Küsimuste kast

◼ Kas on kohane aidata neil, kes meile transporti pakuvad, sõidukulusid katta?

Mõned meist vajavad oma tingimuste tõttu teiste abi, et korrapäraselt koosolekutel käia ja põlluteenistuses osaleda. Paljud vennad ja õed teevad lahkelt pingutusi ning kasutavad armastavalt oma aega, sõiduriista ja teisi vahendeid, et meile transporti pakkuda. Kuigi neil ehk tuleb end valmis seada varem, kui nad seda muidu teeksid, ja kuigi nad jõuavad koju hiljem, pakuvad nad abivalmilt meile transporti.

Antud juhul tuleb rakendada sedasama põhimõtet, mis kehtib iga kristliku teenistuse aspekti kohta ja mis leidub tekstis Galaatlastele 6:5: „Igaüks kandku oma koormat.” Seepärast, kui keegi pakub meile korrapäraselt transporti, peaksime näitama üles hindamist mitte ainult sõnadega, vaid ka mõistliku rahalise toetusega, et aidata, kui see on vähegi võimalik, katta transpordiga kaasnevaid kulutusi (Matt. 7:12; 1. Kor. 10:24).

Isegi kui inimene, kes oma sõiduriista kasutab, ei küsi meilt raha ega näi seda raha ka vajavat, hinnatakse siirast rahalise toetuse pakkumist alati. Autojuht võib keelduda midagi vastu võtmast; ja muidugi tuleks lähtuda tema otsusest. Kuid sinul on sobiv pakkumist teha. Kui sul pole hetkel võimalik raha anda, võid selle meeles hoida; ehk on sul võimalik pakkuda veidi rohkem raha, kui sa järgmisel korral küüti saad (Luuka 6:38).

Need, kes kasutavad oma sõiduriista, pakkumaks transporti neile, kellel vastasel juhul poleks võimalik koosolekutel käia või põlluteenistuses osaleda, toimivad väga armastavalt (Õpet. 3:27). Ent samamoodi saavad ilmutada armastust ka need, kes sellisest lahkusest kasu saavad, kui nad väljendavad tänu, aidates vastavalt oma võimalustele sõidukulusid katta (Kol. 3:15).