LUUKA EVANGEELIUM
8. peatüki kommentaarid
kuulutas. Vt Mt 3:1 kommentaari.
Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks. Naist, keda on piiblis sageli nimetatud Maarja Magdaleenaks (Maarja Magdalast), mainitakse esimest korda selles salmis, kui käimas on Jeesuse teine kuulutustööaasta. Tema lisanimi Magdaleena viitab ilmselt Magdala linnale. See linn asus Galilea mere läänekaldal Kapernauma ja Tiberiase vahel. Arvatakse, et Magdala oli Maarja kodulinn. Maarja Magdaleenast räägitakse kõige rohkem seoses Jeesuse surma ja ülesäratamisega. (Mt 27:55, 56, 61; Mr 15:40; Lu 24:10; Joh 19:25.)
Kuusase. Kuusas oli Herodes Antipase majapidaja.
Johanna. See on lühivorm heebrea nimest Jehohanan, mis tähendab „Jehoova on olnud armuline”. Johanna on üks naistest, kelle Jeesus terveks tegi. Teda mainitakse piibli kreekakeelses osas ainult kaks korda, mõlemal korral Luuka evangeeliumis. (Lu 24:10.)
toetasid teda ja apostleid. Võib tõlkida ka „teenisid neid”, „aitasid neid”. Kreeka sõna diakonéo võib viidata teiste igapäevaste vajaduste eest hoolitsemisele, näiteks toiduhankimisele, söögivalmistamisele ja serveerimisele. Sedalaadi tähenduses on see tekstides Lu 10:40 („toimetused”), Lu 12:37 („teenib”), Lu 17:8 („teeni”) ja Ap 6:2 („toidujagamisele”), kuid see võib viidata mistahes viisil kellegi teenimisele. Selles salmis kirjeldatakse, kuidas 2. ja 3. salmis mainitud naised toetasid Jeesust ja apostleid, aidates neil täita Jumalalt saadud ülesannet. Nõnda tehes ülistasid need naised Jumalat. Jumal näitas oma tänu nii, et lasi selle seiga piiblisse talletada, et kõik tulevased põlved võiksid lugeda nende lahkusest ja heldekäelisusest. (Õp 19:17; Heb 6:10.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka naiste kohta, kellest on juttu tekstides Mt 27:55 ja Mr 15:41. (Vt Lu 22:26 kommentaari, kus selgitatakse nimisõna diákonos.)
mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.
kaljusele pinnasele. Vt Mt 13:5 kommentaari.
ohakate sekka. Vt Mt 13:7 kommentaari.
pühi saladusi. Vt Mt 13:11 kommentaari.
lambi. Vt Mt 5:15 kommentaari.
vennad. Vt Mt 12:46 kommentaari.
Mu ema ja mu vennad. Jeesus teeb siin vahet oma lihaste vendade – kellest mõningad ei uskunud temasse (Joh 7:5) – ning oma vaimsete vendade ehk jüngrite vahel. Ta näitab, et olenemata sellest, kui kallid pereliikmed talle ka poleks, on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad, talle veelgi kallimad.
teisele kaldale. St Galilea mere idakaldale.
vali tormituul. Kreeka keeles on siin kaks sõna, mida võib tõlkida kui „keeristorm” ja „tuul”; tõlkevasteks võib olla ka „tuulispea”. (Vt Mr 4:37 kommentaari.) Sellised tormid on Galilea merel tavalised. Galilea meri asub umbes 210 m allpool merepinda ja õhutemperatuur on vee kohal soojem kui ümbritsevatel platoodel ja mägedel. Sellised tingimused tekitavad õhukeeriseid ja tugeva tuule, mis omakorda tekitavad kiiresti suure lainetuse.
gerasalaste. Vt Mr 5:1 kommentaari.
gerasalaste maal. Piirkond Galilea mere vastaskaldal ehk idakaldal. Gerasalaste maa suurus pole teada, samuti pole teada, kus see täpselt asus. Mõned seostavad selle Kursi ümbrusega Galilea mere idakalda järskude nõlvade lähedal. Teised peavad gerasalaste maaks Gerasa (Jarashi) linna ümbritsevat suurt piirkonda. Gerasa asus Galilea merest 55 km lõunakagus. Tekstis Mt 8:28 nimetatakse seda piirkonda gadaralaste maaks. (Vt Mt 8:28 ja Mr 5:1 kommentaari.) Kuigi on kasutatud erinevaid nimetusi, käivad need üldjoontes sama piirkonna kohta Galilea mere idakaldal. Need alad võisid osaliselt kattuda. Seega pole tegu vastuoluga. (Vt ka lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)
üht ... meest, keda vaevasid deemonid. Matteus (8:28) ütleb, et deemonitest vaevatud mehi oli kaks. Markus (5:2) ja Luukas mainivad ainult ühte, võib-olla sellepärast, et Jeesus rääkis just temaga. Põhjus võis olla ka selles, et ta oli vägivaldsem või kauem deemonliku mõju all olnud. On ka võimalik, et kahest terveks saanud mehest soovis ainult üks Jeesusega kaasa minna. (Lu 8:37–39.)
hauakoobaste. Vt Mt 8:28 kommentaari.
Mis sa minust tahad, ... ? Vt Mr 5:7 kommentaari.
karista mind. Võib tõlkida ka „piina mind”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse tekstis Lu 8:31. (Vt Mt 18:34 kommentaari.)
Leegion. Vt Mr 5:9 kommentaari.
sügavikku. Kreeka sõna ábyssos tähendab „äärmiselt sügav; põhjatu, piiritu”. Selle all mõeldakse vangistust või paika, kus hoitakse kedagi vangis. Piibli kreekakeelses osas esineb see sõna üheksa korda: siin, tekstis Ro 10:7 ja seitse korda Ilmutusraamatus. Tekstis Ilm 20:1–3 räägitakse sellest, kuidas Saatan tulevikus tuhandeks aastaks sügavikku heidetakse. Deemonid, kes anusid, et Jeesus neid sügavikku ei saadaks, võisid just seda tulevast sündmust silmas pidada. 28. salmis palus üks deemon, et Jeesus ei karistaks teda. Paralleeltekstis Mt 8:29 küsisid deemonid Jeesuselt: „Kas oled tulnud meid karistama enne määratud aega?” Tundub, et karistus, mida deemonid kartsid, oli sügavikku kinni panemine. (Vt „Sõnaseletusi” ja Mt 8:29 kommentaari.)
seakari. Sead olid Moosese seaduse järgi ebapuhtad loomad (3Mo 11:7), ent Dekapolise piirkonnas elas palju mittejuute, kes tarbisid sealiha. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid sealiha delikatessiks. Jutustuses ei täpsustata, kas seakarjased olid juudid, kes rikkusid Moosese seadust. (Lu 8:34.)
räägi kõigile, mida Jumal on sinu heaks teinud. Kui tavaliselt Jeesus keelas oma imedest rääkida (Mr 1:44; 3:12; 7:36; Lu 5:14), siis sel korral käskis ta mehel toimunust oma sugulastele rääkida. Põhjus võis olla selles, et Jeesusel paluti piirkonnast lahkuda ning ta ei saanud ise seal tunnistust anda. Samuti võis see summutada sigade huku pärast ringlevaid negatiivseid jutte.
terves linnas. Paralleeltekstis Mr 5:20 öeldakse „Dekapolises”. Seega mõeldakse siin ilmselt mõnd Dekapolise piirkonnas asuvat linna. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Dekapolis”.)
ainus. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Naini lesknaise ainsa poja kohta ja ühe mehe ainukese poja kohta, kelle Jeesus terveks tegi. (Lu 7:12; 9:38.) Septuagintas esineb monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)
verejooks. Vt Mt 9:20 kommentaari.
Tütar. Vt Mr 5:34 kommentaari.
mine rahuga. Vt Mr 5:34 kommentaari.
pole surnud, vaid magab. Vt Mr 5:39 kommentaari.
eluvaim. Sõna-sõnalt „vaim”. Võib tõlkida ka „elujõud”, „hingeõhk”. Kreeka sõnaga pneúma mõeldakse siin tõenäoliselt igas maises elusolendis olevat elujõudu või lihtsalt hingeõhku. (Vt Mt 27:50 kommentaari.)