Nad tulid toime „liha sisse antud vaiaga”
„Mulle [on] liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikaga lööma.” (2. KORINTLASTELE 12:7)
1. Millised on mõned probleemid, millega inimesed tänapäeval silmitsi seisavad?
KAS sa võitled mingi pideva katsumusega? Kui see on nii, pole sa ainus. Neil „rasketel aegadel” seisavad ustavad kristlased silmitsi ränga tagakiusamise, pereprobleemide, haiguste, rahamurede, emotsionaalse kurnatuse, lähedase inimese surma ja muude keeruliste oludega (2. Timoteosele 3:1–5). Mõnel maal on paljude elu ohus toidupuuduse ja sõdade tõttu.
2., 3. Milline negatiivne hoiak võib meil tekkida vaiataoliste probleemidega silmitsi seistes ning mis mõttes võib see ohtlik olla?
2 Selliste probleemide tõttu võib inimene tunda, et ta on täiesti maha surutud. Seda eriti juhul, kui mitu raskust tuleb ühe korraga. Pane tähele, mida ütleb Õpetussõnad 24:10: „Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!” Tõepoolest, kui oleme katsumustes arad, võib see röövida vajamineva jõu ning nõrgendada meie otsusekindlust lõpuni vastu pidada. Kuidas nii?
3 Julguse kaotuse tõttu ei suuda me ehk olukorda kainelt hinnata. Näiteks võime kergesti oma raskusi üle tähtsustada ja hakata end haletsema. Mõned võivad isegi Jumala poole kisendada, küsides temalt: „Miks sa lubad mulle seda osaks saada?” Kui selline negatiivne hoiak inimese südames juurdub, võib see temalt rõõmu ja kindlustunde võtta. Jumala teenija võib oma julguse isegi sel määral kaotada, et lakkab ’võitlemast head usuvõitlust’ (1. Timoteosele 6:12).
4., 5. Kuidas on Saatan mõnel juhul meie probleemidega seotud, ent milles me võime kindlad olla?
4 Kindlasti ei põhjusta meile katsumusi Jehoova Jumal (Jakoobuse 1:13). Mõned katsed saavad meile osaks lihtsalt selle pärast, et püüame jääda temale ustavaks. Õigupoolest on kõik Jehoova teenijad Jumala peavaenlase Kurat-Saatana märklauaks. Lühikese aja jooksul, mis sel tigedal „selle maailma jumalal” on veel järele jäänud, püüab ta panna igaüht, kes armastab Jehoovat, loobuma täitmast Tema tahet (2. Korintlastele 4:4). Saatan tekitab kogu meie ülemaailmsele vennaskonnale nii palju kannatusi, kui ta vähegi suudab (1. Peetruse 5:9). Muidugi ei põhjusta Saatan otseselt kõiki probleeme, ent ta võib meie raskusi ära kasutada, et meid nõrgemaks teha.
5 Saatan või tema relvad võivad küll hirmu tekitada, kuid me suudame temast võitu saada! Miks me võime selles kindlad olla? Sellepärast, et Jehoova Jumal võitleb meie poolel. Ta on hoolitsenud selle eest, et tema teenijatele ei oleks teadmata Saatana taktika (2. Korintlastele 2:11). Tegelikult räägib Jumala Sõna meile paljudest katsumustest, mis tõelisi kristlasi vaevavad. Apostel Pauluse kogemuse puhul kasutab Piibel väljendit „liha sisse antud vai”. Miks? Vaadelgem, kuidas Jumala Sõna seda väljendit selgitab. Siis me näeme, et me pole kaugeltki mitte ainsad, kes vajavad katsumustega toimetulekuks Jehoova abi.
Miks võrreldakse katsumusi vaiaga
6. Mida pidas Paulus silmas väljendiga „liha sisse antud vai” ning mis see vai võis olla?
6 Paulus, kel oli ränki katsumusi, pani inspiratsiooni all kirja: „Mulle [on] liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikaga lööma, et ma ei läheks kõrgiks” (2. Korintlastele 12:7). Mis oli see vai Pauluse lihas? Kui sügaval naha all on mingi oga või pind, siis teeb see kindlasti valu. Seega võib sellest kõnekujundist järeldada, et miski põhjustas Paulusele valu – kas füüsilist, emotsionaalset või mõlemat. Võib-olla oli Paulusel silmahaigus või mingi muu füüsiline häda. See vai võis hõlmata ka neid isikuid, kes vaidlustasid Pauluse õiguse olla apostliametis ning kahtlesid tema kuulutus- ja õpetustöö väärtuses (2. Korintlastele 10:10–12; 11:5, 6, 13). Mis see vai ka polnud, jäi see alles ning seda ei saanud ära võtta.
7., 8. a) Millele viitab siin salmis sõna „lööma”? b) Miks on eluliselt tähtis tulla toime iga vaiaga, mis meid praegu vaevab?
7 Pane tähele, et see vai pidi Paulust „lööma”. On huvitav, et kreekakeelne verb, mida Paulus siin kasutab, tuleneb sõnast, mis tähendab ’sõrmenukke’. Seda sõna kasutatakse otseses mõttes kirjakohas Matteuse 26:67 ja piltlikult 1. Korintlastele 4:11. Neis salmides tuleb esile mõte rusikatega peksmisest. Kui pidada silmas Saatana suurt viha Jehoova ja Tema teenijate vastu, võime kindlad olla, et Kurat tundis heameelt selle üle, kui vai lõi Paulust ikka ja jälle. Tänapäeval tunneb Saatan samasugust heameelt, kui meid vaevab „liha sisse antud vai”.
8 Seepärast on meil nagu Pauluselgi vaja teada, kuidas sellise vaiaga toime tulla. Sellest sõltub meie elu! Pea meeles: Jehoova tahab, et me elaksime igavesti tema uues maailmas, kus meid ei vaeva enam mitte kunagi vaiataolised raskused. Jumal on andnud meile oma pühas Sõnas Piiblis palju eeskujusid, et aidata meil seda imelist tasu kätte saada. Ta näitab, et tema ustavad teenijad on edukalt toime tulnud oma „liha sisse antud vaiaga”. Nad olid tavalised ebatäiuslikud inimesed nagu meiegi. Mõeldes mõningatele neist, kes moodustavad „suure pilve tunnistajaid”, on meil kergem ’joosta kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist’ (Heebrealastele 12:1). Mõtisklemine selle üle, kuidas nad vastu pidasid, tugevdab meie veendumust, et me suudame tulla toime iga vaiaga, mida Saatan meie vastu võib kasutada.
Vaiad, mis vaevasid Mefibosetit
9., 10. a) Kuidas sai Mefiboset ’liha sisse vaia’? b) Millist lahkust ilmutas kuningas Taavet Mefiboseti vastu ning kuidas me võime Taavetit jäljendada?
9 Mõtle Mefibosetile, Taaveti sõbra Joonatani pojale. Kui Mefiboset oli viieaastane, tuli sõnum, et tema isa Joonatan ja vanaisa kuningas Saul on tapetud. Poisi hoidja sattus paanikasse. Hoidja „võttis ... tema sülle ..., aga rutulisel põgenemisel juhtus, et laps kukkus maha ja jäi lonkama” (2. Saamueli 4:4). Kui Mefiboset suuremaks kasvas, oli see puue tema jaoks ilmselt päris tõsine vai.
10 Kuna kuningas Taavet oli Joonatani väga armastanud, väljendas ta mõned aastad hiljem oma heldust Mefiboseti vastu. Taavet andis talle kogu Sauli vara ja määras Sauli sulase Siiba tema maa eest hoolt kandma. Taavet ütles veel Mefibosetile: „Sa ise saad alaliselt minu lauas leiba süüa” (2. Saamueli 9:6–10). Pole kahtlust, et Taaveti heldus lohutas Mefibosetit ja vähendas tema puudest tulenevat vaeva. Kui hea õppetund meile! Meiegi peaksime olema lahked nende vastu, kes võitlevad „liha sisse antud vaiaga”.
11. Mida väitis Siiba Mefiboseti kohta, ent kuidas me teame, et see oli vale? (Vaata allmärkust.)
11 Hiljem pidi Mefiboset võitlema teise „liha sisse antud vaiaga”. Tema teenija Siiba laimas teda kuningas Taaveti ees, kes põgenes sel ajal Jeruusalemmast oma poja Absalomi mässu pärast. Siiba väitis, et Mefiboset on ebalojaalne ja jäi Jeruusalemma seetõttu, et lootis ise kuningaks saada.a Taavet uskus Siiba laimu ja andis kogu Mefiboseti vara sellele valetajale! (2. Saamueli 16:1–4.)
12. Kuidas Mefiboset tekkinud olukorrale reageeris ning kuidas on ta meile heaks eeskujuks?
12 Kui Mefiboset lõpuks Taavetiga kokku sai, rääkis ta kuningale, mis tegelikult oli toimunud. Ta oli valmistunud Taaveti juurde tulema, kuid Siiba tegi petliku ettepaneku minna ise tema asemel. Kas Taavet seadis seepeale asjad korda? Vaid osaliselt. Ta jagas varanduse nende kahe mehe vahel. Nii võis tekkida Mefiboseti lihasse teine vai. Kas ta oli väga pettunud? Kas ta protesteeris Taaveti otsuse pärast ja hädaldas, et see oli ebaõiglane? Ei, ta nõustus alandlikult kuninga soovidega. Ta keskendus positiivsetele asjadele ja rõõmustas selle üle, et Iisraeli seaduspärane kuningas oli tervena tagasi tulnud. Mefiboset jättis tõesti hea eeskuju selles osas, kuidas taluda füüsilist puuet, laimu ja pettumust (2. Saamueli 19:25–31).
Nehemja tuli toime oma katsumustega
13., 14. Milliseid vaiu pidi Nehemja taluma, kui ta pöördus tagasi Jeruusalemma müüre taastama?
13 Mõtle piltlikele vaiadele, mille tõttu Nehemja kannatas, kui ta viiendal sajandil e.m.a pöördus tagasi müürideta Jeruusalemma. Ta nägi, et linn on täiesti kaitsetu ning et tagasipöördunud juudid on halvasti organiseeritud, julguse kaotanud ja Jehoova silmis ebapuhtad. Ehkki kuningas Artaxerxes oli volitanud teda Jeruusalemma müüre taastama, mõistis Nehemja varsti, et see ülesanne ei olnud meeltmööda ümberkaudsete maade valitsejatele. ’See pahandas neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele’ (Nehemja 2:10).
14 Need võõramaalastest vastupanijad tegid kõik, mis nende võimuses, et Nehemja tööd seisma panna. Nende ähvardused, valed, laim, hirmutamine ja sealhulgas ka maakuulajad, kes olid saadetud Nehemjat heidutama, olid ilmselt nagu püsivad vaiad tema „lihas”. Kas Nehemja alistus oma vaenlaste kavalate rünnakute tõttu? Ei! Ta usaldas täielikult Jumalat ega muutunud nõrgaks. Kui Jeruusalemma müürid lõpuks üles ehitati, oli see viimaseks tõendiks, et Jehoova toetab armastavalt Nehemjat (Nehemja 3:33–4:6; 6:1–19).
15. Millised juutide probleemid Nehemjale muret valmistasid?
15 Maavalitsejana pidi Nehemja võitlema ka paljude Jumala rahva probleemidega. Need raskused olid otsekui vaiad, mis teda väga häirisid, sest need mõjutasid rahva suhteid Jehoovaga. Jõukad inimesed nõudsid kõrget intressi ning nende vaesemad kaasmaalased pidid võlgade tasumiseks ja Pärsia riigile maksu maksmiseks oma maast loobuma ja isegi oma lapsed orjusesse müüma (Nehemja 5:1–10). Paljud juudid rikkusid hingamispäeva korraldust ega toetanud leviite ja templit. Mõned olid veel „naiseks võtnud asdodlasi, ammonlasi ja moabiite”. Millist vaeva see küll Nehemjale põhjustas! Kuid ükski neist vaiadest ei pannud teda alla andma. Ikka ja jälle näitas ta end Jumala õiglaste seaduste innuka toetajana. Ärgem meiegi laskem Nehemja sarnaselt teiste ustavusetul käitumisel end takistada lojaalselt Jehoovat teenimast (Nehemja 13:10–13, 23–27).
Paljud teisedki ustavad teenijad tulid toime
16.–18. Kuidas kannatasid pereprobleemide tõttu Iisak ja Rebeka, Hanna, Taavet ning Hoosea?
16 Piiblis on ka palju teisi näiteid inimestest, kes tulid toime raskete tingimustega, mis olid otsekui vaiad. Üheks tavaliseks vaiaks olid pereprobleemid. Eesavi kaks naist „olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale”, Eesavi vanematele. Rebeka ütles koguni, et ta on elust tüdinud nende kahe naise pärast (1. Moosese 26:34, 35; 27:46). Mõtle ka Hannale ja sellele, kuidas tema abikaasa teine naine Peninna ’solvas teda väga’ selle pärast, et ta oli viljatu. Võib-olla tuli Hannal seda pilkamist oma kodus sageli taluda. Peninna solvas teda ka avalikult – sugulaste ja sõprade juuresolekul –, kui kogu pere oli Siilos püha pidamas. See otsekui surus vaia järjest sügavamale Hanna ihusse (1. Saamueli 1:4–7).
17 Mõtle ka, mida pidi taluma Taavet oma äia, kuningas Sauli haiglase kadeduse tõttu. Et ellu jääda, oli Taavet sunnitud elama koobastes Een-Gedi kõrbes, kus tal tuli ronida järskudel ja ohtlikel kaljuradadel. Selline ebaõiglus tegi tal ilmselt meele mõruks, sest ta polnud Saulile midagi halba teinud. Siiski pidi Taavet elama aastaid pagenduses vaid Sauli kadeduse pärast (1. Saamueli 24:15, 16; Õpetussõnad 27:4).
18 Kujutle, mida prohvet Hoosea peretüli tõttu läbi elas. Tema naine rikkus abielu. Naise ebamoraalsus oli ilmselt nagu vai Hoosea südames. Millist ängistust pidi ta küll tundma, kui naine tõi hooruse tõttu ilmale kaks last! (Hoosea 1:2–9.)
19. Kuidas kiusati taga prohvet Miikat?
19 Veel üks „liha sisse antud vai” on tagakiusamine. Mõtle prohvet Miika kogemusele. Nähes, et kuningas Ahab on ümbritsenud end valeprohvetitega ja usub nende jultunud valesid, tundis õiglane Miika ilmselt piina. Kui Miika ütles Ahabile, et kõik need prohvetid räägivad „valevaimu läbi”, siis mida see petiste juht tegi? Ta lasi ’lüüa Miikat põse pihta’! Veelgi halvem oli Ahabi reaktsioon Jehoova hoiatusele, et lahing Gileadi Raamoti vallutamiseks on määratud nurjumisele. Ahab käskis visata Miika vangikotta ja toita teda vaid hädapärast (1. Kuningate 22:6, 9, 15–17, 23–28). Mõtle ka Jeremijale ja sellele, kuidas mõrtsukalikud tagakiusajad teda kohtlesid (Jeremija 20:1–9).
20. Milliseid vaiu pidi Noomi taluma ning millise tasu ta sai?
20 Lähedase inimese kaotus võib olla veel üks kibe kogemus, mis on otsekui „liha sisse antud vai”. Noomi tundis kaotusvalu oma abikaasa ja kahe poja surma tõttu. Ta pöördus tagasi Petlemma, olles ikka veel muserdatud. Ta ütles oma sõpradele, et need ei kutsuks teda mitte Noomiks, vaid Maaraks – see nimi pidi peegeldama tema läbielatud kibedust. Lõpuks aga Jehoova tasus tema vastupidavuse pojapojaga, kellest sai üks Messia sünniliini lüli (Rutt 1:3–5, 19–21; 4:13–17; Matteuse 1:1, 5).
21., 22. Millised kaotused Iiobit tabasid ning kuidas ta reageeris?
21 Mõtle, kui vapustatud võis olla Iiob, kui ta kuulis, et tema kümme kallist last on äkitselt ja vägivaldselt hukkunud. Samuti kaotas ta kõik oma loomad ja sulased. Maailm oleks otsekui kokku varisenud! Seejärel, kui Iiob oli neist hoopidest alles toibumas, lõi Saatan teda haigusega. Iiob võis ehk mõelda, et ta sureb selle võika haiguse tõttu. Kuna valu muutus väljakannatamatuks, arvas ta, et surm tooks talle kergendust (Iiob 1:13–20; 2:7, 8).
22 Nagu poleks sellest veel küllalt, tuli ta juurde tema kurb ja ahastuses naine, kes pahvatas: „Nea Jumalat ja sure!” Milline vai oli see küll Iiobi valutavas „lihas”! Selle asemel et lohutada, ründasid teda seejärel kolm kaaslast näiliselt loogiliste seletustega. Nad süüdistasid Iiobit salapattudes ja eeldasid, et see on tema ebaõnne põhjus. Nende ekslikud väited otsekui surusid vaiad tema „lihas” aina sügavamale ja sügavamale. Pea ka meeles, et Iiob ei teadnud, miks need kohutavad asjad temaga juhtuvad. Samuti ei teadnud ta, et ta ise jääb seejuures ellu. Ent „kõige selle juures Iiob ei teinud pattu ega rääkinud Jumala kohta halba” (Iiob 1:22; 2:9, 10; 3:3; 14:13; 30:17). Ehkki tal oli ühekorraga palju vaiu, ei loobunud ta kunagi oma laitmatusest. Kui julgustav!
23. Miks võisid need ustavad teenijad, kelle kogemusi me uurisime, tulla toime mitmesuguste ’liha sisse antud vaiadega’?
23 Eelnevad näited on muidugi vaid väike osa pikast nimekirjast. Piiblis on veel palju teisigi eeskujusid. Kõik need ustavad teenijad pidid võitlema oma piltlike vaiadega. Kui palju erisuguseid probleeme neil oli! Ometi oli neil kõigil midagi ühist. Ükski neist ei loobunud Jehoovat teenimast. Hoolimata kõigist raskustest, said nad Saatanast võitu Jehoova jõu abil. Kuidas? Sellele vastab järgmine artikkel. Sealt näeme, kuidas ka meie võime toime tulla probleemidega, mis on otsekui ’liha sisse antud vaiad’.
[Allmärkus]
a Selline auahne plaan ei sobinud kokku Mefiboseti hindava ja alandliku iseloomuga. Kahtlemata oli ta teadlik oma isa Joonatani ustavusest. Joonatan oli küll kuningas Sauli poeg, kuid ta tunnustas alandlikult Jehoova valikut, et Iisraeli kuningaks peab saama Taavet (1. Saamueli 20:12–17). Joonatan oli jumalakartlik isa ja Taaveti ustav sõber, seepärast poleks ta õpetanud oma pisikest poega kuninglikku võimu igatsema.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks võib probleeme võrrelda ’liha sisse antud vaiadega’?
• Millised olid mõned vaiad, mida pidid taluma Mefiboset ja Nehemja?
• Millised Pühakirja näited meestest ja naistest, kes pidid taluma erisuguseid ’liha sisse antud vaiu’, puudutasid sind eriliselt ning miks?
[Pildid lk 15]
Mefiboset pidi tulema toime oma füüsilise puude, laimu ja pettumusega
[Pilt lk 16]
Nehemja jäi kindlaks, hoolimata vastupanust