Mis aitab kaotusvalu kanda

Selles vallas nõuannetest puudust ei tule. Kõik nõuanded aga ei leevenda vaeva. Näiteks võivad mõned öelda, et pole hea nutta või oma tundeid välja näidata. Teised võivad aga anda täiesti vastupidist nõu ja soovitada kõik oma tunded välja elada. Piiblis on kirjas tasakaalukam vaade, mida toetavad ka viimase aja uuringud.

Mõnes kultuuris ei peeta nutmist mehelikuks. Kuid kas nutmist tuleks tõepoolest häbeneda, eriti kui teised näevad? Psühholoogide sõnul on nutmine leinamise loomulik osa. Ja leinamine võib aidata tasapisi eluga edasi minna, kuigi kaotus võib olla väga suur. Kaotusvalu allasurumine võib aga teha rohkem kahju kui kasu. Piibel ei toeta mingil moel mõtet, et leinapisarate valamine oleks vale või ebamehelik. Mõtle näiteks Jeesusele. Ta nuttis avalikult pärast kalli sõbra Laatsaruse surma, kuigi tal oli väge surnuid ellu tagasi äratada. (Johannese 11:33–35.)

Sageli kaasnevad leinamisega vihahood, eriti kui lähedane suri ootamatult. Leinaja võib viha tunda mitmel põhjusel, näiteks kui mõtlematuid ja alusetuid märkusi teeb mõni lugupeetud inimene. „Olin kõigest 14-aastane, kui mu isa suri,” selgitab Mike Lõuna-Aafrika Vabariigist. „Matustel ütles anglikaani jutlustaja, et Jumalal on häid inimesi vaja ja ta võtab nad varakult ära.a See ajas mind vihale, sest meilgi oli oma isa hädasti vaja. Nüüd, 63 aastat hiljem, on sellele ikka veel valus mõelda.”

Kuidas on süütundega? Eriti kui lähedase surm on saabunud ootamatult, võib leinaja mõelda: „Seda poleks juhtunud, kui ma oleksin teinud seda või teist.” Või läks nii, et viimast korda kadunuga kokku saades te vaidlesite. See võib tekitada sinus süütunnet.

Kui sind masendab selline süü- või vihatunne, siis on tähtis, et sa oma tundeid lihtsalt alla ei suruks. Parem on rääkida sõbraga, kes sind kuulaks ja aitaks sul näha, et sellised ebamõistuspärased tunded on leinajate puhul tavalised. Piibel ütleb: „Tõeline sõber armastab igal ajal, ta on vend, kellele hädas võib loota.” (Õpetussõnad 17:17.)

Parim sõber leinajale võib olla meie looja, Jumal Jehoova. Puista talle palves südant, sest ta hoolib sinust. (1. Peetruse 5:7.) Neile, kes seda teevad, on ta lubanud, et „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”, vaigistab nende valusad mõtted ja tunded. (Filiplastele 4:6, 7.) Lase Jumalal ka ravida oma hingehaavu tema lohutava sõna, Piibli kaudu. Koosta nimekiri piiblisalmidest, mis pakuvad tröösti. (Vaata kasti.) Võib-olla tahaksid sa koguni mõned neist pähe õppida. Sellistele salmidele mõtlemisest võib eriti kasu olla öösiti, kui oled üksi ja uni on läinud. (Jesaja 57:15.)

Üks 40-aastane mees, nimetagem teda Martiniks, kaotas hiljuti oma armsa naise, kes suri vähki. Martin ütleb, et aeg-ajalt tunneb ta määratut üksildust. Aidanud on teda palvetamine. „Kui ma Jehoovaga palves räägin, pole ma kunagi üksi,” selgitab ta. „Sageli ärkan keset ööd üles ja uni on kui peoga pühitud. Kui ma siis loen Piiblist lohutavaid mõtteid ja mõtisklen nende üle ning räägin palves oma tunnetest Jehoovale, siis tunnen, kuidas mind valdab sügav rahu, mis vaigistab mu ärevad mõtted ja südame, ning ma jään uuesti magama.”

Noore naise Vanessa ema suri haiguse tõttu. Vanessagi on kogenud palve väge. Ta ütleb: „Kõige raskematel aegadel ma lihtsalt kordan Jumala nime ja nutan. Jehoova on kuulanud mu palveid ja andnud mulle alati vajaminevat jõudu.”

Mõned leinanõustajad on soovitanud leinajatel tegeleda teiste aitamisega või teha ühiskonna hüvanguks vabatahtlikku tööd. See võib pakkuda rõõmu ja leevendada kaotusvalu. (Apostlite teod 20:35.) Paljud lähedase kaotanud kristlased on teiste aitamisest suurt lohutust leidnud. (2. Korintlastele 1:3, 4.)