Kas sa mäletad?

Kas sa oled viimaste ”Vahitorni” numbrite üle hoolikalt mõtisklenud? Kui oled, on sul kindlasti huvitav järgnevat meelde tuletada.

◻ Mis on mõned küsimused, mida kaks kristlast endilt küsima peaksid enne, kui nad kihlumise peale mõtlema hakkavad?

Kas võin olla täiesti kindel selles, et teisel on tugev vaimsus ja et ta on pühendunud Jumalale? Kas suudan ette kujutada, et teenin Jumalat koos temaga kogu oma eluaja? Kas oleme teineteisele oma iseloomujooni piisavalt palju näidanud? Kas olen kindel, et sobime jäädavalt koos elama? Kas oleme hästi kursis teineteise mineviku ja praeguste eluoludega? (15/8, lk. 31.)

◻ Mida Jeesus mõtles, kui ta ütles oma järelkäijatele: ”Teie olete maa sool” (Matteuse 5:13)?

Jeesus andis mõista, et kuulutades teistele Jumala Kuningriiki, võivad jüngrid oma kuulajatele säilitavat ehk elupäästvat mõju avaldada. Tõesti, need, kes rakendasid ellu Jeesuse sõnu, olid kaitstud maailma moraalse ja vaimse allakäigu eest. (15/8, lk. 32.)

◻ Kuidas võivad kurameerivad paarid vältida seksuaalse ebamoraalsuse püünist?

Kui sina kellegagi käid, on tark, kui sa hoidud olemast üksi koos oma tulevase abikaasaga ebakohases olukorras. Kõige parem on, kui naudite teineteise seltsingut teistega koos olles või avalikes kohtades. Seadke kiindumusväljendustele piirid, võttes arvesse teineteise tundeid ja südametunnistust. (1/9, lk. 18.)

◻ Mis on mõistmine?

Mõistmine on võime tajuda asja olemust ja saada aru seostest selle üksikosade ning terviku vahel ja nõndaviisi asjast selge pilt saada (Õpetussõnad 4:1). (15/9, lk. 13.)

◻ Mida nõuab Jehoova meilt tänapäeval?

Jehoova nõuab meilt põhimõtteliselt seda, et me kuulaksime tema Poega ning järgiksime tema eeskuju ja õpetusi (Matteuse 16:24; 1. Peetruse 2:21). (15/9, lk. 22.)

◻ Kes ainsana võib elada rahus?

Kuna Jehoova on ”rahu Jumal”, võib rahus elada vaid rahvas, kes armastab Jumalat ja peab sügavalt lugu tema õiglastest põhimõtetest (Roomlastele 15:33). (1/10, lk. 11.)

◻ Kust sai Joosep moraalse jõu öelda ei Pootifari naisele ja teha niimoodi päevast päeva?

Joosep hindas oma suhteid Jehoovaga palju kõrgemalt kui hetkelisi naudinguid. Ja peale selle, kuigi tema ajal Jumala seadusekogu ei kehtinud, oli tal ka selge arusaam moraalipõhimõtetest (1. Moosese 39:9). (1/10, lk. 29.)

◻ Kui tähtis on meie valmisolek andestada vendadele?

Meie väljavaade saada jätkuvalt Jumala käest andestust sõltub suurel määral sellest, kas me anname teistele meeleldi andeks (Matteuse 6:12, 14; Luuka 11:4). (15/10, lk. 17.)

◻ Millistele pattudele viitab Matteuse 18:15 ja miks võib nii öelda?

Jeesus pidas silmas patte, mis olid sedavõrd tõsised, et selle sooritajasse võidi hakata suhtuma kui ”paganasse ja tölnerisse”. Juudid ei seltsinud paganatega ja nad hoidsid end maksukogujatest ehk tölneritest eemale. Seega viitab Matteuse 18:15—17 rasketele pattudele, mitte pelgalt isiksustevahelistele solvangutele ja torgetele, mida saab lihtsalt andestada ja unustada (Matteuse 18:21, 22). (15/10, lk. 19.)

◻ Mida hõlmab tõeline armastus Jumala Sõna vastu?

Armastus Jumala Sõna vastu ajendab inimest elama selle nõuetega kooskõlas (Laul 119:97, 101, 105). See nõuab oma mõtte- ja eluviisi pidevat korrigeerimist. (1/11, lk. 14.)

◻ Kuna oleme ise Jehoova käest nii palju saanud, siis mida meie saame suurimale Kuningale ja Andjale vastu anda?

Piibel näitab meile, et suurim kingitus, mis me Jehoovale saame tuua, on ”kiitusohver” (Heebrealastele 13:15). Miks? Sest see ohver on otseselt seotud elu päästmisega, millest Jehoova sel lõpuajal eelkõige huvitatud on (Hesekiel 18:23). (1/11, lk. 21.)

◻ Mida Saalomon selle all mõtles, kui ta kirjutas: ”Tarkade sõnad on otsekui astlad” (Koguja 12:11)?

Sõnad nendelt, kellel on jumalik tarkus, nii-öelda torgivad lugejat või kuulajat tagant, et ta liiguks edasi kooskõlas loetud või kuuldud tarkade sõnadega. (15/11, lk. 21.)

◻ Mis on jumalakartlik vahetegemisvõime?

See on oskus teha vahet õige ja vale vahel ning valida seejärel õige teguviis. Jumala Sõna uurimine ja ellurakendamine arendavad vahetegemisvõimet. (15/11, lk. 25.)

◻ Millega peab valmisolek vastutust kanda tasakaalustatud olema (1. Timoteosele 3:1)?

See peab olema tasakaalustatud hea vahetegemisvõimega. Keegi ei peaks enda peale võtma nii palju kohustusi, et kaotab rõõmu Jehoova teenimises. Teenistusvalmis vaim on kiiduväärt, kuid teenistusvalmidus peaks peegeldama ka mõõdukust ja mõistlikkust (Tiitusele 2:12; Ilmutuse 3:15, 16). (1/12, lk. 28.)

◻ Kuidas lastekasvatamisega toime tulla?

Jumal annab vanematele nõu olla oma lastele eeskujuks, kaaslasteks, nendega suhelda ja neid õpetada (5. Moosese 6:6, 7). (1/12, lk. 32.)