LUUKA EVANGEELIUM
9. peatüki kommentaarid
Ärge võtke teele midagi kaasa. Kui Jeesus saatis apostlid Jumala kuningriiki kuulutama (Lu 9:2), andis ta neile juhendid, kuidas seda tähtsat tööd teha. Need on kirjas kõigis sünoptilistes ehk sisult lähedastes evangeeliumites. (Mt 10:8–10; Mr 6:8, 9; Lu 9:3.) Kuigi sõnastus erineb, on mõte sama: apostlid ei tohtinud lasta oma tähelepanul hajuda ega võtta kaasa üleliigseid asju, kuna Jehoova lubas nende eest hoolitseda. Kõigis kolmes evangeeliumis öeldakse, et apostlid ei võtaks kaasa lisarõivast (ehk kahte rõivast). Heebrealastel oli sageli rännakutel kepp kaasas. (1Mo 32:10). Tekstis Mr 6:8 öeldakse, et apostlid „ei võtaks teele kaasa midagi peale kepi”. Kuid tekstis Lu 9:3 öeldakse: „Ärge võtke teele midagi kaasa: ei keppi.” Ilmselt ei mõelda siin, et keppi ei tohiks üldse kaasa võtta, vaid et lisaks olemasolevale kepile ei tohiks kaasa võtta teist. Seega, Jeesus ütles jüngritele, et nad ei võtaks kaasa üleliigseid asju, mis oleksid neile koormaks, kuna Jehoova hoolitseb nende eest teekonnal. (Vt Lu 10:4 kommentaari, kus räägitakse juhistest, mis Jeesus ühel teisel korral 70 jüngrile andis.)
sinna jääge. Vt Mr 6:10 kommentaari.
raputage selle tolmgi oma jalgadelt. Vagad juudid, kes rändasid läbi mittejuutide maa, raputasid enne juutide maa-alale taas sisenemist oma sandaalidelt tolmu maha, pidades seda rüvedaks. On ilmselge, et Jeesus ei pidanud seda silmas, kui andis jüngritele niisuguse juhtnööri. Selline žest tähendas, et jüngrid ei vastuta karistuse eest, mis Jumal toob nende peale, kes jüngreid vastu ei võta ega kuula. Sama väljend on tekstides Mt 10:14 ja Mr 6:11. Markus ja Luukas lisavad sellele sõnad neile hoiatuseks. Paulus ja Barnabas järgisid seda juhtnööri Pisiidia Antiookias. (Ap 13:51.) Ja Paulus tegi samalaadse žesti Korintoses, kui raputas oma riideid ja ütles: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas.” (Ap 18:6.)
valitseja. Vt Mt 14:1 kommentaari.
Herodes. Vt Mt 14:1 kommentaari.
Andke teie neile süüa. See Jeesuse ime on ainus, mis on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13.)
murdis ta need tükkideks. Tihtipeale küpsetati õhukest krõbedat leiba, mida söömiseks murti. (Mt 14:19; 15:36; 26:26; Mr 6:41; 8:6.)
korvitäit. Vt Mt 14:20 kommentaari.
Jeesus oli üksinda ja palvetas. Seda mainib ainult Luukas. See toimus Filippuse Kaisarea lähedal. (Mt 16:13; Mr 8:27; vt Lu 3:21 kommentaari.)
Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaare.
Eelija. Vt Mt 11:14 kommentaari.
Jumala saadetud messias. Võib tõlkida ka „Jumala Kristus”, „Jumala messias”. Kr ho christós tu Theú (Jumala Kristus). Christós (Kristus) vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)
vanemad. Sõna-sõnalt „vanemad mehed”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Lu 20:1; 22:52, 66; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)
peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.
kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.
ärgu elagu iseendale. Vastavat kreeka väljendit võib tõlkida ka „loobugu õigusest iseendale”, „öelgu iseendast lahti”, „salaku end ära”, „unustagu oma mina”. Need sõnad viitavad inimese valmidusele salata ennast täielikult või loobuda õigusest endale, et kuuluda Jumalale. Seda kreeka fraasi võib tõlkida ka „öelgu ei iseendale”, kuna see kätkeb endas mõtet öelda ei isiklikele soovidele, ambitsioonidele ja mugavustele. (2Ko 5:14,15.) Luukas kasutab sedasama ja üht sarnast kreeka verbi, kui räägib sellest, kuidas Peetrus salgas Jeesuse. (Lu 22:34, 57, 61; vt Mt 16:24 kommentaari.)
piinaposti. Vt Mt 16:24 kommentaari.
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
kogu maailma. Kreeka sõna kósmos, mis on tavaliselt tõlgitud vastega „maailm”, tähendab ka „kord; maailmakord”. Ilmalikus kreeka kirjanduses on seda kasutatud inimkonna kohta ja sama tähendus on sel sageli ka piibli kreekakeelses osas. (Vt Joh 1:9, 1:10 ja 3:16 kommentaari.) Kuid sõna kósmos pole vaid inimkonna sünonüüm. Piiblis on see säilitanud oma algse tähenduse „kord; maailmakord”, on ju maailmale omane teatud struktuur: see koosneb näiteks kultuuridest, rahvastest ja majandussüsteemidest. (1Jo 3:17, P 1997; Ilm 7:9; 14:6.) Selles ja ka mõningates teistes salmides on sõnal „maailm” just see tähendus. Sajandite vältel on rahvaarv suurenenud, mistõttu inimesi mõjutavaid tegureid on rohkem ja need on muutunud üha keerukamaks. (Vt Joh 16:21 kommentaari.)
Umbes kaheksa päeva pärast seda, kui Jeesus oli need sõnad öelnud. Matteus ja Markus ütlevad, et see toimus „kuue päeva pärast”. (Mt 17:1; Mr 9:2.) Luukas arvestab päevi teistmoodi: ilmselt loeb ta nende hulka ka päeva, mil Jeesus selle lubaduse andis (Lu 9:27), ja päeva, kui tema muutumine aset leidis. Nende sündmuste vahele jäi kuus ööpäeva, millest räägivad Matteus ja Markus. Väärib märkimist, et Luukas ütleb umbes kaheksa päeva.
palvetama. Ainult Luukas lisab selle üksikasja seoses Jeesuse muutumisega. Ka järgmises salmis ütleb ta, et Jeesus palvetas. (Lu 9:29.) Teised piiblikohad, kus Luukas ainsana mainib, et Jeesus palvetas, on järgmised: Lu 3:21; 5:16; 6:12; 9:18; 11:1; 23:46.
tema lahkumisest. Siin on kreeka sõna éxodos, mis esineb ka tekstides 2Pe 1:15 (lahkumine) ja Heb 11:22 (väljumine). Jeesuse lahkumine tähendas ilmselt nii tema surma kui ka ülesäratamist taevasse.
Pilvest kostis hääl. See on evangeeliumites teine kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Lu 3:22 ja Joh 12:28 kommentaari.)
ainuke. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Naini lesknaise ainsa poja ning Jairuse ainsa tütre kohta. (Lu 7:12; 8:41, 42.) Septuagintas esineb monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)
Jumala suurest väest. Võib tõlkida ka „Jumala suurusest”. Inimesi tervendades ei tõmmanud Jeesus tähelepanu endale, vaid näitas, et tegi neid imesid Jumala väega.
pidi taevasse võetama. Kreeka sõna análempsis esineb piibli kreekakeelses osas ainult siin. Üldiselt ollakse seisukohal, et see viitab Jeesuse taevasseminekule. Samatüvelist verbi kasutatakse tekstides Ap 1:2, 11, 22, kus see on tõlgitud vastetega „üles võeti”, „taevasse võeti”.
tal oli nõu Jeruusalemma minna. Sõna-sõnalt „tema nägu oli pööratud Jeruusalemma poole, et minna sinna”. (Vrd Lu 9:51.) Piibli heebreakeelses osas on kasutatud sarnaseid fraase, et väljendada otsustavust täita mõni eesmärk või soov (1Ku 2:15, P 1997; 2Ku 12:17, [12:18] P 1997), ja need kannavad endas mõtet kindlast kavatsusest ja sihikindlusest (2Aj 20:3; Tn 11:17; P 1997).
pole kohta, kuhu pead panna. Vt Mt 8:20 kommentaari.
Isand. See sõna puudub mõnest käsikirjast, kuid on olemas mitmetes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades.
matta oma isa. Ilmselt ei tähenda need sõnad seda, et see mees oli just kaotanud oma isa ning küsis lihtsalt, kas võib minna matuseid korraldama. Kui see nii oleks, poleks ta arvatavasti seal olnud ning Jeesusega rääkinud. Kui Vana-Lähis-Idas mõni pereliige suri, järgnes sellele väga kiiresti matus, tavaliselt juba samal päeval. Seega võis selle mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Kindlasti oli mehel teisi pereliikmeid, kes oleksid saanud isa eest hoolt kanda, sest Jeesus poleks ju palunud mehel oma haige ja abi vajav vanem sinnapaika jätta. (Mr 7:9–13.) Põhimõtteliselt lausus see mees: „Ma järgnen sulle, aga mitte seni, kui mu isa veel elab. Oota, kuni mu isa sureb ja ma olen ta maha matnud.” Jeesuse vaatenurgast aga loobus mees võimalusest panna Jumala kuningriik oma elus esikohale. (Lu 9:60, 62.)
Lase surnutel oma surnud matta. Nagu näitab Lu 9:59 kommentaar, võis Jeesusega rääkiva mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Seepärast ütles Jeesus sisuliselt järgmist: „Lase vaimses mõttes surnutel oma surnud matta,” ehk see mees oleks võinud lasta teistel sugulastel oma isa eest hoolitseda, kuni see sureb. Jeesust järgides oleks mehele avanenud tee igavesse ellu ning ta poleks olnud nende seas, kes on Jumala silmis vaimselt surnud. Oma vastusega näitas Jeesus, et vaimselt elus püsimiseks on oluline pidada Jumala kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks ning kuulutada seda kõikjal.
kes on pannud käe adra külge, kuid vaatab tagasi selle poole, mis jäi maha. Jeesus lausus need sõnad mehele, kes tahtis teda järgida tingimusel, et saab kõigepealt kodustega hüvasti jätta. (Lu 9:61.) Ta tõi näite kündmisest, rõhutamaks, et jünger tuleb olla kogu südamest. Kui kündja laseks tähelepanul hajuda, ei oleks vaod enam sirged. Või kui ta jääks seisma, et tagasi vaadata, jääks töö tegemata. Samamoodi, kui Kristuse jünger laseks millelgi oma tähelepanu kõrvale juhtida või ei täidaks enam oma kohustusi, poleks ta väärt pääsema Jumala kuningriiki.