Kes oli Aabraham?
VÄHESTEL inimestel on olnud maailma usunditele suurem mõju kui Aabrahamila. Aabrahami, keda peavad suures aus nii juudid, muslimid kui ka kristlased, on kirjeldatud kui Pühakirja suurkuju ja usuhiiglast. Piibel nimetab teda ”kõigi nende isaks, kes usuvad” (Roomlastele 4:11).
Miks peetakse Aabrahamist nii sügavalt lugu? Üks põhjus on see, et ta on ainus inimene, keda Piibel nimetab Jumala sõbraks — ja seda lausa kolm korda (2. Ajaraamat 20:7; Jesaja 41:8; Jaakobuse 2:23).
Muus osas oli Aabraham tavaline inimene nagu meiegi. Tal oli samasuguseid raskusi nagu meil — ja ta sai nendega hakkama. Mis teda aitas? Vaadelgem, mida Piibel selle tähelepanuväärse mehe kohta räägib.
Tema taust
Aabraham sündis aastal 2018 e.m.a ja kasvas üles Uuri linnas (1. Moosese 11:27—31). Uur oli suur ja jõukas linn, kus vohas ebajumalakultus. Võimalik, et ka Aabrahami isa Terah teenis ebajumalaid (Joosua 24:2). Sellest hoolimata otsustas Aabraham kummardada üksnes Jehoovatb, mitte aga elutuid ebajumalakujusid.
Miks otsustas Aabraham teenida Jehoovat? On teada, et tema eluiga kattus 150 aastat Noa poja Seemi omaga. Juhul kui Aabraham selle eaka mehega suhtles, võis see teda sügavalt mõjutada. Ta võis Seemilt kuulda, kuidas tema pere suure veeuputuse üle elas. Ja tänu sellele võis ta mõista, kui tähtis on teenida Jehoovat, Jumalat, kes oli Seemi ja ta pereliikmed üleilmsest hävingust päästnud.
Ükskõik kas Aabraham sai tõelise Jumala kohta teadmisi Seemi käest või siis mingil muul moel, puudutas teadasaadu tema südant. Jehoova, kes ”katsub südamed läbi”, nägi Aabrahamis head ning aitas tal veelgi paremaks inimeseks saada (Õpetussõnad 17:3; 2. Ajaraamat 16:9).
Tema elu
Aabraham elas tegusat ja sisukat elu. Tema elu oli katsumusrohke, kuid mitte mingil juhul mõttetu. Käsitleme nüüd mõnda Aabrahami eluseika.
▪ Kui Aabraham elas Uuris, käskis Jumal tal oma sünnimaalt lahkuda ja minna elama maale, mis Ta temale näitab. Aabraham ja Saara ei teadnud täpselt, kuhu nad peavad minema ja miks neil tuleb kodunt lahkuda, kuid nad kuuletusid sellegipoolest. Lõpuks jõudsid nad Kaananimaale ning elasid kogu ülejäänud elu telkides kui muulased (Apostlite teod 7:2, 3; Heebrealastele 11:8, 9, 13).
▪ Aabraham ja Saara olid veel lastetud, kui Jehoova tõotas teha Aabrahamist suure rahva. Ta ütles, et Aabrahami kaudu õnnistatakse kõiki suguvõsasid maa peal (1. Moosese 11:30; 12:1—3). Hiljem kinnitas Jehoova, et ta täidab selle tõotuse kindlasti, ning andis teada, et Aabrahami järeltulijaid saab olema nii palju nagu taevatähti (1. Moosese 15:5, 6).
▪ Kui Aabraham oli 99-aastane ja Saara lähenes 90-le, tõotas Jehoova, et nad saavad endale poja. Inimlikust seisukohast näis see võimatuna, ent Aabraham ja Saara kogesid peagi, et Jehooval pole miski võimatu (1. Moosese 18:14). Aasta hiljem, kui Aabraham oli 100-aastane, saigi ta poja ning pani talle nimeks Iisak (1. Moosese 17:21; 21:1—5). Jumal ütles, et Iisaki kaudu õnnistatakse kogu inimsugu.
▪ Aastate pärast, kui Iisakist oli sirgunud noor mees, palus Jehoova Aabrahamil teha midagi väga tavatut — ohverdada oma kallis poeg, hoolimata sellest et Iisak oli veel vallaline ja lastetu.c Kuigi mõte poja kaotusest võis Aabrahami ängistada, oli ta valmis Jumalale kuuletuma ja Iisaki ohvriks tooma. Aabraham oli veendunud, et kui vaja, suudab Jumal Iisaki ka surnust üles äratada, et oma tõotus täide viia (Heebrealastele 11:19). Otsustaval hetkel, mil Aabraham oli poega ohverdamas, Jumal sekkus ja Iisak jäi ellu. Jehoova kiitis Aabrahami tema erakordse kuulekuse eest ja kordas talle oma varasemat tõotust (1. Moosese 22:1—18).
▪ Pärast 175 aasta pikkust eluteed vajus Aabraham surmaunne. Piibel ütleb, et ta ”suri heas vanuses, eaka ja rahulolevana” (1. Moosese 25:7, 8, UM). Nii täitus teinegi Jumala tõotus Aabrahamile, nimelt see, et Aabraham elab kaua ning sureb rahus (1. Moosese 15:15).
Tema pärand meile
Aabraham pole pelgalt üks religioonist ja ajaloost tuntud tegelaskuju. Tema lugu elab edasi tänase päevani ja meil kõigil on sellest nii mõndagi õppida (Heebrealastele 11:8—10, 17—19). Käsitlegem nüüd nelja Aabrahami head omadust ning alustagem sellest, mis on ehk kõige tuntum — tema usust.
[Allmärkused]
a Alguses oli Aabrahami nimi Aabram ja tema naise nimi Saarai. Hiljem muutis Jumal Aabrami nime Aabrahamiks, mis tähendab ”rahvahulga isa”, ning Saarai nime Saaraks, mis tähendab ”suursugune naine” (1. Moosese 17:5, 15). Lihtsuse mõttes nimetame neid selles artiklisarjas Aabrahamiks ja Saaraks.
b Jehoova on Jumala nimi, nagu näitab Piibel.
c Vaata artiklit ”Lugejad küsivad: miks käskis Jumal Aabrahamil oma poja ohvriks tuua?”, lk 23.
[Kast lk 4]
Tähtis isik Piibli ajaloos
1. Moosese raamatu esimeses kümnes peatükis on juttu mitmest usumehest, näiteks Aabelist, Eenokist ja Noast. Ent järgmised 15 peatükki räägivad peamiselt vaid ühest mehest — Aabrahamist.
Huvitav on ka see, et Piibel mainib mitut väga tähtsat mõistet esimest korda just seoses Aabrahamiga. Näiteks on Aabrahami loos ...
▪ esimest korda nimetatud Jumalat kilbiks, mis tähendab, et ta kaitseb oma teenijaid (1. Moosese 15:1; vaata 5. Moosese 33:29; Laul 115:9; Õpetussõnad 30:5).
▪ esimest korda mainitud Jumalasse uskumist (1. Moosese 15:6).
▪ esimest korda kasutatud sõna ”prohvet” (1. Moosese 20:7).
▪ esimest korda viidatud vanemlikule armastusele (1. Moosese 22:2).