MATTEUSE EVANGEELIUM
13. peatüki kommentaarid
istus. Juudi õpetajatel oli tavaks õpetamise ajal istuda. (Mt 5:1, 2.)
rannal. Galilea mere rannikul Kapernauma lähedal on üks paik otsekui looduslik amfiteater. Juhul kui Jeesus oli selles kohas, võimaldas sealne hea akustika tal rääkida paadist suurele kuulajaskonnale.
mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.
Külvaja. Võib tõlkida ka „Näe! Külvaja”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
kalju peale. Paralleeltekstis Lu 8:6 öeldakse, et „osa kukkus kaljusele pinnasele”. Jeesus ei mõelnud pinnast, milles on palju kive, vaid õhukest mullakihti kaljumassiivi peal. Taim ei saa seal sügavale juurduda ja jääb veepuudusse.
ohakate sekka. Jeesus ilmselt ei mõelnud, et seemet külvati täiskasvanud ohakate vahele, vaid korralikult rohimata mullale. Ohakad kasvavad kiiremini ja lämmatavad tärganud taimed.
pühi saladusi. Kreeka sõna mystérion on „Uue maailma tõlkes” tõlgitud väljendiga „püha saladus” 25 korda. Siin on see sõna mitmuses, viidates Jumala eesmärgi erinevatele aspektidele, mida ta avaldab siis, kui ta tahab ja kellele ta tahab. (Kol 1:25, 26.) Kui Jumala pühad saladused on avaldatud, kuulutatakse neid võimalikult laialt. Piibel kasutab püha saladuse avaldamise kohta sõnu „kuulutama”, „teatavaks tegema”, „avalikuks tegema” ja „ilmutus”. (1Ko 2:1; Ef 1:9; 3:3; Kol 1:25, 26; 4:3.) Jumala püha saladus keskendub sellele, et Jeesus on tõotatud järeltulija ja messias. (1Mo 3:15; Kol 2:2.) Aga sel pühal saladusel on muidki detaile, näiteks Jeesuse roll Jumala eesmärgis. (Kol 4:3.) Selles salmis räägib Jeesus taeva kuningriigi ehk Jumala kuningriigi pühadest saladustest. See kuningriik on taevane valitsus, mille kuningas on Jeesus. (Mr 4:11; Lu 8:10; vt Mt 3:2 kommentaari.) Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sõna mystérion hoopis teisiti kui vanaaja müsteeriumiusundites. Need religioonid olid sageli rajatud viljakuskultusele, mis oli 1. sajandil populaarne, ning lubasid oma järgijatele surematust, ilmutusi ja ühendust jumalatega. Seda kõike pidi saavutatama müstiliste riituste kaudu. Neil saladustel polnud mingit pistmist tõega. Selliste religioonidega liitujad tõotasid neid saladusi enda teada hoida, ent kristluse pühi saladusi kuulutati kõigile. Tekstides, kus räägitakse valereligioonist, on „Uue maailma tõlkes” sõna mystérion tõlgitud sõnadega „salaja”, „saladuslik”, „saladus”.
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
ajastu. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Selles salmis öeldakse, et praeguse ajastu tunnuseks on elumured. (Vt „Sõnaseletusi”.)
see. Teine võimalik tähendus: „ta”, st „see, kes kuuleb sõnumit”.
külvas nisu sekka. Sellised õelad teod polnud Vana-Lähis-Idas tundmatud.
umbrohtu. Arvatakse, et tegemist on uimastava raiheinaga (Lolium temulentum). See mürgiste seemnetega kõrreline on kasvuperioodil nisuga väga sarnane.
kisute koos umbrohuga välja ka nisu. Kuni nisu ja umbrohi koos kasvavad, põimub nende juurestik omavahel läbi, nii et umbrohtu ei saa välja kitkuda, ilma et kitkutaks välja ka nisu.
Koguge esmalt kokku umbrohi. Kui uimastav raihein (vt Mt 13:25 kommentaari) on küps, on see kergesti äratuntav ja selle saab välja kiskuda.
sinepiseemnega. Iisraelis kasvab looduses mitut liiki sinepitaimi. Must sinep (Brassica nigra) on liik, mida seal üldiselt kasvatatakse. Sellest suhteliselt väikesest seemnest, mille diameeter on 1–1,6 mm ja mis kaalub 1 mg, kasvab puulaadne taim. Mõni sirgub kuni 4,5 m kõrguseks.
pisim kõigist seemnetest. Sinepiseemet kasutati iidsetes juudi kirjutistes kõnekujundina kõige väiksema suurusühiku kohta. Kuigi tänapäeval tuntakse veelgi väiksemaid seemneid, oli see ilmselt väikseim, mida külvasid Galilea põllumehed Jeesuse päevil.
juuretisega. Väike osa tainast, mis jäetakse alles eelmisest leivateost ning segatakse uue tainaga, et panna see kerkima. Jeesus räägib tavalisest leiva valmistamise protsessist. Kuigi piibel kasutab juuretist sageli rikutuse või patu sümbolina (vt Mt 16:6 kommentaari), ei ole sel alati negatiivset tähendust (3Mo 7:11–15). Siin viitab hapnemine millegi hea levimisele.
seaa. Kr sáton. Üks seaa oli 7,33 liitrit. Kolm seaad oli 22 liitrit ehk umbes 10 kg. (Vt 1Mo 18:6; „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)
et läheksid täide prohveti kaudu öeldud sõnad. Siin tsiteeritakse teksti L 78:2. Laulu 78 kirjutaja („prohvet”) kasutas piltlikku keelt, et rääkida sellest, kuidas Jumal on kohelnud Iisraeli rahvast. Samamoodi kasutas ka Jeesus inimeste õpetamisel palju kõnekujundeid. (Vt Mt 1:22 kommentaari.)
algusest peale. Teine võimalik tähendus: „maailma rajamisest alates”; st alates Aadama ja Eeva laste sünnist. Mõned vanad käsikirjad lisavad kreeka sõna, mis tähendab „maailma”. (Vrd Mt 25:34 kommentaariga.)
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
maailm. St inimmaailm.
ajastu. Vt Mt 13:22 ja 24:3 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Selle ajastu viimsed päevad”, „Ajastu”.
viimsed päevad. Kreeka sõna syntéleia esineb ka tekstides Mt 13:40, 49; 24:3; 28:20; Heb 9:26. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)
rikuvad Jumala seadust. Sõna-sõnalt „rikuvad seadust”. (Vt Mt 24:12 kommentaari.)
kiristavad hambaid. Vt Mt 8:12 kommentaari.
pärli. Piibliaegadel püüti ilusaid pärleid Punasest merest, Pärsia lahest ja India ookeanist. See selgitab, miks kaupmees pidi rändama ja niisuguseid pärleid otsima.
kõlbmatud. Võib tähendada kalu, kellel pole uimi ega soomuseid ja keda Moosese seaduse järgi ei tohtinud süüa, või muid kalu, kes polnud toiduks kõlblikud. (3Mo 11:9–12; 5Mo 14:9, 10.)
ajastu viimseil päevil. Vt Mt 13:39 ja 24:3 kommentaare ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Selle ajastu viimsed päevad”, „Ajastu”.
õpetaja. Võib tõlkida ka „õpetatu”. Kreeka sõna grammateús on tõlgitud „kirjatundja”, kui see viitab juudi seaduseõpetajale. Siin aga mõeldakse Jeesuse jüngreid, kellele anti väljaõpet teiste õpetamiseks.
kodukanti. Sõna-sõnalt „isakoju”, st kodulinna Naatsaretti, kust tema pere pärit oli.
puusepa poeg. Kreeka sõna tékton, mis on tõlgitud vastega „puusepp”, võib tähendada käsitöölist või ehitajat. Puidutööde puhul võib see tähendada nii ehituspuuseppa kui ka tislerit, kes valmistab mööblit või muid puitesemeid. 2. sajandil elanud apologeet Justinus Märter kirjutas Jeesuse kohta: „Inimeste seas elades tegi ta puusepatööd: meisterdas atru ja ikkeid.” Ka varased piiblitõlked toetavad mõtet, et Jeesus oli puusepp. Jeesus oli tuntud kui „puusepa poeg” ja „puusepp”. (Mr 6:3.) Ilmselt õppis ta puutööd oma kasuisalt Joosepilt. Õpipoisiaeg algas tavaliselt vanuses 12–15 ja kestis mitu aastat.
vennad. Kreeka sõna adelphós võib piiblis tähendada usuvenda, kuid siin kasutatakse seda Jeesuse poolvendade, Joosepi ja Maarja nooremate laste kohta. Mõned, kes usuvad, et Maarja jäi pärast Jeesuse sündi neitsiks, väidavad, et sõna adelphós tähendab siin nõbu. Piibli kreekakeelses osas on aga sõnale „nõbu” teine vaste (kr anepsiós, Kol 4:10) ja erinev on vaste ka sõnale „õepoeg” (Ap 23:16). Tekstis Lu 21:16 on kasutatud sõnade adelphós ja syngenés mitmusevormi (tõlgitud „vennad” ja „sugulased”). On selge, et piibli kreekakeelses osas tähistatakse sugulussuhteid täpsete ja konkreetsete sõnadega.
Jaakobus. See Jeesuse poolvend on ilmselt sama Jaakobus, keda mainitakse tekstides Ap 12:17 (vt kommentaari) ja Ga 1:19 ning kes kirjutas piiblis oleva Jaakobuse kirja. (Jk 1:1.)
Juudas. See Jeesuse poolvend on ilmselt sama Juudas, kes kirjutas piiblis oleva Juuda kirja. (Ju 1.)
keeldusid nad teda uskumast. Sõna-sõnalt „komistasid nad tema pärast”. Kreeka verb skandalízo viitab siin komistamisele piltlikus tähenduses, solvumisele. Teistes tekstides võib see kreeka sõna tähendada ka patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. (Vt Mt 5:29 kommentaari.)
ei teinud ta seal kuigi palju vägevaid tegusid. Jeesus ei teinud Naatsaretis palju imesid. Seda mitte seetõttu, et tal poleks olnud väge, vaid seetõttu, et olukord ei õigustanud imetegusid. Naatsaretlased ei uskunud Jeesusesse. (Vt Mr 6:5 kommentaari.) Jumalikku väge polnud õige raisata tuima südamega skeptikute peale. (Vrd Mt 10:14; Lu 16:29–31.)