3. õppetund. Sündmuste dateerimine ajavoolus

Ajaarvestus Piibli aegadel ning Heebrea ja Kreeka Kirjade väljapaistvate sündmuste toimumise aja kindlaksmääramise käsitlus.

1. a) Mis näitab, et Jehoova peab ajast täpselt kinni? b) Milliseid edusamme on tehtud Piibli kronoloogia mõistmises?

ANDES Taanielile nägemuse ”Põhja kuningast” ja ”Lõuna kuningast”, kasutas Jehoova ingel korduvalt väljendit ”määratud aeg” (Taan. 11:6, 27, 29, 35). Mitmed teisedki piiblisalmid näitavad, et Jehoova peab ajast kinni ja viib oma eesmärgid täide täpselt õigel ajal (Luuka 21:24; 1. Tess. 5:1, 2). Oma Sõnas Piiblis on ta andnud palju ”viitasid”, mis näitavad meile kätte tähtsate sündmuste koha ajavoolus. Piibli kronoloogia mõistmises on tehtud suuri edusamme. Arheoloogilised ja muud uurimused heidavad mitmesugustele probleemidele järjest rohkem valgust ning aitavad meil oluliste Piibli sündmuste toimumise aja välja selgitada (Õpet. 4:18).

2. Too näide järgarvudega arvutamisest.

² Järgarvud ja põhiarvud. Eelmisest õppetunnist (lõigud 24 ja 25) saime teada, et põhi- ja järgarvud erinevad üksteisest. Seda tuleks meeles pidada, kui mõõdame Piiblis mainitud ajajärke kooskõlas tänapäevaste dateerimismeetoditega. Näiteks ütluses ”kolmekümne seitsmendal aastal pärast Juuda kuninga Joojakini vangiviimist” väljendab arvsõna ”kolmekümne seitsmes” järgarvu. Selle all mõeldakse 36 täit aastat, millele võivad lisanduda mõned päevad, nädalad või kuud (olenevalt sellest, kui palju aega on 36. aasta lõpust möödunud) (Jer. 52:31).

3. a) Millised riiklikud dokumendid aitavad Piiblis mainitud aegu kindlaks määrata? b) Mis oli valitsemisaasta ja mis oli trooniletuleku aasta?

³ Valitsemisaastad ja trooniletuleku aastad. Piibel viitab Juuda ja Iisraeli valitsuste riiklikele dokumentidele, samuti Babüloni ja Pärsia riigiasjadele. Kõigis neis neljas kuningriigis põhines täpne ametlik ajaarvamine kuningate valitsemisaegadel ning seesama arvestusviis on kantud üle ka Piiblisse. Väga sageli on Piiblis ära toodud tsiteeritava dokumendi nimi, näiteks ”Saalomoni Tegude raamat” (1. Kun. 11:41). Kuninga valitsemisaeg sisaldas tavaliselt poolikut trooniletuleku aastat, millele järgnesid terved valitsemisaastad. Valitsemisaastad olid kuninga ametlikud võimuloleku aastad ning üldiselt arvestati neid niisanikuust niisanikuuni ehk kevadest kevadeni. Kui uus kuningas troonile tõusis, nimetati vahepealseid kuid kuni järgmise kevade niisanikuuni tema trooniletuleku aastaks, mille jooksul ta viis lõpule oma eelkäija valitsemisaja. Tema enda ametliku valitsemisaja alguseks loeti aga järgmise niisanikuu 1. päev.

4. Selgita, kuidas saab arvestada aega Piiblis mainitud valitsemisaastate põhjal.

⁴ Näiteks Saalomon hakkas ilmselt valitsema mõnda aega enne 1037. aasta niisanikuud, kui Taavet veel elas. Natuke aega pärast Saalomoni valitsema hakkamist Taavet suri (1. Kun. 1:39, 40; 2:10). Ometi jätkus Taaveti viimane valitsemisaasta 1037. aasta kevadeni ning see arvestati tema 40-aastase valitsusaja hulka. Sellele aasta osale, mis kestis Saalomoni valitsuse algusest kuni kevadeni 1037 e.m.a, viidatakse kui Saalomoni trooniletuleku aastale ning seda ei saadud arvestada tema valitsemisaastana, kuna sel ajal viis ta lõpule oma isa valitsemisaja. Saalomoni esimene terve valitsemisaasta algas seetõttu alles 1037. aasta niisanikuus (1. Kun. 2:12). Lõppkokkuvõttes valitses Saalomon kuningana nelikümmend täis aastat (1. Kun. 11:42). Kui hoida sel viisil valitsemisaastad trooniletuleku aastatest lahus, on võimalik Piibli sündmused täpsesse ajalisse järjestusse seada.a

[Allmärkus]