2. õppetund. Aeg ja Pühakiri

(Algus km 12/2002 lk 5—8.)

18. a) Miks on sõna ”aasta” heebreakeelne vaste sobiv? b) Mis on maakera tegelik päikeseaasta?

¹⁸ Aasta. Uurides seda, mida räägitakse Piiblis ajast, jõuame nüüd sõnani ”aasta”. Seda on mainitud inimajaloo algusest peale (1. Moos. 1:14). Sõna ”aasta” heebreakeelne vaste ša·naaʹ tuleneb sõna juurest, mille tähenduseks on ’kordama’ või ’uuesti tegema’ ning mis kannab endas mõtet aja ringkäigust. See on sobiv, sest aastaajad korduvad ühtviisi igal aastal. Maakera aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb täistiiru ümber Päikese. Meil siin Maa peal kulub selleks reisiks aega 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit ehk umbes 365 1/4 päeva. Seda aega nimetatakse tegelikuks päikeseaastaks.

19. a) Kuidas Piibli aastaid muiste arvestati? b) Millise püha aasta korraldas Jehoova hiljem?

¹⁹ Piibli aastad. Muistse piiblilise ajaarvestuse järgi kestis aasta sügisest sügiseni. See sobis eriti hästi põllumajanduslikule ühiskonnale, sest aasta algas künni ja külviga meie mõistes oktoobrikuu algupoolel ning lõppes saagikoristusega. Noa hakkas samuti aastaid lugema sügisest. Ta pani kirja, et veeuputus algas ”teises kuus”, mis vastab oktoobri teisele ja novembri esimesele poolele (1. Moos. 7:11, UM allmärkus). Tänapäevani alustavad mitmed maailma rahvad uut aastat sügisel. Egiptusest põgenemise ajal aastal 1513 e.m.a andis Jehoova korralduse, et aabib (niisan) peab olema juutidele ”esimeseks kuuks”, sealtpeale oli neil püha aasta, mis kestis kevadest kevadeni (2. Moos. 12:2). Meie päevil järgivad juudid siiski tsiviilkalendrit ehk ilmalikku kalendrit, mille kohaselt aasta algab sügisel ning mille esimene kuu on tišri.

20. Kuidas viidi kuuaasta vastavusse päikeseaastaga ja mis on kuu-päikeseaastad?

²⁰ Kuu-päikeseaasta. Kuni Kristuse ajani arvestas enamik rahvaid aega kuuaastate kaupa, kasutades eri viise selleks, et kooskõlastada see aasta enam-vähem päikeseaastaga. Tavalises kuuaastas, mille pikkus on 12 sünoodilist kuud, on 354 päeva ning kuus 29 või 30 päeva olenevalt noorkuu ilmumisest. Kuuaasta on seetõttu umbes 11 1/4 päeva võrra lühem kui 365 1/4 päeva pikkune tegelik päikeseaasta. Heebrealased kasutasid kuuaastat. Piiblis ei selgitata, kuidas nad viisid selle vastavusse päikeseaasta ning aastaaegadega, kuid vajadust mööda tuli neil juurde panna lisakuid. Hiljem, 5. sajandil e.m.a hakati lisakuid lisama süsteemi järgi, mida nüüd nimetatakse metoonitsükliks. Selle kohaselt pandi lisakuu juurde seitse korda 19 aasta jooksul; juudi kalendris lisati see pärast 12. kuud, adarit, ja selle nimeks sai veadar ehk ’teine adar’. Päikese liikumisega kohandatud kuukalendri aastaid, milles on 12 või 13 kuud, nimetatakse kuu-päikeseaastateks.

21. a) Mis on Juliuse kalender? b) Miks on Gregoriuse kalender täpsem?

²¹ Juliuse ja Gregoriuse kalendrid. Kalender on süsteem, millega määratakse kindlaks aasta algus, pikkus ja osad, samuti osade järjekord. Juliuse kalendri võttis kasutusele Julius Caesar aastal 46 e.m.a, et roomlaste ajaarvamise aluseks saaks kuuaasta asemel päikeseaasta. Juliuse kalendri aastas on 365 päeva, välja arvatud iga neljas aasta (liigaasta), mil lisatakse üks päev, nii et tolles aastas on kokku 366 päeva. Aja jooksul siiski avastati, et Juliuse kalendri aasta on pisut üle 11 minuti tegelikust päikeseaastast pikem. 16. sajandiks oli kogunenud juba kümnepäevane vahe. Seetõttu tegi paavst Gregorius XIII 1582. aastal väikese paranduse, luues süsteemi, mida tuntakse praegu Gregoriuse kalendrina. Paavsti bullaga jäeti aastast 1582 välja kümme päeva, nii et 4. oktoobrile järgnes 15. oktoober. Gregoriuse kalendri järgi on täissada-aastad liigaastad vaid juhul, kui nad jaguvad 400-ga. Näiteks erinevalt aastast 2000 ei tehtud liigaastaks aastat 1900, sest arv 1900 ei jagu 400-ga. Tänapäeval on Gregoriuse kalender enamikus maailma osades üldkasutatavaks kalendriks.

22., 23. Kui pikk on prohvetlik aasta?

²² Prohvetlik ”aasta”. Piibli prohvetikuulutustes kasutatakse sõna ”aasta” sageli erilises tähenduses, selle all mõeldakse 12 kuuga aastat, mille igas kuus on 30 päeva, kokku seega 360 päeva. Pane tähele, mida ütleb üks asjatundja Hesekieli 4:5, 6 selgituseks: ”Meil tuleb eeldada, et Hesekiel tundis 360 päevaga aastat. See pole ei tegelik päikeseaasta ega kuuaasta. See on ”keskmine” aasta, mille igas kuus on 30 päeva.”a

²³ Prohvetlikku aastat on nimetatud ka ”ajaks” ning Ilmutuse 11:2, 3 ja 12:6, 14 uurimisest selgub, et ühe ”aja” pikkuseks arvestatakse 360 päeva. Mõnikord on prohvetikuulutustes kasutatud aasta sümbolina ka ”päeva” (Hes. 4:5, 6).

24. Millisest arvust mitmed muistsed rahvad loendamist alustasid?

²⁴ Aastat 0 pole olemas. Muistsed rahvad, kaasa arvatud õpetatud kreeklased, roomlased ja juudid, nulli mõistet ei tundnud. Nad hakkasid kõike loendama ühest. Kui koolis õpetati meile rooma numbreid (I, II, III, IV, V, X jne), kas õpetati siis ka numbrit null? Ei, sest roomlastel ei olnud seda. Kuna roomlased numbrit null ei kasutanud, ei alanud meie ajaarvamine mitte aastast null, vaid aastast 1 m.a.j. Nii tulid tarvitusele ka järgarvud, nagu esimene (1.), teine (2.), kolmas (3.), kümnes (10.) ja sajas (100.). Tänapäeva matemaatikas algab aga kõik ei millestki ehk nullist. Nulli mõtlesid tõenäoliselt välja hindud.

25. Mille poolest erinevad järgarvud põhiarvudest?

²⁵ Seega tuleb alati, kui kasutatakse järgarve, lahutada üks, et saada teada terve arv. Näiteks, kui räägitakse mõnest daatumist 20. sajandil m.a.j, kas tähendab see siis, et möödunud on 20 sajandit? Ei, see tähendab 19 täit sajandit ja mõned aastad peale. Tervete arvude väljendamiseks kasutatakse nii Piiblis kui ka tänapäeva matemaatikas põhiarve, nagu 1, 2, 3, 10 ja 100. Neid nimetatakse ka kardinaalarvudeks.

26. Kuidas arvestatakse a) aastaid 1. oktoobrist 607 e.m.a kuni 1. oktoobrini 1914 m.a.j? b) 2520 aastat alates 1. oktoobrist 607 e.m.a?

²⁶ Kuna meie ajaarvamine ei alanud mitte aastaga null, vaid aastaga 1, ning kalendriaastaid enne meie ajaarvamist ei hakata loendama mitte nullaastast, vaid aastast 1 e.m.a, siis on mis tahes kuupäeva juures olev aastaarv tegelikult järgarv. Teiste sõnadega, aasta 2003 m.a.j näitab tegelikult 2002 täit aastat meie ajaarvamise algusest alates, ning kuupäev 1. juuli 2003 tähendab 2002 ja poolt aastat meie ajaarvamise algusest alates. Sama põhimõte kehtib ka meie ajaarvamise eelsete (e.m.a) daatumite kohta. Arvutamaks välja, mitu aastat jääb 607 e.m.a 1. oktoobri ja 1914 m.a.j 1. oktoobri vahele, liidetakse 606 aastat (pluss eelmise aasta kolm viimast kuud) 1913-le (pluss üheksa esimest kuud järgmisest aastast), mis annab tulemuseks 2519 (pluss 12 kuud) ehk 2520 aastat. Või kui soovitakse jõuda selgusele, mis kuupäev tuleb 2520 aastat pärast 1. oktoobrit 607 e.m.a, on vaja meeles pidada, et 607 on järgarv, mis näitab tegelikult 606 tervet aastat, ning et loendamist ei alustata mitte 31. detsembrist 607 e.m.a, vaid 1. oktoobrist 607 e.m.a; niisiis tuleb 606-le liita aasta 607 e.m.a kolm viimast kuud. Nüüd lahutame 2520 aastast 606 1/4. Jääk on 1913 3/4. See tähendab, et 2520 aastat 1. oktoobrist 607 e.m.a ulatub 1913 3/4 aasta võrra meie ajaarvamisse: 1913 täit aastat toovad meid aasta 1914 m.a.j algusse ning kui lisada sellele veel 3/4 aastat, jõuame 1. oktoobrini 1914 m.a.j.b

27. Mis on võtmedaatumid ja miks on neil suur väärtus?

²⁷ Võtmedaatumid. Usaldusväärne Piibli kronoloogia põhineb teatavatel võtmedaatumitel. Võtmedaatum on selline kuupäev ajaloost, mille tunnustamiseks on kindel alus ja mis vastab mõnele Piiblisse kirja pandud sündmusele. Seda võib kasutada lähtekohana, mille põhjal saab kindlustundega välja selgitada teiste Piibli sündmuste toimumise aja. Kui kord niisugune võtmedaatum on kindlaks määratud, saab sellest arvestada aega ette- või tahapoole Piibli enda täpsete ülestähenduste põhjal, näiteks selles mainitud inimeste eluea või kuningate valitsusaja pikkuse järgi. Võttes siis mõne sellise kindla kuupäeva alguspunktiks, võime Piibli enda usaldusväärse kronoloogia alusel saada teada paljude Piibli sündmuste toimumise aja.

28. Milline võtmedaatum on olemas Heebrea Kirjade jaoks?

²⁸ Heebrea Kirjade võtmedaatum. Babüloni linna kukutamine meedlaste ja pärslaste poolt Kyrose juhtimisel on selline väljapaistev sündmus, millest räägib nii Piibel kui ka ajalugu. Piiblis on see sündmus kirjas Taanieli 5:30. Mitmed ajalooallikad (kaasa arvatud Diodoros, Africanus, Eusebios, Ptolemaios ning babüloonia savitahvlid) toetavad seda, et Kyros kukutas Babüloni aastal 539 e.m.a. Nabunaidi kroonika annab teada linna langemise kuu ja päeva (aasta puudub). Nii ongi ilmalikud ajaarvestajad määranud Babüloni langemise kuupäevaks 539 e.m.a 11. oktoobri Juliuse kalendri järgi või 5. oktoobri Gregoriuse kalendri järgi.c

29. Millal Kyrose määrus välja anti ja millise võimaluse see avas?

²⁹ Pärast Babüloni kukutamist, kui Kyros oli esimest aastat selle linna valitseja, andis ta välja oma kuulsa määruse, mis lubas juutidel Jeruusalemma tagasi pöörduda. Piibli jutustust arvesse võttes anti see määrus tõenäoliselt välja aasta 538 e.m.a lõpul või aasta 537 e.m.a kevadel. See jättis juutidele küllaldaselt võimalusi asustada uuesti oma kodumaa ja minna Jeruusalemma taastama Jehoova teenistust ”seitsmendas kuus”, tišrikuus, ehk umbes 1. oktoobri paiku aastal 537 e.m.a (Esra 1:1—4; 3:1—6).d

30. Kuidas saab võtmedaatumi ja täitunud ennustuste abil määrata kindlaks Jeesuse ristimise ja sündimise aja?

³⁰ Kristlike Kreeka Kirjade võtmedaatum. Kristlike Kreeka Kirjade võtmedaatum määratakse kuupäeva järgi, mil keiser Augustuse järel tuli võimule Tiberius. Augustus suri 17. augustil aastal 14 m.a.j (Gregoriuse kalendri järgi), Rooma senat nimetas Tiberiuse keisriks 14. aasta 15. septembril. Luuka 3:1, 3 on öeldud, et Ristija Johannes alustas oma teenistust Tiberiuse 15. valitsusaastal. Kui hakata lugema aastaid Augustuse surmast, siis 15. aasta kestis aasta 28 m.a.j augustikuust 29. aasta augustikuuni. Ent kui arvestada aastaid ajast, mil senat Tiberiuse keisriks nimetas, kestaks see aasta 28. aasta septembrist 29. aasta septembrini. Varsti pärast seda laskis Jeesus, kes oli Ristija Johannesest umbes kuus kuud noorem, end ristida, olles ”umbes kolmkümmend aastat vana” (Luuka 3:2, 21—23; 1:34—38). See on kooskõlas ennustusega, mis on kirjas Taanieli 9:25, et ”sõna väljumisest alates Jeruusalemma [ja selle müüri] taastamiseks ja ülesehitamiseks” kuni Messia ilmumiseni on 69 ”aastanädalat” (prohvetlikku nädalat, millest igas on 7 aastat, ühtekokku seega 483 aastat) (Taan. 9:24, UM allmärkus). Artaxerxes (Makrocheir) andis selle ”sõna” aastal 455 e.m.a ja sama aasta lõpu poole viis Nehemja selle Jeruusalemmas täide. Ning 483 aastat hiljem, 29. aasta teisel poolel, kui Johannes oli Jeesuse ristinud, võidis Jumal oma Poja ka püha vaimuga, nii et temast sai Messias ehk Võitu. See, et Jeesus ristiti ja ta alustas oma teenistust just tolle aasta teises pooles, on kooskõlas ettekuulutusega, et ta pidi kaotatama ’poole aastanädala’ (ehk kolme ja poole aasta) pärast (Taan. 9:27). Kuna ta suri kevadel, pidi tema kolm ja pool aastat kestnud teenistus algama 29. aasta sügise paiku.e Muide, need kaks tõestusliini kinnitavad ka seda, et Jeesus sündis aasta 2 e.m.a sügisel, sest Luuka 3:23 näitab, et Jeesus oli oma tööd alustades umbes 30-aastane.f

31. a) Miks näib, et aeg liigub erineva kiirusega? b) Milline eelis on seetõttu noortel?

³¹ Kuidas aeg kiiremini liigub. Vanasõna ütleb, et ootaja aeg on pikk. On õige, et kui jälgime teadlikult aja möödumist või ootame, et midagi juhtuks, siis näib see liikuvat ääretult aeglaselt. Ent kui meil on kiire või kui oleme huviga oma tegevusse süvenenud, näib aeg lausa lendavat. Lisaks sellele tundub vanematele inimestele aeg mööduvat palju kiiremini kui lastele. Miks on see nii? Aasta lisandumine üheaastase lapse elule tähendab 100-protsendilist kasvu elukogemustes. Seevastu aasta lisandumine 50-aastase inimese elule tähendab vaid 2 lisaprotsenti uusi kogemusi. Lapse silmis on aasta tohutult pikk aeg. Vanem inimene, kes on aktiivne ja hea tervise juures, leiab seevastu, et aastad mööduvad üha kiiremini. Ta hakkab sügavamalt mõistma Saalomoni sõnu: ”Ei ole midagi uut päikese all.” Teisest küljest on noored alles kujunemisjärgus, mistõttu aastad näivad mööduvat aeglasemalt. Selle asemel et materialistliku maailma kombel ’tuult püüda’, võivad nad kasutada neid aastaid otstarbekalt ning saada rikkalikult kogemusi, elades jumalakartlikku elu. Ajakohased on järgnevad Saalomoni sõnad: ”Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: need ei meeldi mulle!” (Kog. 1:9, 14, Suur Piibel; 12:1).

32. Kuidas võivad inimesed hakata paremini mõistma Jehoova vaadet ajale?

³² Aeg siis, kui inimesed elavad igavesti. Ees ootavad siiski rõõmuküllased päevad, mil keegi ei pea enam olema õnnetu. Õiglusearmastajad, kelle ’ajad on Jehoova käes’, võivad oodata, et saavad igavese elu Jumala Kuningriigi alluvuses (Laul 31:15—17; Matt. 25:34, 46). Selle Kuningriigi valitsusajal ei ole enam surma (Ilm. 21:4). Jõudeolek, haigused, igavus ja tühisus on kadunud. Inimestel on meelihaarav ja huvitav töö, mis nõuab neilt oma täiuslike võimete kasutamist, ning nad tunnevad oma saavutustest sügavat rahuldust. Aastad näivad mööduvat üha kiiremini ning mälestused õnnelikest sündmustest rikastavad pidevalt inimeste tänulikku meelt ja need jäävad ka kauaks meelde. Aastatuhandete möödudes hakkavad inimesed maa peal kahtlemata paremini mõistma Jehoova vaadet ajale: ”Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud” (Laul 90:4).

33. Millise ajaga seotud õnnistuse on Jehoova andnud?

³³ Kui vaatleme aja voolu praegusest inimlikust seisukohast ja peame silmas Jumala tõotust õiglase uue maailma kohta, siis on tõesti rõõmustav oodata sel ajal saabuvaid õnnistusi: ”Sest sinna on Jehoova seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks!” (Laul 133:3).

[Allmärkused]