Kas haridus ja raha kindlustavad tuleviku?

Paljude arvates on vastus jah. Nad arvavad, et ülikooliharidusega inimene on parem töötaja ning toob rohkem kasu nii oma perele kui ka ühiskonnale. Samuti loodavad nad, et kõrgharidus tagab parema sissetuleku ja seeläbi ka parema elu.

LEVINUD MÕTTEVIIS

Zhang Chen, kes on pärit Hiinast, ütleb: „Arvasin, et ülikoolikraad aitab vaesusest välja ning tagab kõrgepalgalise töö ja muretu elu.”

Et oma šansse parandada, püütakse pääseda mainekatesse ülikoolidesse, olgu need või teisel pool maakera. See trend kasvas jõudsalt, kuni COVID-19 pandeemia reisimisele piiri pani. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2012. aasta raportis öeldakse: „52 protsenti kõigist välistudengitest on aasialased.”

Vanemad on valmis tooma suuri ohvreid, et nende lapsed võiksid omandada ülikoolihariduse välismaal. Qixiang Taiwanilt sõnab: „Mu vanemad ei olnud kuigi heal järjel, aga nad võimaldasid kõigil meil neljal USA-sse õppima minna.” Et laste hariduse eest maksta, sattus see pere kõrvuni võlgadesse, nagu on juhtunud ka paljude teistega.

NÄITEID ELUST ENESEST

Üks neist neiudest istub hilja õhtul arvuti taga ning näib stressis ja kurnatud. — Kõrgharidusele ja rikkusele pandud lootustes tuleb tihti pettuda

Haridus on muidugi vajalik, kuid kogemused on näidanud, et see ei täida alati kõiki ootusi. Pärast aastaid verd, higi ja pisaraid ei leia paljud ikkagi erialast tööd ja on suurtes võlgades. Rachel Mui Singapuri Business Timesist kirjutab: „Ülikooliharidusega inimeste töötus on kasvav probleem.” Doktorikraadiga Jianjie Taiwanilt lausub: „Paljudel pole muud valikut kui võtta vastu töö, millel pole nende erialaga mingit pistmist.”

Isegi need, kes erialast tööd leiavad, tõdevad tihtipeale, et elu pole selline, nagu nad lootsid. Taist pärit Niran leidis pärast Inglismaal ülikoolis õppimist tööd oma erialal. Ta räägib: „Nagu olin lootnud, aitas mu kraad saada hea palgaga töö, see aga nõudis rohkem vaevanägemist ja pikemaid päevi. Lõpuks lasi firma enamiku töötajatest lahti, sealhulgas mind. Sain aru, et ükski töö ei paku tõelist turvatunnet.”

Need, kel õnnestubki haljale oksale jõuda, pole siiski kaitstud pereprobleemide, tervisehädade ega majandusliku krahhi eest. Katsutoshi Jaapanist ütleb: „Olin küll heal järjel, aga kogesin töökohal palju võistlusvaimu, kadedust ja kiuslikkust.” Vietnamlanna Lam sõnab: „Paljud loodavad, et hästi tasustatud töö annab kindlustunde, kuid tegelikkuses on neil hoopis kuhjaga muret, tervisehädad, nad on kurnatud ja masenduses.”

MIKS EI SAA HARIDUS JA RAHA TULEVIKKU KINDLUSTADA

Mõistagi on mingil määral haridust ja raha vaja, et end elatada ja pere eest hoolitseda. Kuid hea tuleviku tagamiseks neist ei piisa. Põhjused tulevad hästi välja piiblist.

KÕRGHARIDUS EI GARANTEERI EDU

„Kiire ei võida alati jooksu ega vägev lahingut, ... targal pole alati leiba, arukal rikkust ega taiplikul edu, sest ettearvamatud sündmused tabavad neid kõiki.” (KOGUJA 9:11.)

Need, kel paistavad olevat kõik eeldused elus läbilöömiseks, ei saavuta alati edu, enamasti põhjustel, mis ei sõltu neist endist. Ka kõige haritumad inimesed võivad langeda majandusliku ebastabiilsuse, sotsiaalse ebaõigluse ja eelarvamuste ohvriks.

RIKKUS EI PRUUGI PÜSIDA

„Ära kurna end rikkaks saamise nimel. Peatu, ole arukas. Kui heidad rikkusele pilgu, pole seda enam. See saab endale tiivad kui kotkal ja lendab taeva poole.” (ÕPETUSSÕNAD 23:4, 5.)

Rahast tulenev turvatunne on habras. Majanduskriisi tõttu võib eluaegsetest säästudest üleöö ilma jääda. Ka loodusõnnetused, nagu maavärinad, maastikupõlengud ja orkaanid, võivad röövida inimeselt kogu ta maise vara.

RAHA PÕHJUSTAB TIHTI PROBLEEME

„Rikkal ei lase ta küllus magada.” (KOGUJA 5:12.)

Hongkongis elav Franklin koges nende sõnade tõesust omal nahal. Tal oli hea haridus ja heapalgaline töö ning ta sai ka ametikõrgendust. Ta ütleb: „Stress hakkas mu tervise peale. Muretsesin nii palju, et ei saanud isegi magada.” Ühel hetkel jõudis ta arusaamisele, et nii enam edasi minna ei saa. Ta sõnab: „Hakkasin mõtlema, miks ma seda kõike teen ja mis üldse elu mõte on.”

„Ära kurna end rikkaks saamise nimel.” (ÕPETUSSÕNAD 23:4)

Ka paljud teised on jõudnud järeldusele, et elus on olulisemaid asju kui haridus ja raha. Seepärast keskenduvad nad pigem sellele, et olla parem inimene ja teha teistele head. Kas sellest aga piisab, et tagada endale hea elu ja tulevik? Sellest räägib järgmine artikkel.