MATTEUSE EVANGEELIUM
14. peatüki kommentaarid
valitseja. Sõna-sõnalt „tetrarh” (neljandiku valitseja). Rooma määras tetrarhi valitsema neljandiku provintsi üle. Herodes Antipase tetrarhia ehk valitsetava maa-ala moodustasid Galilea ja Perea. (Vrd Mr 6:14 kommentaariga.)
Herodes. St Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)
Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaare.
Herodes. St Herodes Antipas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)
vahi alla võtnud ... ja vangi pannud. Piibel ei ütle, kus see toimus. Josephus ütles, et Johannest hoiti vangis ja ta tapeti Machaeruse kindluses, mis asus Surnumerest ida pool („Juudi muinsused”, 18. raamat, 5. ptk, lõik 2). Johannes võis olla mõnda aega seal vangis. (Mt 4:12.) Aga ilmselt tapeti ta Tiberiases, mis asus Galilea mere läänekaldal. Seda võib järeldada kahel põhjusel. 1) Jeesus teenis Galileas ja tundub, et Johannes oli vangis tema lähedal, sest ta kuulis Jeesuse tegudest ja saatis oma jüngrid tema juurde. (Mt 11:1–3.) 2) Markus ütleb, et Herodese sünnipäevapeol olid Galilea tähtsaimad inimesed. Seepärast on loogiline, et pidu toimus Galileas, Herodese residentsis Tiberiases. Johannese vangistuskoht ei saanud olla peo toimumiskohast kaugel. (Mr 6:21–29; Mt 14:6–11.)
oma venna Filippuse naise Herodiase. Herodes Antipas armus sõgedalt Herodiasesse, kes oli tema poolvenna Herodes Filippuse naine. Herodias lahutas end Filippusest, Antipas omakorda oma naisest ning nad abiellusid. Ristija Johannes arreteeriti, sest ta mõistis hukka selle ebamoraalse, juudi seaduse järgi keelatud liidu.
sünnipäeva tähistati. See toimus ilmselt Herodes Antipase residentsis Tiberiases. (Vt Mt 14:3 ja Mr 6:21 kommentaari.) Piibel mainib vaid kaht sünnipäevapidu: siin kirjeldatud pidu, kus raiuti Johannesel pea maha, ja Egiptuse vaarao sünnipäeva, kus hukati tema pagarite ülem. (1Mo 40:18–22.) Mõlemat sünnipäeva tähistati suurte pidustustega ja mõlemal puhul pandi toime hukkamine.
Kuningas. Herodes Antipase ametlik Rooma poolt antud tiitel oli tetrarh. (Vt Mt 14:1 kommentaari.) Teda nimetati sageli ka kuningaks.
vande. Sõna-sõnalt „vannete”. Erinevalt tekstist Mt 14:7, kus algkeeles on see sõna ainsuses, on see siin mitmuses. Mitmus võib viidata sellele, et Herodes rõhutas või kinnitas Herodiase tütrele antud lubadust, korrates oma vannet mitu korda.
hakkas ... kahju. Vt Mt 9:36 kommentaari.
Andke teie neile süüa. See Jeesuse ime on ainus, mis on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13.)
kala. Piibliaegadel kalu tavaliselt küpsetati või soolati ja kuivatati ning söödi leiva kõrvale. Jeesus kasutas ilmselt soolatud ja kuivatatud kala.
murdis leivad. Tihtipeale küpsetati õhukest krõbedat leiba, mida söömiseks murti. (Mt 15:36; 26:26; Mr 6:41; 8:6; Lu 9:16.)
korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mt 16:9 ja 16:10 kommentaari.)
peale nende veel naised ja lapsed. Ainult Matteus mainib sellest imest kirjutades naisi ja lapsi. Võimalik, et inimesi, kes söönuks said, oli rohkem kui 15 000.
sadade meetrite. Sõna-sõnalt „paljude staadionite”. Üks staadion (kr stádion) oli 185 m ehk 1/8 Rooma miili.
neljanda vahikorra ajal. St kella kolmest öösel kuni päikesetõusuni kell kuus. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda. Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid Jeesuse päeviks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile.
kummardasid ... ta ees. Võib tõlkida ka „avaldasid ... talle austust”. Nad kummardasid Jeesuse kui Jumala esindaja ees, aga ei pidanud teda Jumalaks, vaid Jumala pojaks. (Vt Mt 2:2, 8:2 ja 18:26 kommentaari.)
Genneesaretis. Väike tasandik (5 × 2,5 km) Galilea mere loodekaldal. Tekstis Lu 5:1 nimetatakse Galilea merd Genneesareti järveks.