljendit ”kui sa”. On selge, et meil igaühel tuleb otsida tarkust ning selle kaaslasi vahetegemisvõimet ja arusaamist. Kõigepealt tuleb meil siiski ’vastu võtta’ ja ’talletada’ mällu need tarkusesõnad, mis on Pühakirjas. Selleks tuleb meil uurida Piiblit.

Tarkus on võime Jumala antud teadmisi õigesti kasutada. Kui suurepäraselt küll Piibel tarkuse kättesaadavaks teeb! Selles sisalduvad tarkusesõnad, nagu on kirjas Õpetussõnade ja Koguja raamatus, ning meil tuleb neid sõnu tähele panna. Piibli lehekülgedelt leiame ka hulgaliselt näiteid, millest ilmneb, kui kasulik on rakendada ellu jumalakartlikke põhimõtteid ning mis püünistesse me võime langeda, kui neid põhimõtteid eirame (Roomlastele 15:4; 1. Korintlastele 10:11). Näiteks võiks tuua jutustuse ahnest Geehasist, prohvet Eliisa teenrist (2. Kuningate 5:20—27). Kas ei õpeta see mitte, kui tark on hoiduda ahnusest? Ning mida arvata sellest, kui kurvalt lõppes Jaakobi tütre Diina näiliselt süütu külaskäik Kaananimaa tütarde juurde? (1. Moosese 34:1—31.) Kas oleme valmis panema tähele, kui rumal on läbi käia halva seltskonnaga? (Õpetussõnad 13:20; 1. Korintlastele 15:33.)

Tarkuse tähelepanemine hõlmab vahetegemisvõime ja arusaamise taotlemist. ”Webster’s Revised Unabridged Dictionary” järgi on vahetegemisvõime ”mõistuse oskus ehk võime, mis aitab ühte asja teisest eristada”. Jumalakartlik vahetegemisvõime on oskus teha vahet õige ja vale vahel ning valida seejärel õige teguviis. Kui me ei ’pööra oma südant’ vahetegemisvõime poole ega ole innukad seda taotlema, kuidas saame siis püsida sellel ”teel, mis viib ellu”? (Matteuse 7:14; võrdle 5. Moosese 30:19, 20.) Jumala Sõna uurimine ja ellurakendamine arendavad vahetegemisvõimet.

Kuidas saame appi kutsuda arusaamise — võime näha, kuidas mingi asja eri küljed on seotud üksteise ja tervikuga? Vanus ja kogemused on muidugi tegurid, mis võivad aidata saavutada sügavamat arusaamist, kuid see ei pruugi ilmtingimata nii olla (Iiob 12:12; 32:6—12). ”Ma olen arukam kui vanad,” sõnas laulukirjutaja, ”sest ma panen tähele su [Jehoova] korraldusi.” Ta laulis ka: ”Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi [”andes kogenematuile arusaamise”, UM]!” (Laul 119:100, 130.) Jehoova on ”Elatanu” ja tema arukus on kaugelt üle sellest, mis on inimkonnal tervikuna (Taaniel 7:13). Jumal võib anda kogenematule sellist arusaamist, mis võib ületada ka ealt vanemate oma. Seega peaksime hoolikalt uurima Jumala Sõna Piiblit ja selle põhimõtteid ellu rakendama.

Õpetussõnade teise peatüki avasalmides korratavale fraasile ”kui sa” järgnevad sellised väljendid nagu ”vastu võtma”, ”talletama”, ”appi kutsuma”, ”otsima”, ”leida püüdma”. Miks kasutab kirjutaja neid järjest kasvava intensiivsusega väljendeid? Üks teatmeteos ütleb: ”Tark rõhutab [siin] vajadust innuka tarkusetaotlemise järele.” Jah, me peame innukalt taotlema tarkust ja sellega seotud omadusi vahetegemisvõimet ja arusaamist.

Kas sa teed pingutusi?

Üks peamisi faktoreid tarkuse taotlemisel on hoolas piibliuurimine. See peaks hõlmama rohkemat kui vaid lugemist, et saada informatsiooni. Pühakirja uurimisel on oluline loetava üle eesmärgikindlalt mõtiskleda. Tarkuse ja vahetegemisvõime omandamine hõlmab mõtisklemist selle üle, kuidas saab kasutada õpitavat, et lahendada probleeme ning langetada otsuseid. Arusaamise taotlemine ajendab mõtisklema selle üle, kuidas uus materjal seondub sellega, mida me juba teame. Kes eitaks seda, et selline mõtisklev piibliuurimine nõuab aega ja jõupingutusi? Investeerimine aega ja energiasse on siinjuures sama, kui kulutaksime neid hõbeda otsimiseks ning peidetud varanduse leidmiseks. Kas sa teed vajalikke pingutusi? Kas sa ostad selle tegemiseks aega välja? (Efeslastele 5:15, 16, UM.)

Vaadelgem, missugused suured aarded meie silme ees avanevad, kui me siira südamega Piibli sügavustesse kaevume. Me ’leiame siis Jumala tunnetuse’ — saame põhjalikke, püsivaid, eluandvaid teadmisi meie Looja kohta! (Johannese 17:3.) Ka ”Jehoova kartus” on aare, mida tasub omandada. Kui hinnaline on küll Jumalale selline lugupidav aukartus! Mõistlik kartus talle meelepaha valmistada peaks avalduma meie elu igas tahus, lisades kõigile meie tegemistele vaimse tähenduse (Koguja 12:13).

Meis peaks põlema soov otsida ja kaevata vaimseid aardeid. Otsimise hõlbustamiseks on Jehoova andnud head kaevamisvahendid: ajakohased tõeajakirjad ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” ning teised piiblilised väljaanded (Matteuse 24:45—47). Et saaksime end harida tema Sõna ja teede osas, on Jehoova korraldanud ka kristlikud koosolekud. Me peame käima nendel korrapäraselt, panema hoolsalt tähele, mida seal räägitakse, end tõsiselt pingutama, et keskenduda ja võtmemõtteid meelde jätta, ning sügavalt mõtisklema meie suhete üle Jehoovaga (Heebrealastele 10:24, 25).

Sa saad hakkama

Pahatihti osutub maa seest kalliskivide, kulla või hõbeda otsimine tulutuks. Vaimsete aarete puhul ei pruugi see nii olla. Miks? ”Jehoova ise annab tarkuse,” kinnitab Saalomon, ”tema suust tuleb tundmine ja vahetegemisvõime” (Õpetussõnad 2:6, UM).

Kuningas Saalomon oli kuulus oma tarkuse poolest (1. Kuningate 5:10—12). Pühakiri ilmutab, et tal oli teadmisi mitmesugustes valdkondades, sealhulgas taimedest, loomadest, inimloomusest ja Jumala Sõnast. Tema vahetegemisvõime noore kuningana, kui ta lahendas vaidluse kahe naise vahel, kellest kumbki väitis end olevat ühe ja sama lapse ema, tõi talle rahvusvahelise kuulsuse (1. Kuningate 3:16—28). Mis oli tema õpetatuse allikas? Saalomon palus Jehoovalt ”tarkust ja mõistust” ning võimet ”vahet teha hea ja kurja vahel”. Jehoova andiski talle need omadused (2. Ajaraamat 1:10—12; 1. Kuningate 3:9).

Meiegi peaksime paluma Jehoovalt abi, kui uurime hoolsalt tema Sõna. Laulukirjutaja palvetas: ”Õpeta mulle, Jehoova, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime!” (Laul 86:11). Jehoovale oli see palve meelepärane, kuna ta lasi selle Piiblisse kirja panna. Võime olla kindlad, et Jumal võtab meid kuulda, kui palume siiralt ja sagedasti tal aidata meil Piiblist vaimseid aardeid leida (Luuka 18:1—8).

Saalomon kirjutas: ”Tema talletab õigetele edu, on kilbiks neile, kes elavad laitmatult, kaitstes õiguse radu ja valvates oma vagade teed! Siis sa mõistad õiglust ja õigust, ja seda, mis õige on — kõiki häid teid!” (Õpetussõnad 2:7—9). Kuivõrd julgustav see küll on! Jehoova mitte ainult ei anna tõelist tarkust neile, kes seda siiralt otsivad, vaid ta ka kaitseb õiglasi, kuna nad ilmutavad tõelist tarkust ja kohandavad end lojaalselt tema õiglaste mõõdupuudega. Olgem meiegi nende hulgas, kel Jehoova aitab mõista ”kõiki häid teid”.

Kui ”tunnetus hakkab meeldima”

Piibli uurimine, mis on oluline nõue tarkuse otsimisel, pole paljude jaoks just meeldiv tegevus. Näiteks 58-aastane Lawrence lausub: ”Olen alati töötanud kätega. Uurimine on mulle raske.” 24-aastane Michael, kellele polnud koolis õppimine eriti meelt mööda, sõnab: ”Ma pean end jõuga sundima istuma ja õppima.” Uurimissoovi saab aga kasvatada.

Vaadelgem näiteks, mida Michael tegi. Ta jutustab: ”Ma sundisin end iga päev pool tundi uurima. Varsti nägin tulemusi oma hoiakutes, kommentaarides kristlikel koosolekutel ja teistega vesteldes. Praegu ootan ma oma uurimisaega ning vihkan kõike, mis võiks seda segada.” Tõesti, isiklik uurimine muutub meeldivaks, kui näeme endas toimuvat arengut. Lawrence püüdis samuti harjutada end Piiblit uurima ja lõpuks määrati ta Jehoova tunnistajate koguduses kogudusevanemaks.

Et isiklik uurimine muutuks meeldivaks, tuleb selle nimel pidevalt pingutada. Sellest tulenev kasu on aga suur. Saalomon ütles: ”Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele! Otsustusvõime [”mõtlemisvõime”, UM] valvab su üle, mõistus [”vahetegemisvõime”, UM] kaitseb sind” (Õpetussõnad 2:10, 11).

’Päästavad sind kurjalt teelt’

Mil moel võivad tarkus, tunnetus, mõtlemisvõime ja vahetegemisvõime kaitseks olla? Saalomon ütles: ”[Need päästavad] sind kurjalt teelt, meeste käest, kes räägivad pööraselt, kes hülgavad sirged rajad, et käia pimedail teedel, kes rõõmutsevad kurja tehes, hõiskavad pööraste roimade juures, kelle rajad on kõverad ja kelle teed on eksiteed!” (Õpetussõnad 2:12—15.)

Need, kes peavad kalliks tõelist tarkust, väldivad suhtlemist kõigi nendega, kes ”räägivad pööraselt”, seega siis vastupidiselt sellele, mis on tõene ja õige. Mõtlemisvõime ja vahetegemisvõime pakuvad kaitset nende eest, kes keelduvad käimast tõe teel, et käia pimeduses, ning nende eest, kelle ”teed on eksiteed” ja kellele meeldivad kurjad teod (Õpetussõnad 3:32).

Kui tänulikud võime küll olla, et tõeline tarkus ja sellega kaasnevad omadused kaitsevad meid minemast sellele halvale teele, mida käivad kõlbluseta mehed ja naised! Saalomon jätkas, et need omadused hoiavad ”sind ka võõra naise eest, muulasest naise eest, kes räägib libedaid sõnu, kes on hüljanud oma noore ea sõbra ja on unustanud oma Jumala seaduse! Sest tema koda vajub alla surma poole ja tema teed varjuderiiki! Ükski, kes tema juurde sisse läheb, ei tule tagasi ega jõua taas eluradadele” (Õpetussõnad 2:16—19).

”Võõrast naist” ehk prostituuti on kujutatud kui seda, kes on hüljanud ”oma noore ea sõbra” — tõenäoliselt oma noorpõlve abikaasa.a (Võrdle Malakia 2:14.) Ta on unustanud, et abielurikkumine on seaduselepinguga keelatud (2. Moosese 20:14). Tema sammud viivad ta surma. Need, kes temaga seltsivad, ei pruugi kunagi jõuda ”taas eluradadele”, kuna varem või hiljem võivad nad jõuda punktini, kust pole tagasiteed — surmani, millest nad enam välja ei saa. Vahetegemisvõime ja mõtlemisvõimega mees on teadlik ebamoraalsuse püünistest ning hoidub targalt end nende sisse mässimast.

”Õiglased tohivad elada maa peal”

Võttes kokku tarkuse kohta nõu andmise eesmärgi, teatab Saalomon: ”See on siis selleks, et sa võiksid käia heade teel ja hoida õigete radu” (Õpetussõnad 2:20). Missugust imepärast eesmärki küll tarkus teenib! See aitab meil elada õnnelikku ja rahuldustpakkuvat elu, mis on Jumalale meelepärane.

Mõelgem ka nendele suurejoonelistele õnnistustele, mis ootavad neid, kes ’käivad heade teel’. Saalomon jätkab: ”Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad hävitatakse maa pealt ja truudusemurdjad pühitakse ära!” (Õpetussõnad 2:21, 22). Ole ka sina nende laitmatute hulgas, kes saavad igavese elu Jumala õiglases uues maailmas (2. Peetruse 3:13).

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Saalomon palus tarkust. Sedasama peaksime tegema meiegi