MARKUSE EVANGEELIUM
5. peatüki kommentaarid
gerasalaste. Eri evangeeliumites kasutatakse selle sündmuse toimumiskohast rääkides erinevaid nimetusi. (Mt 8:28–34; Mr 5:1–20; Lu 8:26–39.) Ka muistsetes evangeeliumite käsikirjades on seda paika nimetatud eri moodi. Parimad olemasolevad käsikirjad näitavad, et Matteus kasutas oma evangeeliumis nimetust „gadaralaste”, Markus ja Luukas aga „gerasalaste”. Kuid nagu on näidatud selle salmi kommentaaris gerasalaste maale, käivad mõlemad nimetused üldjoontes sama piirkonna kohta.
gerasalaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. Gerasalaste maa suurus pole täpselt teada, samuti pole teada, kus see täpsemalt asus. Mõned seostavad selle Kursi ümbrusega Galilea mere idakalda järskude nõlvade lähedal. Teised peavad gerasalaste maaks Gerasa (Jarashi) linna ümbritsevat suurt piirkonda. Gerasa asus Galilea merest u 55 km lõunakagus. Tekstis Mt 8:28 nimetatakse seda piirkonda „gadaralaste maaks”. (Vt selle salmi kommentaari gerasalaste ja Mt 8:28 kommentaari.) Kuigi on kasutatud erinevaid nimetusi, käivad need üldjoontes sama piirkonna kohta Galilea mere idakaldal, ja need alad võisid osaliselt kattuda. Seega pole tegu vastuoluga. (Vt ka lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)
üht ... meest. Evangeeliumikirjutaja Matteus (8:28) ütleb, et deemonitest vaevatud mehi oli kaks. Markus ja Luukas (8:27) mainivad ainult ühte, võib-olla sellepärast, et Jeesus rääkis temaga ning tema juhtum oli eriliselt silmapaistev. Ta võis olla vägivaldsem või kauem deemonliku mõju all olnud. On ka võimalik, et kahest terveks saanud mehest soovis ainult üks Jeesusega kaasa minna. (Mr 5:18–20.)
haudade. Vt Mt 8:28 kommentaari.
Mis sa minust tahad ...? Võib tõlkida ka „Mis on mul sinuga tegemist ...?”. See semiidi väljend esineb piibli heebreakeelses osas (Jos 22:24; Koh 11:12; 2Sa 16:10; 19:22; 1Ku 17:18; 2Ku 3:13; 2Aj 35:21; Ho 14:8) ja vastav kreeka väljend piibli kreekakeelses osas (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28; Joh 2:4). Selle fraasi tähendus sõltub kontekstist. Siin (Mr 5:7) väljendab see vaenu ja tülgastust ning seda on soovitatud tõlkida ka sõnadega „Jäta mind rahule!”. Mõnes muus kontekstis aga võidakse selle fraasiga anda edasi mõtet, et ollakse eriarvamusel, samuti võidakse sellega lükata tagasi mingit ettepanekut, olemata seejuures üleolev või vaenulik. (Vt Joh 2:4 kommentaari.)
ei karista. Võib tõlkida ka „ei piina”. Vastava kreeka verbiga seotud sõna tähendab tekstis Mt 18:34 vangivalvureid. (Vt kommentaari.) Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse paralleeltekstis Lu 8:31.
Leegion. Ilmselt polnud see deemonitest vaevatud mehe päris nimi, vaid see näitab, et teda vaevas palju deemoneid. Võimalik, et kõige mõjukam neist pani meest ütlema, et tema nimi on Leegion. 1. sajandil m.a.j koosnes Rooma leegion tavaliselt 6000 mehest. Selle põhjal võib arvata, et meest vaevavaid deemoneid oli tohutu hulk. (Vt Mt 26:53 kommentaari.)
seakari. Sead olid Moosese seaduse järgi ebapuhtad loomad (3Mo 11:7), ent Dekapolise piirkonnas elas palju mittejuute, kes tarbisid sealiha. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid sealiha delikatessiks. Jutustuses ei täpsustata, kas seakarjased olid juudid, kes rikkusid Moosese seadust. (Mr 5:14.)
räägi neile. Kui tavaliselt Jeesus keelas oma imedest rääkida (Mr 1:44; 3:12; 7:36), siis sel korral, vastupidi, käskis ta mehel toimunust oma sugulastele rääkida. Põhjus võis olla selles, et Jeesusel paluti piirkonnast lahkuda ning ta poleks saanud ise seal tunnistust anda. Samuti võis see summutada sigade huku pärast ringlevaid negatiivseid jutte.
mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud. Jeesus näitab terveks saanud mehega rääkides, et selle ime taga ei olnud mitte ta ise, vaid tema taevane isa. Seda toetab ka tõik, et Luukas kasutab samast sündmusest kirjutades kreeka sõna theós (Jumal). (Lu 8:39.) Kuigi enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega „isand”. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Mr 5:19.)
Dekapolises. Võib tõlkida ka „Kümnelinnamaal”. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B10.)
sünagoogi ülematest. Kr archisynágogos. Võib tõlkida ka „sünagoogi vardjatest”. (Vt Mt 9:18 kommentaari.)
verejooks. Vt Mt 9:20 kommentaari.
piinarikkast haigusest. Võib tõlkida ka „nuhtlusest”. Vastav kreeka sõna tähendab „piits, roosk”. (Vt Mr 5:34 kommentaari.)
Tütar. Ainus kirja pandud juhtum, kui Jeesus kasutas naise poole pöördudes sõna „tütar”. Võib-olla tegi ta seda seepärast, et naise olukord oli delikaatne ja naine värises. (Mr 5:33; Lu 8:47.) Kasutades seda südamlikku kõnetlussõna, mis ei näidanud midagi naise vanuse kohta, väljendas Jeesus tema vastu hella hoolt.
Mine rahuga. Seda idioomi on nii piibli kreekakeelses kui ka heebreakeelses osas tihti kasutatud tähenduses „Mingu sul hästi”. (Lu 7:50; 8:48; Jk 2:16; vrd 1Sa 1:17; 20:42; 25:35; 29:7; 2Sa 15:9; 2Ku 5:19.) Heebrea sõnal, mida tihti tõlgitakse vastega „rahu” (šalóm), on lai tähendus. See viitab sõja või rahutuste puudumisele (Koh 4:17; 1Sa 7:14; Kog 3:8) ja võib anda edasi mõtet tervisest, turvalisusest (1Sa 25:6; 2Aj 15:5; Ii 5:24), heakäekäigust (Est 10:3) ning sõprusest (L 41:9). Piibli kreekakeelses osas on kreeka sõna, mille vasteks on „rahu” (eiréne), kasutatud sama laias tähenduses kui heebrea sõna, väljendamaks lisaks konflikti puudumisele ka mõtet heaolust, päästest ja kooskõlast.
piinarikkast haigusest. Sõna-sõnalt „piitsutamisest”. Selle sõna otsene tähendus viitab piitsutamisele kui piinamismeetodile. (Ap 22:24; Heb 11:36.) Siin on seda sõna kasutatud piltlikus tähenduses, kirjeldamaks kannatusi, mida haigus naisele põhjustas.
usu ainult. Kreeka verb on siin sellises vormis, mis võib väljendada kestvat tegevust. Jairus juba ilmutas usku sellega, et tuli Jeesuse juurde. (Mr 5:22–24.) Nüüd, kui ta tütar on surnud, innustab Jeesus teda oma usust kinni hoidma.
pole surnud, vaid magab. Piiblis võrreldakse surma sageli magamise ja unega. (L 13:3; Joh 11:11–14; Ap 7:60; 1Ko 7:39; 15:51; 1Te 4:13.) Jeesus lausus need sõnad ilmselt sellepärast, et ta kavatses näidata, et nagu sügavast unest võib inimesi üles äratada, võib neid ka surmast tagasi tuua. Seejärel ta ärataski tüdruku ellu. Väe selleks sai ta oma isalt, „kes teeb surnud elavaks ja kes räägib sellest, mida veel pole, otsekui oleks see juba olemas”. (Ro 4:17.)
Talita kuum! Ka Matteus ja Luukas räägivad Jairuse tütre ülesäratamisest (Mt 9:23–26; Lu 8:49–56), kuid ainult Markus pani kirja ning tõlkis ära need Jeesuse sõnad. Osa käsikirjade järgi võib seda semiidi väljendit anda edasi sõnadega „Talita kuumi”. Mõned õpetlased väidavad, et need sõnad on arameakeelsed, teised aga arvavad, et need võivad olla kas heebrea- või arameakeelsed. (Vt Mr 7:34 kommentaari.)
Vanemaid valdas ... meeletu rõõm. Võib tõlkida ka „Vanemad hämmastusid üliväga”. Kreeka sõna ékstasis (ek „väljas”, stásis „püsimine”) annab edasi mõtte, et inimene on üllatuse, hämmastuse või Jumalalt saadud nägemuse tõttu enesest ära. Tekstis Mr 16:8 on see sõna tõlgitud väljendiga „tugevate tunnete meelevallas olema” ja tekstis Lu 5:26 „hämmastunud olema”. Apostlite tegude raamatu algtekstis esineb sama kreeka sõna salmides Ap 10:10; 11:5; 22:17. (Vt Ap 10:10 kommentaari.)