Kas sa hindad meie kirjandust?
1 Teemandid ja teised vääriskivid on hinnalised mitte ainult oma ilu poolest, vaid ka seetõttu, et nende leidmine ja kaevandamine on kallis. Jehoova ja Jeesus Kristuse tundmisel on veelgi silmapaistvam väärtus, ning meie väljaanded annavad ainukesena maailmas nende vaimsete väärtuste kohta sügavuti ja Jumala tarkuse abil selgitust. (Rooml. 11:33; Fil. 3:8) Kuidas võime me näidata üles tõelist hindamist meie kirjanduse vastu?
2 Hulk üksikisikuid ja perekondi paneb korrapäraselt kõrvale annetuse, et võtta see kaasa kuningriigisaali ja panna kasti, millel on silt „Annetused Ühingu ülemaailmse töö heaks — Matteuse 24:14”. Üksikisikud teevad täiendavaid annetusi ülemaailmse töö heaks, kui nad võtavad varuks kirjandust või ajakirju ja kui nad panevad kasti annetused, mis nad põlluteenistuses said.
3 Teine viis hindamise ülesnäitamiseks on valikuline kirjanduse pakkumine inimestele, keda me põlluteenistuses kohtame. Meil ei tuleks mõttessegi kalli teemandi andmine väikelapsele, kes ei suudaks selle väärtust hinnata. Samuti ei anna me väärtuslikku kirjandust inimestele, kes üldse vaimseid asju ei hinda. (Võrdle Heebrealastele 12:16, NW.) Kui me heldekäeliselt end ja oma kirjandust anname, peaks seda reguleerima meie vahetegemisvõime. Kas korterivaldaja on valmis vestlema? Kas ta on tähelepanelik, kui me kõneleme, vastab meie poolt esitatud küsimustele ja jälgib, kui me midagi Piiblist loeme? Kui taolist huvi ilmutatakse, on meil rõõm üks kohane väljaanne talle jätta. Kui me oma väljaannete abil uurimisi läbi viime, aitame me inimestel teada saada, mida Piibel õpetab ja milline tee avaneb neile suhete loomiseks Jehoovaga. Meie kirjandusest tuleneva tõelise kasu määrab see, kuidas seda kasutatakse.
4 Kirjandus, mis on jäänud kuningriigisaalis või meie kodus riiulile, ei täida oma eesmärki ja selle väärtust ei mõisteta. Isegi vanemaid ajakirju, brošüüre, raamatuid ja traktaate peaks hästi ära kasutatama. Millal me tegime viimast korda inventuuri kirjandusevaru kohta, mis meil käes on? Me võime üllatusega avastada, kui palju kirjandust meil on kogunenud. Kas see kirjandus, mis meie käes on, on veel heas seisukorras — pole aja jooksul kollaseks muutunud, kulunud ega määrdunud? Kui see on heas seisukorras, peaksime me tegema kõiki pingutusi selle levitamiseks põlluteenistuses. Kahjustatud kirjandus peaks jäetama isiklikuks kasutamiseks või kohasel viisil ära visatama. Kuigi meie tähelepanu keskendub põhiliselt käibeloleva kirjanduse pakkumisele, võiksime otsustada aeg-ajalt erinevaid väljaandeid pakkuda.
5 Mõtle alati hoolikalt järele, kui palju kirjandust sa levitamiseks tegelikult vajad. Vajalik on hea otsustusvõime. Kuigi on oluline varuda kohane hulk kirjandust, eriti kui sa oled pioneerteenistuses, pole mingit vajadust suurt isiklikku kirjandusetagavara koguda, sest lisa võib hankida kuningriigisaalist enne ja pärast koosolekut. Varu endale kuu alguseks piisavalt kirjandust ja hangi kuu jooksul lisa, kui su varud on otsas.
6 Meie väljaanded on kõige väärtuslikumad, kui need on antud inimestele, kes Jumala Sõna tõde hindavad. Olgem kõik targad ja mõistlikud, kui kasutame väljaandeid, näidates sellega, kui kõrgelt me oma kirjandust hindame.