Kas Athose mägi on ”püha mägi”?
ROHKEM kui 220 miljonile õigeusu kiriku liikmele on Põhja-Kreekas asuv kaljuneem, Athose mägi, ”kristliku õigeusu maailma pühim mägi”. Neist paljud unistavad palverännakust ”pühale mäele” Athosele. Mida kujutab endast see ”püha mägi”? Kuidas saavutas ta sellise tähtsuse? Kas see on ”mägi”, kust jumalakartlikud inimesed peaksid otsima vaimset juhatust ja mida tuleks seostada õige jumalakummardamisega?
Väljend ”püha mägi” on kirjas ka Piiblis. See on seotud tõelise Jumala Jehoova püha, puhta ja üleva kummardamisega. Muistses Jeruusalemmas asuv Siioni mägi sai ”pühaks mäeks”, kui kuningas Taavet tõi sinna seaduselaeka (Laul 15:1; 43:3; 2. Saamueli 6:12, 17). Kui Morija mäel valmis Saalomoni tempel, hakati ka ”Siionit” seostama templiga; seepärast jäi Siion Jumala ”pühaks mäeks” (Laul 2:6; Joel 4:17). Kuna Jumala tempel paiknes Jeruusalemmas, on mõnedel aegadel ka seda linna kutsutud Jumala ”pühaks mäeks” (Jesaja 66:20; Taaniel 9:16, 20).
Kuidas on lood tänapäeval? Kas Athose mägi või mõni teine tipp on ”püha mägi”, kuhu inimesed peaksid minema, et Jumalat talle meelepärasel viisil teenida?
Munkade ”püha mägi”
Athose mägi asub Chalkidike poolsaarel (mis ulatub tänapäeva Thessalonike linnast itta Egeuse mereni), selle idapoolseimal harul kitsa maariba tipus. See on muljetavaldav marmortipp, mis tõuseb järsult merest 2032 meetri kõrgusele.
Athost on kaua aega peetud pühaks paigaks. Kreeka mütoloogia järgi elasid seal jumalad, enne kui Olümpose mägi nende koduks sai. Mõnda aega pärast Constantinus Suurt (neljas sajand m.a.j.) sai Athosest kristlike kirikute püha paik. Üks legend räägib, et neitsi Maarja, kes oli koos evangelist Johannesega teel Küprosesse Laatsarust külastama, randus ootamatult alanud ägeda tormi tõttu Athosel. Mäe ilust rabatuna palus ta selle pärast Jeesust. Seetõttu tuntakse Athost ka kui ”Püha Neitsi aeda”. Bütsantsi perioodi keskel sai kogu see kaljune paljand tuntuks kui Püha mägi. See nimi määrati ja kinnitati ametlikult 11. sajandi keskpaigas keiser Konstantinos IX Monomachose määruse alusel.
Tänu kaljusele ümbrusele ja eraldatusele sobib Athos askeetliku eluviisi jaoks. Läbi sajandite on see tõmmanud ligi usklikke kogu õigeusklikust maailmast — Kreekast, Serbiast, Rumeeniast, Bulgaariast, Venemaalt ja mujalt —, kes ehitasid hulgaliselt kloostreid ühes nende juurde kuuluvate kirikute ja küladega. Umbes 20 ehitist on siiamaani alles.
Athose mägi praegu
Praegu on Athos autonoomne piirkond, mille tegevusluba kinnitati aastal 1926. Pärast langusaastaid on seal elavate munkade arv kasvanud nüüdseks üle 2000.
Igal kloostril on oma majapidamine, kabelid ja eluasemed. Erakute kõige tähtsam pühamu paikneb Karoúlia asulas, peadpööritavalt kõrgel kaljul Athose mäe tipus. Siinsete kobarati paiknevate onnideni jõuab vaid mööda jalgteerägastikku seigeldes, kiviastmetel turnides ja kettipidi ronides. Athosel elavad mungad ikka veel endisaegse liturgilise päevakava kohaselt, järgides bütsantsi ajaarvamist (päev algab päikeseloojangul) ja juuliuse kalendrit (13 päeva taga gregooriuse kalendrist).
Kuigi see religioosne paik võlgnevat oma ”pühaduse” naisele, on sellel asuvad mungad ja erakud juba 1000 aastat keelanud sellel poolsaarel viibimise ära kõigile naissoost olenditele — nii inimestele kui loomadele — ning ka eunuhhidele ja habemeta meestele. Viimasel ajal on habemeta meeste ja emaste loomade osas seda seadust veidi lõdvemale lastud, kuid naistel on ikkagi rangelt keelatud tulla Athose kaldajoonele lähemale kui pool kilomeetrit.
”Püha mägi” kõigile
Kas Athos on see ”püha mägi”, kus jumalakartlikud inimesed peaksid Jumalat kummardama. Rääkides Samaaria naisega, kes uskus, et Jumalat peab kummardama Gerisimi mäel, ütles Jeesus, et jumalakummardamine pole enam seotud ühegi kindla mäega. ”Tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel [Gerisimil] ega Jeruusalemmas,” ütles Jeesus. Miks nii? ”Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” (Johannese 4:21, 24, meie kursiiv.)
Meie ajale viidates ennustas prohvet Jesaja, et sümboolne ”Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest” ning inimesed kõigist rahvastest lausa voolavad selle juurde (Jesaja 2:2, 3).
Nii mehed kui naised, kes soovivad olla Jumalaga heades suhetes, on kutsutud teenima Jehoovat ”vaimus ja tões”. Miljonid inimesed kogu maailmast on leidnud tee sellele Jehoova mäele. Nad tunnevad samamoodi kui üks kreeka advokaat, kes ütles Athose mäe kohta: ”Ma arvan, et vaimsust ei saa sulgeda müüride taha ega kloostritesse.” (Võrdle Apostlite teod 17:24.)
[Kast lk 31]
Kaua peidus olnud aardekogu
Sajandeid on Athose mungad täiendanud oma aardekogu, mis hõlmab arvestuste kohaselt 15000 käsikirja, millest mõned olevat pärit neljandast sajandist, mis teeb sellest ühe maailma hinnalisima kollektsiooni. Siin on kirjarulle, terveid köiteid ja üksikuid lehti evangeeliumidest, psalme ja hümne, lisaks veel väga vanu maale, ikoone, skulptuure ja metallesemeid. Mõnede hinnangute kohaselt olevat Athose mäel hoiul kogu maailma kreeka käsikirjadest neljandik, kuigi paljud neist tuleks veel korralikult kataloogida. 1997. aastal lubasid mungad esimest korda mõned nende aaretest Thessalonikes välja panna.
[Pildi allikaviide lk 31]
Telis/Greek National Tourist Organization