MARKUSE EVANGEELIUM
6. peatüki kommentaarid
kodukanti. Sõna-sõnalt „isakoju”, st kodulinna Naatsaretti, kust pärinesid tema sugulased. Vt Mt 13:54 kommentaari.
puusepp. Jeesus oli tuntud kui „puusepp” ja samuti kui „puusepa poeg”. Need nimetused annavad meile aimu Jeesuse elust pärast seda, kui ta 12-aastasena templis käis, ja enne tema teenistuse algust. (Vt Mt 13:55 kommentaari.) Matteuse ja Markuse ülestähendused täiendavad teineteist.
Maarja poeg. See on ainus kord, kui Jeesust nii nimetatakse. Kuna Joosepit ei mainita, võis tema olla juba surnud. Viimast võib järeldada ka sellest, et enne surma palus Jeesus Johannesel hoolitseda oma ema Maarja eest. (Joh 19:26, 27.)
vend. Kreeka sõna adelphós võib piiblis tähendada usuvenda, kuid siin kasutatakse seda Jeesuse poolvendade, Joosepi ja Maarja nooremate laste kohta. Mõned, kes usuvad, et Maarja jäi pärast Jeesuse sündi neitsiks, väidavad, et sõna adelphós tähendab siin nõbu. Piibli kreekakeelses osas on aga sõnale „nõbu” teine vaste (kr anepsiós, Kol 4:10) ja erinev on vaste ka sõnale „õepoeg” (Ap 23:16). Tekstis Lu 21:16 on kasutatud sõnade adelphós ja syngenés mitmusevormi (tõlgitud „vennad” ja „sugulased”). On selge, et piibli kreekakeelses osas tähistatakse sugulussuhteid täpsete ja konkreetsete sõnadega.
Jaakobuse. Vt Mt 13:55 kommentaari.
Juuda. Vt Mt 13:55 kommentaari.
ei saanud ta seal teha ühtegi muud vägevat tegu. Jeesus ei saanud seal palju imesid teha mitte seetõttu, et tal poleks olnud väge, vaid seetõttu, et olukord ei õigustanud imetegusid. Naatsaretlased ei uskunud Jeesusesse. (Mt 13:58.) Jumalikku väge polnud õige raisata tuima südamega skeptikute peale. (Vrd Mt 10:14; Lu 16:29–31.)
Nende usupuudus pani teda lausa imestama. Kreeka verbi, mille vasteks on siin „imestama”, võib tõlkida ka „hämmastuma”. Markus mainib ainsa evangeeliumikirjutajana, kui tugevalt puudutas Jeesust ükskõikne vastuvõtt tema kodukandis. (Mt 13:57, 58; vt ka „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) Sama kreeka sõnaga on tihti kirjeldatud inimeste reageeringut Jeesuse imedele ja õpetustele. (Mr 5:20; 15:5.) Kahel korral on seda sõna aga kasutatud, et kirjeldada Jeesuse reageeringut. Teda hämmastas sadakonnaülema suur usk (Mt 8:10; Lu 7:9) ja naatsaretlaste usupuudus.
käis läbi ümberkaudsed külad. See oli Jeesuse kolmas kuulutustööretk Galileas. (Mt 9:35; Lu 9:1.) Siin kasutatud kreeka väljend võib viidata sellele, et ta töötas selle piirkonna põhjalikult läbi. Osa õpetlasi on seisukohal, et siin mõeldakse Jeesuse naasmist retke alguspunkti. Jeesus mitte lihtsalt ei kuulutanud, vaid ka õpetas inimesi. (Vt Mt 4:23 kommentaari.)
sinna jääge, kuni te sealt kandist lahkute. Jeesus ütles jüngritele, et nad peatuksid linna jõudes esimeses kohas, kus neile külalislahkust osutatakse. Nad ei pidanud käima ühest majast teise (Lu 10:1–7), otsides võõrustajat, kellelt võiks loota mugavamat äraolemist, meelelahutust ja kingitusi. Seda juhtnööri järgides said nad näidata, et kuulutustöö on neile tähtsam kui isiklik heaolu.
raputage selle tolmgi oma jalgadelt. Selline žest tähendas, et jüngrid ei vastuta karistuse eest, mis Jumal toob nende peale, kes jüngreid vastu ei võta ega kuula. Sama väljend on tekstides Mt 10:14 ja Lu 9:5. Markus ja Luukas lisavad sõnad neile hoiatuseks. Paulus ja Barnabas järgisid seda juhtnööri Pisiidia Antiookias. (Ap 13:51.) Ja Paulus tegi samalaadse žesti Korintoses, kui raputas oma riideid ja ütles: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas.” (Ap 18:6.) Selline komme võis jüngritele tuttav olla. Vagad juudid, kes rändasid läbi mittejuutide maa, raputasid enne juutide maa-alale taas sisenemist oma sandaalidelt tolmu maha, pidades seda ebapuhtaks. Jeesus aga pidas ilmselgelt silmas midagi muud, kui andis jüngritele sellise juhtnööri.
võidsid paljusid haigeid õliga. Sel võidmisel oli sümboolne tähendus. Kuigi õlil arvati olevat raviomadusi (vrd Lu 10:34), said haiged terveks mitte tänu õlile, vaid tänu Jumala püha vaimu väele. (Lu 9:1, 6.)
kuningas Herodes. Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.) Matteus ja Luukas kasutavad Herodes Antipase ametlikku Rooma tiitlit „tetrarh”. (Vt Mt 14:1 ja Lu 3:1 kommentaari.) Tema tetrarhia moodustasid Galilea ja Perea. Teda nimetati ka kuningaks: Matteus teeb seda ühe korra (Mt 14:9), Markus aga läbivalt (Mr 6:22, 25, 26, 27).
rahvas rääkis. Sõna-sõnalt „nad rääkisid”. Mõnes käsikirjas ka „ta rääkis”.
Ristija. Vt Mr 1:4 kommentaari.
lasknud Johannese vahi alla võtta, kinni siduda ja vangi panna. Vt Mt 14:3 kommentaari.
oma venna Filippuse naise Herodiase. Vt Mt 14:3 kommentaari.
teades, et ta on õige ja püha mees. Herodes Antipas kuulas Johannest ja kaitses teda, mõistes, et ta on õige ja püha. Herodes küll kartis Johannest, kuid nõrga usu ja hirmu pärast külaliste halvakspanu ees lasi ta Johannese tappa. Juudi ajaloolane Josephus nimetas Ristija Johannest heaks inimeseks.
oma sünnipäeva. See toimus ilmselt Herodes Antipase residentsis Tiberiases Galilea mere läänekaldal. Seda võib järeldada Markuse ütlusest, et kohal olid Galilea tähtsaimad inimesed. (Vt Mt 14:3 ja 14:6 kommentaari.) Piibel mainib vaid kaht sünnipäevapidu: siin kirjeldatud pidu, kus raiuti Johannesel pea maha, ja Egiptuse vaarao sünnipäeva, kus hukati tema pagarite ülem. (1Mo 40:18–22.) Kumbagi sünnipäeva tähistati suurte pidustuste ja soosinguavaldustega ning kummalgi puhul pandi toime hukkamine.
tuhatkonnaülematele. Kreeka termin chilíarchos tähendab sõna-sõnalt „tuhandevalitseja”, millega mõeldakse Rooma sõjatribuuni. Igal Rooma leegionil oli kuus tribuuni. Siiski polnud leegion jagatud kuueks üksuseks, vaid iga tribuun kamandas kogu leegioni kokku kuuendiku aastast. Sel väejuhil oli suur mõjuvõim, sealhulgas voli valida välja ja määrata tsentuurioid. Kreeka sõna võib ka viidata kõrgetele väepealikele üldiselt. Selliste meeste pärast tundis Herodes kohustust sõna pidada ja nii lasi ta Ristija Johannesel pea maha raiuda.
Herodiase tütar. Herodes Filippuse tütar ja Herodiase ainus laps. Tema nime Saloome pole pühakirjas mainitud, kuid see on säilinud Josephuse kirjutistes. Herodes Antipas naitus Saloome emaga, oma poolvenna Filippuse naisega, pannes sellega toime abielurikkumise.
Ristija. Vt Mr 1:4 kommentaari.
vande. Sõna-sõnalt „vannete”. Mitmusevorm võib viidata sellele, et Herodes rõhutas või kinnitas Herodiase tütrele antud lubadust (Mr 6:23), korrates oma vannet mitu korda. (Vt Mt 14:9 kommentaari.)
ihukaitsja. Vastav kreeka sõna spekulátor on laen ladina keelest (ld speculator) ja võib tähendada ihukaitsjat, käskjalga ja vahel ka timukat. Piibli kreekakeelses osas, peamiselt Matteuse ja Markuse evangeeliumis, on kokku umbes 30 ladina keelest pärit sõna. Enamasti on tegu sõjaliste, juriidiliste, finantsiliste või olmet puudutavate mõistetega. Markus kasutab neid rohkem kui ükski teine piiblikirjutaja, mis kinnitab arvamust, et ta kirjutas oma evangeeliumi Roomas ja tegi seda põhiliselt mittejuute, eeskätt roomlasi silmas pidades. (Vt Joh 19:20 kommentaari.)
hauda. Kreeka keeles mnemeíon, mis tähendab „haud, hauakamber; hauamärk; mälestusmärk”. See kreeka sõna tuleb verbist tähendusega „mäletama, meelde tuletama” ning annab mõista, et surnud inimest peetakse meeles. (Joh 5:28, 29.)
hakkas neist kahju. Vt Mt 9:36 kommentaari.
Andke teie neile süüa. See Jeesuse ime on ainus, mis on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13.)
denaari. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Denaar” ja lisa B14.
kala. Vt Mt 14:17 kommentaari.
murdis ta leivad tükkideks. Tihtipeale küpsetati õhukest krõbedat leiba, mida söömiseks murti. (Mt 14:19; 15:36; 26:26; Mr 8:6; Lu 9:16.)
korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mr 8:19 ja 8:20 kommentaari.)
5000 meest. Kuigi sellest Jeesuse imest räägivad kõik neli evangeeliumit (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13), ütleb Matteus ainsana, et sööjate hulgas olid ka naised ja lapsed. Ime läbi söönuks saanuid võis kokku olla üle 15 000.
neljanda vahikorra ajal. Vt Mt 14:25 kommentaari.
otsekui tahtes. Ilmselt jäi jüngritele mulje, et Jeesus kavatseb neist mööda minna.
nad polnud veel leibade loost aru saanud. Mõni tund varem olid jüngrid näinud, kuidas Jeesus ime läbi leiba rohkendas. See oli ilmne näide, kui suure väe oli Jumal talle püha vaimu kaudu andnud. Jüngrid aga ei mõistnud, millele see ime vihjas, ning olid ülimalt jahmunud, kui Jeesus vee peal kõndis ja tormi vaigistas. Alguses nad isegi mõtlesid, et näevad viirastust. (Mr 6:49.)
Genneesareti. Vt Mt 14:34 kommentaari.