LUUKA EVANGEELIUM
18. peatüki kommentaarid
mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.
et on vaja alati palvetada. Selle mõistujutu (salmides 2–8) on üles tähendanud ainult Luukas. See on veel üks näide selle kohta, et Luuka evangeelium rõhutab palvetamise tähtsust. (Lu 1:10, 13; 2:37; 3:21; 6:12; 9:28, 29; 11:1; 18:1–8; 22:39–46; 23:46.)
kohtunik. Kuna juudi kohtutes oli minimaalselt kolm kohtunikku, peab Jeesus siin ilmselt silmas õigusemõistjat, kelle olid ametisse määranud Rooma võimud. Lisaks ei kartnud kohtunik Jumalat ega hoolinud inimestest, st talle ei läinud korda nende arvamus.
ega hooli inimestest. Siin mõeldakse, et kohtunikku ei kammitsenud avalik arvamus ja talle ei läinud korda see, kuidas inimesed temasse suhtuvad. (Vt Lu 18:2 kommentaari.)
et ta ei käiks ega tüütaks mind oma nõudmistega. Võib tõlkida ka „et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks”. Kreeka verb hypopiázo, mis on siin tõlgitud vastega „tüütama”, tähendab sõna-sõnalt „näkku lööma; silmaalust siniseks lööma”. Ilmselgelt on siin tegu piltliku väljendiga, millega mõeldakse seda, et kellelegi käiakse peale seni, kuni tema kannatus katkeb. Mõne õpetlase meelest kannab see verb endas mõtet kellegi maine kahjustamisest. Siin salmis iseloomustab see kohtuniku tundeid: algul oli ta tõrges lesknaist kuulda võtma, kuid viimase pealekäimise tõttu muretses talle lõpuks õiguse. (Lu 18:1–4.) Selles mõistujutus ei võrdle Jeesus Jumalat ülekohtuse kohtunikuga, vaid hoopis vastandab nad. Kui juba ülekohtune kohtunik tegi lõpuks, mis õige, siis kui palju enam teeb seda Jumal, kes on õiglane. Jumalateenijad saavad leske eeskujuks võtta ja palvetada Jumala poole järjekindlalt. Jumal vastab nende abipalvetele ja seab õiguse jalule. (Lu 18:6, 7.)
sellist usku. Kreeka keeles on sõna „usk” ees määrav artikkel, mis näitab, et Jeesus ei pidanud silmas mitte usku üldiselt, vaid erilist laadi usku, nagu oli lesknaisel selles mõistujutus. (Lu 18:1–8.) See hõlmas usku palve väesse ja ka usku sellesse, et Jumal seab oma äravalitute heaks õiguse jalule. Jeesus ilmselt ei vastanud sellele küsimusele, kuna ta soovis, et jüngrid mõtleksid järele, milline on nende usk. See mõistujutt palvest ja usust oli äärmiselt kohane, kuna Jeesus oli just kirjeldanud katsumusi, mis jüngreid ees ootasid. (Lu 17:22–37.)
templisse. Need, kes läksid templisse palvetama, ei tohtinud minna pühasse ega kõige pühamasse paika. Küll aga võisid nad viibida templi õuedes. Ühes neist õuedest seisid ilmselt ka kaks juudi meest selles mõistujutus. (Vt lisa B11.)
väljapressijad. Rooma võimudele alluvad juudi maksukogujad olid sageli süüdi väljapressimises. Nende positsioon võimaldas neil (ja kahtlemata ka Rooma ametnikel, kellele nad allusid) rahva arvelt rikastuda. Jeesus võis just seda silmas pidada, kui rääkis ennast õigeks pidavast variserist, kes kiitles Jumala ees, et ta pole väljapressija.
paastun kaks korda nädalas. Moosese seaduses ei esine mõistet „paast”, aga arvatakse, et käsk kord aastas lepituspäeval „oma hinge alandada” hõlmas paastumist. (3Mo 16:29, allm; 4Mo 29:7, allm; L 35:13.) Hiljem lisandus teisigi paastuperioode, millega meenutati kurbi sündmusi rahva ajaloos. Variseridel oli aga tavaks paastuda kaks korda nädalas, nädala teisel ja viiendal päeval. Nad tahtsid, et nende vagadus oleks kõigile näha. (Mt 6:16.) Mõned allikad ütlevad, et need päevad olid tavaliselt turupäevad, mil paljud inimesed tulid linna. Nad paastusid ka siis, kui sünagoogis toimus midagi erilist või kui kohalikud kohtud kogunesid.
ole ... armuline. Vastav kreeka sõna esineb piiblis ainult kaks korda ja on seotud lepitamisega. Tekstis Heb 2:17 on see sõnas „lepitusohver”.
lapsukesi. Võib tõlkida ka „imikuid”. Kreeka sõna bréphos käib väga väikeste laste, imikute, isegi veel sündimata laste kohta. (Lu 1:41; 2:12; Ap 7:19; 2Ti 3:15; 1Pe 2:2.) Paralleeltekstides Mt 19:13 ja Mr 10:13 on teine kreeka sõna, paidíon, mida on kasutatud nii vastsündinute ja imikute (Mt 2:8; Lu 1:59) kui ka Jairuse 12-aastase tütre kohta (Mr 5:39–42). See, et evangeeliumikirjutajad kasutavad eri sõnu, näitab, et Jeesuse juurde toodi eri vanuses lapsi, ja Luukas lihtsalt tõstab esile väikelapsi.
nagu väike laps. Vt Mr 10:15 kommentaari.
Hea õpetaja. Vt Mr 10:17 kommentaari.
ütles Jeesus talle. Jeesus nägi selle noore ülema siirust ja tundis tema vastu armastust. (Mr 10:21.) Jeesus ilmselt mõistis, et jüngriks saamiseks peab see mees olema ennastohverdavam, sest ta ütles: „Müü ära kõik, mis sul on, ja jaga raha vaestele.” Peetrus ja teised olid oma vara maha jätnud ja järgnenud Jeesusele, aga sellele mehele oli varandus tähtsam. (Mt 4:20, 22; Lu 18:23, 28.)
Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma. Jeesus kasutab mõtte ilmestamiseks hüperbooli. Just nagu kaamelil on võimatu minna läbi nõelasilma, on rikkal võimatu pääseda Jumala kuningriiki, kui ta peab rikkust tähtsamaks kui oma suhteid Jehoovaga. Jeesus ei mõelnud, et ükski jõukas inimene ei saa Jumala kuningriiki, sest ta lausus veel: „Mis inimestele on võimatu, on Jumalale võimalik.” (Lu 18:27.) Piibli kreekakeelses osas esineb sõna belóne vaid siin ja see tähendab õmblusnõela ja ka kirurginõela. Paralleeljutustustes on kasutatud nõela kohta kreeka sõna rhaphís, mis tuleneb verbist „õmblema”. (Mt 19:24; Mr 10:25.)
tulevasel ajastul. Vastega „ajastu” tõlgitud kreeka sõna on aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus räägib siin tulevasest ajastust, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu. (Mr 10:29, 30; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)
läheme üles Jeruusalemma. Vt Mt 20:17 kommentaari.
tema peale sülitatakse. Vt Mr 10:34 kommentaari.
Jeerikole. Esimene kaananlaste linn Jordanist lääne pool, mille iisraellased vallutasid. (4Mo 22:1; Jos 6:1, 24, 25.) Millalgi jäeti see linn maha. Kui juudid Babüloonia vangipõlvest naasid, rajasid nad linna samasse kohta, sest seal asus veeallikas (Ein es-Sultan). Jeesuse ajaks oli sellest linnast 2 km lõuna poole ehitatud uus, roomlaste Jeeriko. See võib selgitada, miks Matteuse ja Markuse evangeeliumis öeldakse sama sündmuse kohta, et Jeesus läks Jeerikost välja (Mt 20:29; Mr 10:46), aga Luuka evangeeliumis, et Jeesus lähenes Jeerikole. Ilmselt tervendas Jeesus pimeda mehe siis, kui ta juudi linnast rooma linna läks. (Vt lisasid B4 ja B10.)
üks pime mees. Matteuse ülestähendus sellest sündmusest ütleb, et tee ääres istus kaks pimedat (Mt 20:30), Markus ja Luukas aga räägivad vaid ühest (Mr 10:46). Markus üksi mainib tema nime Bartimeus, kuid tõenäoliselt räägib ka Luukas just temast.
Taaveti poeg. Nimetades Jeesust Taaveti pojaks, tunnustab pime mees avalikult Jeesust messiana. (Vt Mt 1:1 ja 1:6 kommentaari.)