MATTEUSE EVANGEELIUM
20. peatüki kommentaarid
et palgata töölisi. Mõned töölised palgati terveks lõikusperioodiks, teised vastavalt vajadusele päevakaupa.
denaari. Rooma hõbemünt, millel oli keisri kujutis ja mis kaalus 3,85 g. Sellest salmist on näha, et Jeesuse päevil oli denaar põllutöölise 12-tunnise tööpäeva palk. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)
kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)
kuuenda ... tunni. Umbes kell 12. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)
üheksanda tunni. Umbes kell 15. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)
üheteistkümnenda tunni. Umbes kell 17. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)
on su silm kade. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „kade”, on sõna-sõnalt „paha, kuri; vigane”. (Vt Mt 6:23 kommentaari.) Silm tähendab siin inimese kavatsusi, suhtumist või tundeid. (Vrd Mr 7:22 kommentaariga „kadedus”.)
hea. Võib tõlkida ka „helde”. Siin on headus seostatud heldekäelisusega.
Olles teel üles. Mõned käsikirjad ütlevad „Tahtes minna üles”.
üles Jeruusalemma. Jeruusalemm asus umbes 750 m üle merepinna, mistõttu piiblis räägitakse tihti, et jumalateenijad läksid „üles Jeruusalemma”. (Mr 10:32; Lu 2:22; Joh 2:13; Ap 11:2.) Jeesus ja tema jüngrid hakkasid üles minema Jordani orust (vt Mt 19:1 kommentaari), mille madalaim koht on umbkaudu 400 m alla merepinna. Jeruusalemma jõudmiseks tuli neil tõusta umbes 1000 m.
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
postil hukata. Võib tõlkida ka „posti külge panna”. See on esimene koht rohkem kui 40 kohast, kus kreeka verb stauróo piibli kreekakeelses osas esineb. Verb on tuletatud nimisõnast staurós, mida võib tõlkida vastega „piinapost”. (Vt Mt 10:38, 16:24, 27:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post”, „Piinapost”.) Septuagintas on see tegusõna tekstis Est 7:9, kus Haaman kästi riputada rohkem kui 20 m kõrguse posti külge. Klassikalises kreeka keeles tähendas see sõna postidega tarastamist, palk- või pihtaia ehitamist.
Sebedeuse poegade ema. Jaakobuse ja Johannese ema. Markuse evangeeliumis öeldakse, et need, kes Jeesuse juurde tulid, olid Jaakobus ja Johannes. (Mr 10:35.) Tõenäoliselt olid nemad selle palve taga, aga nad lasid selle Jeesusele esitada oma emal Saloomel, kes oli ilmselt Jeesuse tädi. (Mt 27:55, 56; Mr 15:40, 41; Joh 19:25.)
kummardas tema ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”, „põlvitas lugupidavalt tema ette”. (Vt Mt 8:2 ja 18:26 kommentaari.)
üks su paremal ja teine su vasakul käel. Vt Mr 10:37 kommentaari.
Te ei tea, mida te palute. Mitmus näitab, et Jeesus ei pöördunud mitte naise, vaid tema poegade poole. (Mr 10:35–38.)
juua karikast. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala tahet kellegi suhtes. (L 11:6; 16:5; 23:5.) Siin tähendab karikast joomine Jumala tahtele allumist. Jeesuse puhul ei tähendanud see karikas mitte ainult kannatusi, surma ja valesüüdistust jumalateotuses, vaid ka ülesäratamist taevaseks eluks ja surematuse saamist.
peremehetsevad. Vt Mr 10:42 kommentaari.
teenija. Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sageli sõna diákonos, kui räägitakse inimesest, kes teisi alandlikult teenib. Seda sõna on kasutatud Kristuse (Ro 15:8), Kristuse teenijate (1Ko 3:5–7; Kol 1:23), koguduseabiliste (Flp 1:1; 1Ti 3:8), aga ka majateenrite (Joh 2:5, 9) ja valitsusametnike kohta (Ro 13:4).
mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima. Vt Mt 20:26 kommentaari.
elu. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, viitab siin elule. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
lunastushinnaks. Kreeka sõna lýtron (tegusõnast lýo, „lahti laskma; vabastama”) kasutati väljaspool piiblit hinna kohta, mida maksti orjade ja sõjavangide vabastamiseks või kellegi väljaostmiseks töökohustuse alt. Piibli kreekakeelses osas esineb see kaks korda, siin ja tekstis Mr 10:45. Samatüveline sõna antílytron esineb tekstis 1Ti 2:6 ja on tõlgitud „täpselt vastav lunastushind”. Teised selle tüvega sõnad on lytróomai, mis on tõlgitud „vabastama; lunastama” (Tt 2:14; 1Pe 1:18, ka allm), ja apolýtrosis, mis tähendab vabanemist lunastushinna alusel (Ef 1:7; Kol 1:14; Heb 9:15; 11:35; Ro 3:24; 8:23). (Vt „Sõnaseletusi”.)
Jeerikost. Esimene kaananlaste linn Jordanist lääne pool, mille iisraellased vallutasid. (4Mo 22:1; Jos 6:1, 24, 25.) Jeesuse ajaks oli vanast linnast 2 km lõuna poole ehitatud uus, roomlaste Jeeriko. See võib selgitada, miks tekstis Lu 18:35 öeldakse sama sündmuse kohta, et Jeesus lähenes Jeerikole. Ilmselt tegi Jeesus selle ime, kui ta ühest Jeerikost teise läks. (Vt lisasid B4 ja B10.)
kaks pimedat. Markus ja Luukas räägivad ainult ühest pimedast, keda Markus nimetab Bartimeuseks. (Mr 10:46; Lu 18:35.) Matteus lisab üksikasja, et seal oli ka teine pime mees.
Taaveti poeg. Nimetades Jeesust Taaveti pojaks, tunnustavad kaks pimedat avalikult Jeesust messiana. (Vt Mt 1:1, 1:6 ja 15:25 kommentaari.)
Jeesusel hakkas neist kahju. Võib tõlkida ka „Jeesus tundis neile kaasa”. (Vt Mt 9:36 kommentaari.)