„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
6.–12. NOVEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | AAMOS 1–9
„Otsige Jehoovat, et te jääksite elama”
jd, lk 90–91, lõigud 16–17
Teenige Jehoovat tema kõrgete mõõdupuude järgi
16 Esimene inimene Aadam tegi rumala valiku selles osas, kelle mõõdupuud hea ja halva osas on parimad. Kas meie teeme targema valiku? Aamos kutsub meid üles, et me poleks Jumala normide suhtes ükskõiksed: „Vihake halba ja armastage head.” (Aamos 5:15.) William Rainey Harper, meie hulgast lahkunud Chicago ülikooli semiidi keelte ja kirjanduse professor, märkis selle salmi kohta: „Aamose arusaam heast ja halvast on kooskõlas Jahve tahtega.” See on üks peamisi mõtteid, mida me võime õppida 12 prohvetilt. Kas meie oleme valmis tunnustama Jehoova hea ja halva mõõdupuud? Jumala kõrged mõõdupuud on kirjas Piiblis ja neid on selgitanud küpsed ja kogenud kristlased, kes moodustavad „ustava ja aruka orja”. (Matteuse 24:45–47.)
17 Kui vihkame seda, mis on halb, aitab see meil hoiduda sellest, mis Jumalale ei meeldi. Näiteks võib keegi olla teadlik internetipornograafia ohtudest ja püüda seda mitte vaadata. Ent mida ta seesmiselt tunneb pornograafilise materjali suhtes? (Efeslastele 3:16.) Rakendades ellu kirjakohas Aamos 5:15 leiduvat jumalikku üleskutset, on tal kergem arendada vihkamist selle vastu, mis on halb. Nii võib ta oma usuvõitluses saavutada võidu.
13.–19. NOVEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | OBADJA 1 – JOONA 4
Otsi vaimseid vääriskive
jd, lk 112, lõigud 4–5
Teiste kohtlemine Jumala viisil
4 Kasuliku õppetunni leiab juhtumist, kui Jumal mõistis hukka Edomi, maa, mis asus Iisraeli lähedal. Jumal ütles: „Ära parasta oma venda tema õnnetuspäeval, ära tunne kahjurõõmu Juuda rahva üle tema hukkumispäeval.” (Obadja 12.) Kui Tüürose elanikke võis nimetada iisraellaste vendadeks, kuna nad olid omavahel kaubavahetuses, siis edomlased olid ka tegelikult iisraellaste vennad, sest nad olid Jaakobi kaksikvenna Eesavi järeltulijad. Ka Jehoova kutsus edomlasi Iisraeli vendadeks. (5. Moosese 2:1–4.) Seega oli edomlastest äärmiselt inetu rõõmustada, kui juudid sattusid babüloonlaste käe läbi õnnetusse. (Hesekiel 25:12–14.)
5 On selge, et Jumalale ei meeldinud see, kuidas edomlased kohtlesid oma juutidest vendi. Sa võid endalt küsida: kas Jumalale meeldib see, kuidas mina kohtlen oma usukaaslasi? Näiteks tasub mõelda, kuidas sa suhtud oma venda ja kohtled teda siis, kui teie vahel pole kõik korras. Oletame, et mõni kristlane solvas sind või oli tal kokkupõrge mõne sinu sugulasega. Kui sul on „põhjust kaebuseks” tema vastu, siis kas kannad tema peale vimma ega suuda asja unustada või sa ei püüagi olukorda lahendada? (Koloslastele 3:13; Joosua 22:9–30; Matteuse 5:23, 24.) Kui nii, mõjutab see seda, kuidas sa oma venda kohtled: sa võid käituda külmalt, vältida tema seltskonda või rääkida temast negatiivselt. Seda näidet veel edasi arendades kujuta ette, et see vend tegi hiljem mingi väärteo ning kogudusevanemad noomisid teda. (Galaatlastele 6:1.) Kas sa jäljendaksid sellises olukorras edomlaste suhtumist ja rõõmustaksid venna raskuste üle? Kuidas sooviks Jumal, et sa käituksid?