Pulmad, mis on auväärsed nii Jumala kui inimeste silmis

„Kolmandal päeval olid pulmad Kaanas ... Ka Jeesus ja tema jüngrid olid kutsutud pulma.” (JOHANNESE 2:1, 2)

1. Mida võiks Jeesuse Kaana-loost tähele panna?

JEESUS, tema ema ja ta jüngrid teadsid, millist rõõmu võivad Jumala rahvale tuua auväärsed pulmad. Ühest pulmast kujunes koguni väljapaistev sündmus, kui Kristus muutis selle veelgi rõõmurikkamaks oma esimese imeteoga, mis on kirjalikult talletatud (Johannese 2:1–11). Küllap oled sinagi osalenud ja rõõmutsenud selliste kristlaste pulmas, kel on sooviks teenida Jehoovat õnnelike abieluinimestena. Võib-olla plaanid sa sääraseid pulmi endale või tuleb sul aidata kaasa sõbra pulmade õnnestumisele. Mida saab selle heaks ära teha?

2. Mida räägib Piibel pulmade kohta?

² Kristlased on kogenud, et Jumala inspireeritud Sõna nõuanded on suureks abiks, kui mees ja naine peavad abiellumisplaane (2. Timoteosele 3:16, 17). Tõsi küll, Piibel ei too detailselt ära kristliku pulma protseduure. See on ka mõistetav, sest kombed ja ka seadusenõuded on eri paigus ja eri aegadel isesugused. Näiteks muistses Iisraelis polnud ametlikku pulmatseremooniat. Pulmapäeval tõi peig oma pruudi kas enda või oma isa kotta (1. Moosese 24:67; Jesaja 61:10; Matteuse 1:24). Selline avalik samm täitiski laulatuse aset, ilma et oleks toimunud paljudele nüüdisaja pulmadele iseloomulikku kavakindlat tseremooniat.

3. Millisele Kaanas aset leidnud sündmusele aitas Jeesus omalt poolt kaasa?

³ Iisraellaste silmis oligi see samm abiellumisprotseduuriks. Pärast seda võisid nad võtta osa pidusöömingust, mida mainitakse ka kirjakohas Johannese 2:1. Paljudes piiblitõlgetes mainitakse „pulmasid Kaanas”, ent algkeelset sõna võiks tõlkida kui „pulmapidu” või „pulmapidusööki”a (Matteuse 22:2–10; 25:10; Luuka 14:8). Loost selgub, et Jeesus osales juudi pulmadele iseloomulikul pidusöögil ning aitas sellele omalt poolt kaasa. Kuid tähtis punkt on siin see, et tolle aja pulmakombed erinesid tänapäeva omadest.

4. Milliseid pulmi mõningad kristlased eelistavad ja miks?

⁴ Tänapäeval tuleb kristlastel, kes soovivad abielluda, järgida paljudes maades kindlaid seadusenõudeid. Nad võivad abielluda ükskõik millisel seaduslikult vastuvõetaval moel. Selleks võib olla lihtne ja tagasihoidlik tseremoonia, mille viib läbi kas vastav ametnik, linnapea või riigilt volituse saanud jumalateenija. Mõned eelistavad sel kombel abielluda, võimalik et kutsudes mõningaid sugulasi või kristlikke sõpru ametlikeks tunnistajaiks või ka lihtsalt selles tähtsas rõõmurikkas sündmuses osalejaiks (Jeremija 33:11; Johannese 3:29). Mõned kristlased aga võivad otsustada loobuda uhkest pulmapidusöögist või koosviibimisest, mis nõuaks suuri ettevalmistusi ja kulutusi. Selle asemel korraldavad nad ehk rahuliku söömaaja koos mõningate lähedaste sõpradega. Olgu meie eelistused selles osas millised tahes, tuleb meil tunnistada seda, et teiste küpsete kristlaste seisukohad võivad meie omadest erineda (Roomlastele 14:3, 4).

5. Miks soovivad paljud kristlased abiellumisel kuulda laulatuskõnet ning mida selles käsitletakse?

⁵ Suurem osa kristlikke pruutpaare soovib, et nende laulatusel peetaks Piiblil põhinev kõne.b Nad teavad, et inimeste abielu on seadnud sisse Jehoova, kes annab oma Sõnas tarku nõuandeid, et abielu kujuneks edukaks ja tooks õnne (1. Moosese 2:22–24; Markuse 10:6–9; Efeslastele 5:22–33). Enamik pruutpaare soovib, et sellest rõõmurikkast sündmusest saaksid osa ka kristlikud sõbrad ja sugulased. Ent kuidas suhtuda väga erisugustesse seadusenõuetesse, toimingutesse ning ka kohalikesse tavadesse? Selles artiklis käsitletakse eri regioonides valitsevaid olukordi. Mõningad neist võivad sinu kandis kehtivatest märgatavalt erineda. Sellegipoolest võid sa panna tähele ühiseid printsiipe või vaatevinkleid, mis on jumalateenijatele olulised.

Auväärne abielu on seaduslik abielu

6., 7. Miks me peaksime olema huvitatud abiellumise seaduslikest aspektidest ning mil moel me saaksime neid rakendada?

⁶ Ehkki nõuetekohase abielu on seadnud sisse Jehoova, on inimvalitsustel abielutoimingute vallas mõningane määramisõigus. See on õige ja kohane, sest Jeesus ütles: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Markuse 12:17). Samuti juhendas apostel Paulus: „Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele; sest ülemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad Jumala poolt seatud” (Roomlastele 13:1; Tiitusele 3:1).

⁷ Enamikus maades otsustab keiser ehk tsiviilvalitsus, kellel on lubatud abielluda. Seega, kui kaks kristlast on Pühakirja alusel vabad abielluma, arvestavad nad kohusetundlikult kohalike seadustega. See võib tähendada litsentsi hankimist, riikliku abielusõlmija poole pöördumist ning ehk ka juba toimunud laulatuse registreerimist. Kui keiser Augustus nõudis ’üleskirjutamist’, reisisid Maarja ja Joosep kuulekalt Petlemma „ennast laskma kirja panna” (Luuka 2:1–5).

8. Kui siduv on abielu ning kuidas kajastub see arusaam Jehoova tunnistajate tegutsemisviisis?

⁸ Kui kaks kristlast abielluvad viisil, mis on seaduslik ja tunnustatud, peab Jumal seda liitu siduvaks. Seepärast ei tee Jehoova tunnistajad läbi korduvaid ametlikke abielutseremooniaid, samuti ei ütle nad näiteks 25. või 50. pulma-aastapäeval uuesti abielutõotust (Matteuse 5:37). (Mõningad kirikud eiravad seaduslikult heakskiidetud tsiviilabielutalitust, väites, et abielu hakkab kehtima alles siis, kui preester või mõni muu vaimulik sooritab kindla rituaali või kuulutab pruutpaari abielumeheks ja -naiseks.) Paljudes maades volitab valitsus abielu pühitsema Jehoova tunnistajast jumalateenija. Juhul, kui see on võimalik, soovib ta tõenäoliselt teha seda ühenduses laulatuskõnega kuningriigisaalis. See on õige jumalakummardamise kohalik paik, igati sobiv Jehoova Jumala kehtestatud abielukorraldust käsitlevaks kõneks.

9. a) Mida võib kristlik pruutpaar otsustada teha, juhul kui ta sõlmib tsiviilabielu? b) Mil moel peaksid kogudusevanemad osalema laulatusplaanides?

⁹ Mõnel maal nõuab seadus, et abiellutaks valitsushoones, näiteks raekojas, või volitatud võimuesindaja ees. Tavapäraselt järgivad kristlased seda seaduse poolt nõutavat sammu, millele samal või järgmisel päeval lisandub laulatuskõne kuningriigisaalis. (Nad ei soovi jätta tsiviiltalituse ja piiblilise kõne vahele mitut päeva, sest Jumala ja inimeste, kaasa arvatud kristliku koguduse ees on nad juba seaduslikus abielus.) Kui tsiviilabielu sõlmida kavatsev pruutpaar soovib kuulda kõnet konkreetses kuningriigisaalis, peaksid nad eelnevalt taotlema luba koguduse teenistuskomiteesse kuuluvatelt vanematelt. Lisaks veendumisele abiellujate heas maines jõuavad need ülevaatajad selgusele ka selles, et laulatus ei sega tavapäraseid koosolekuid ja teisi kavakindlaid ettevõtmisi kuningriigisaalis (1. Korintlastele 14:33, 40). Peale selle vaatavad nad läbi võimalikud noorpaari poolt soovitud ettevalmistused saalis ning otsustavad, kas edastada teade saali kasutamise kohta.

10. Kuidas mõjutab ettenähtud tsiviilabielutalitus laulatuskõnet?

¹⁰ Laulatuskõnet esitav kogudusevanem peab silmas seda, et ta kõne oleks südamlik, vaimselt ülesehitav ja väärikas. Kui pruutpaar on teinud esmalt läbi tsiviilabielutalituse, veendub kogudusevanem, et nad on abielus keisri seaduse kohaselt. Juhul kui pruutpaar pole tsiviiltalituse ajal vastastikust abielutõotust andnud, soovivad nad ehk teha seda laulatuskõne käigus.c Kui tsiviiltalituse juurde kuulus ka abielutõotuse andmine, kuid vastabiellunud soovivad anda tõotuse Jehoova ja koguduse ees, võiksid nad sel juhul kasutada minevikuvormi, näidates seega, et nad on juba ’ühte pandud’ (Matteuse 19:6; 22:21).

11. Mil kombel mõnes paigas abiellutakse ja kuidas see mõjutab laulatuskõnet?

¹¹ On paiku, kus seadus ei nõua abiellumist kindla tseremoonia kohaselt, ka mitte võimuesindaja juuresolekut. Abielu jõustub, kui abiellujad esitavad ametnikule abielu registreerimise allkirjastatud avalduse. Seejärel kantakse abielutõend registrisse. Sel kombel arvatakse paar abielumeheks ja -naiseks, kusjuures nende abielu alguspäevaks on tõendil näidatud kuupäev. Nagu eespool mainitud, võivad sel kombel abiellunud soovida otsekohe pärast registreerimist kuulata kuningriigisaalis piiblilist kõnet. Seda kõnet esitama valitud vaimselt küps vend annab kõigile kohalviibijatele teada, et äsja aset leidnud registreerimise alusel on see paar abielus. Tõotuse andmine peaks olema vastavuses sellega, millest räägitakse 10. lõigus ja sellega kaasnevas allmärkuses. Kuningriigisaalis kohalolijad rõõmustavad ühes vastabiellunutega ja ammutavad kasu Jumala Sõna nõuannetest (Ülemlaul 3:11).

Hõimuabielu ja tsiviilabielu

12. Mis on hõimuabielu ja mida oleks sellise abielu sõlmimise järel soovitatav teha?

¹² Mõnel maal sõlmivad paarid hõimuabielu. See ei tähenda seda, et kaks inimest lihtsalt elavad koos, ka ei viita see vabaabielule, millele kohalikult võidakse küll mingit tähtsust omistada, ent mis pole täieõiguslik abielu.d Siin on jutt abiellumisest selles hõimus või piirkonnas üldtunnustatud kombe kohaselt. See võib tähendada ettenähtud pruudiluna maksmist ja saamist, misläbi paar arvatakse seaduse ja Pühakirja alusel abiellunuks. Valitsus peab sellist hõimuabielu kehtivaks, seaduslikuks ja siduvaks. Tavaliselt on sõlmitud hõimuabielu seejärel võimalik registreerida, mida teinult võib abielupaar saada ametliku abielutõendi. Registreerimine võib pakkuda õiguslikku kaitset abielupaarile või abielunaisele, kui ta peaks lesestuma, või tulevastele lastele. Kogudus peaks ergutama kõiki sellise hõimuabielu sõlminuid registreerima end niipea kui võimalik. Huvitav on märkida, et ka Moosese seaduse kehtides pandi abielud ja sünnid ametlikult kirja (Matteuse 1:1–16).

13. Mis on hõimuabielu sõlmimise järel peetavas laulatuskõnes kohane märkida?

¹³ Sellise kombekohase talituse teel seaduslikult abiellunud paarist saab abielumees ja -naine. Nagu varem mainitud, võivad sel moel seadusliku abielu sõlminud kristlased soovida kuningriigisaalis laulatuskõnet koos abielutõotustega. Seda tehes annab kõneleja teada, et paar on juba vastavalt keisri seadustele abielus. Sedalaadi kõnesid peetakse ainult üks. On vaid üks abielusõlmimine, antud juhul seaduslikult kehtiva hõimuabielu sõlmimine, ning vaid üks Pühakirjal põhinev kõne. See, et need kaks aspekti toimuvad ajaliselt teineteisele võimalikult lähedal, eelistatavalt samal päeval, rõhutab kristliku abielu auväärsust kogukonnas.

14. Mida võib kristlane teha, kui on võimalik sõlmida kas hõimu- või tsiviilabielu?

¹⁴ Mõnel maal, kus hõimuabielu peetakse seaduslikuks, saab ka tsiviilabielu sõlmida. Tavapäraselt sõlmitakse tsiviilabielu valitsusametniku ees, ning see võib tähendada nii abielutõotuste andmist kui registreerimise allkirjaga kinnitamist. Mõningad kristlikud paarid eelistavad hõimuabielule tsiviilabielu. Seadus ei nõua mõlemat; kumbki protseduur on seadusjõuline. Ka siin kehtib lõikudes 9 ja 10 laulatuskõne ja abielutõotuste kohta öeldu. Peaasi on see, et abiellutaks viisil, mis on auväärne nii Jumala kui inimeste ees (Luuka 20:25; 1. Peetruse 2:13, 14).

Abielus olles osutagem austust

15., 16. Mil moel peaks austus olema abiellumisel tähtsal kohal?

¹⁵ Kui Pärsia kuningal tekkis abieluprobleem, andis ülemnõunik Memukan talle nõu, millel pidi olema kasulik mõju – „siis annavad kõik naised oma meestele au” (Ester 1:20). Kristlikus abielus ei pea seda nõuannet kinnitama inimkuningas – naised tahavadki oma abikaasat austada. Samuti kristlikud abielumehed ’osutavad oma naisele austust’ ja kiidavad teda (Õpetussõnad 31:11, 30; 1. Peetruse 3:7). Austus ei peaks siginema abiellu alles aastate pärast – seda tuleks osutada kohe alguses, pulmapäevast alates.

¹⁶ Selline austus abielumehe ja -naise vahel ei peaks valitsema mitte ainult pulmapäeval. Kristliku kogudusevanema laulatuskõne peaks samuti austust väljendama. See kõne peaks olema suunatud pruutpaarile. Kõneleja, kes osutab neile austust, ei tohiks ehitada oma kõnet üles huumorile või rahvapärimustele. Ka ei tohiks ta kõnes tuua ära tähelepanekuid, mis on liiga isiklikud ning võivad pruutpaarile ja kuulajatele piinlikkust valmistada. Selle asemel püüab ta olla südamlik ja ülesehitav, tõstes esile Teda, kes on pannud abielule aluse, ning Tema suurepäraseid nõuandeid. Kogudusevanema väärikas laulatuskõne aitab kaasa sellele, et abiellumine tooks Jehoova Jumalale au.

17. Miks tuleb kristlike pulmade puhul arvestada seadusliku aspektiga?

¹⁷ Ilmselt sa märkasid, et selles artiklis on toodud hulgaliselt mõtteid abiellumisega seotud seaduslike üksikasjade kohta. Küllap on ka neid aspekte, mis sinu elupaigas otseselt ei kehti. Siiski tuleks meil kõigil endale teadvustada, kui oluline on see, et Jehoova tunnistajate abiellumises kajastuks austus kohalike seaduste ehk keisri nõuete vastu (Luuka 20:25). Paulus manitseb meid: „Tasuge kõigile, mis teie kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; ... au, kellele au tuleb anda!” (Roomlastele 13:7). Jah, on igati kohane, et kristlased osutaksid kohe pulmapäevast alates austust korralduse vastu, mille Jumal on praeguseks ajaks sisse seadnud.

18. Milline pulmadega seonduda võiv aspekt väärib tähelepanu ja kust me saame selle kohta teavet?

¹⁸ Tihti järgneb kristlikule abiellumistseremooniale seltskondlik koosviibimine – pulmapidu või ühine söömaaeg. Meenutagem, et ka Jeesus otsustas ühest sellisest pidusöögist osa võtta. Kuidas aitavad Piibli nõuanded kaasa sellele, et selline koosviibimine tooks samuti au Jumalale ning avaldaks head mõju vastabiellunutele ja kristlikule kogudusele? Seda küsimust käsitletaksegi järgnevas artiklis.e

[Allmärkused]

Kas sul on meeles?

• Miks me peaksime olema huvitatud nii abieluga seonduvatest seaduslikest kui ka vaimsetest aspektidest?

• Mida võivad kaks tsiviilabielutalituse läbi teinud kristlast otsustada peatselt pärast seda teha?

• Miks peetakse laulatuskõnesid kuningriigisaalis?

[Pilt lk 18]

Muistses Iisraelis tõi peig pulmapäeval oma pruudi kas enda või oma isa kotta

[Pilt lk 21]

Hõimuabielu sõlmimise järel võivad kristlased soovida kuulata kuningriigisaalis kõnet