JOHANNESE EVANGEELIUM
11. peatüki kommentaarid
Laatsarus. Vt Lu 16:20 kommentaari.
Betaaniast. Vt Mt 21:17 kommentaari.
juudid. Võib tõlkida ka „juudalased”. Jeesus oli jüngritele just öelnud: „Lähme jälle Juudamaale!” (Joh 11:7.) Seega mõeldakse siin juutide all Juudamaa elanikke, kes olid tahtnud Jeesust kividega surnuks visata. (Joh 10:31, 33.)
on uinunud magama. Piiblis võrreldakse surma sageli magamise ja unega. (L 13:3; Mr 5:39; Ap 7:60; 1Ko 7:39; 15:51; 1Te 4:13.) Jeesus kavatses Laatsaruse ellu tagasi tuua. Ta võis nende sõnadega mõista anda, et samamoodi nagu inimest võib sügavast unest üles äratada, võib teda ka surnuist üles äratada. Väe Laatsarusele elu tagasi anda sai Jeesus oma isalt, „kes teeb surnud elavaks ja kes räägib sellest, mida veel pole, otsekui oleks see juba olemas”. (Ro 4:17; vt Mr 5:39 ja Ap 7:60 kommentaari.)
Toomas. See kreeka nimi tuleb aramea sõnast, mis tähendab „kaksik”. Toomast tunti ka teise kreeka nimega Dídymos (tähendab samuti „kaksik”).
juba neli päeva hauas olnud. Kui Laatsarus raskelt haigeks jäi, saatsid tema õed Jeesusele sõna. (Joh 11:1–3.) Jeesus oli Betaaniast kahe päevateekonna kaugusel. Laatsarus suri ilmselt samal ajal, kui sõnum tema haigusest Jeesuseni jõudis. (Joh 10:40.) Jeesus jäi veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli, ja hakkas alles siis Betaaniasse minema. (Joh 11:6, 7.) Kuna ta ootas kaks päeva ja minek kestis samuti kaks päeva, jõudis ta haua juurde siis, kui Laatsarus oli olnud surnud juba neli päeva. Jeesus oli varem äratanud üles kaks inimest: ühe kohe pärast surma ja teise hiljem, aga siiski samal päeval, kui inimene suri. (Lu 7:11–17; 8:49–55; vrd Mt 11:5.) Aga ta ei olnud varem üles äratanud inimest, kes oli olnud surnud juba neli päeva ja kelle keha oli hakanud lagunema. (Joh 11:39.) Juutide seas oli levinud vääruskumus, et hing jääb keha juurde kolmeks päevaks ja seejärel lahkub. Isegi need, kes seda uskusid, pidid tunnistama, et Jeesus tegi erakordse ime, kui tõi Laatsaruse ellu tagasi. (Joh 12:9, 10, 17.)
hauas. Vt Mr 6:29 kommentaari.
umbes kolme kilomeetri. Sõna-sõnalt „umbes 15 staadioni”. Üks staadion (kr stádion) oli 185 m ehk 1/8 Rooma miili. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Miil” ja lisa B14.)
Ma tean, et ta tõuseb üles. Marta arvas, et Jeesus räägib tulevasest, viimsel päeval toimuvast ülestõusmisest. (Vt Joh 6:39 kommentaari.) Tema usk sellesse õpetusse on tähelepanu väärt. Mõned tolleaegsed usujuhid, saduserid, eitasid ülesäratamist, ehkki see õpetus on pühakirjas selgelt kirjas. (Tn 12:13; Mr 12:18.) Variserid seevastu uskusid hinge surematust. Marta aga teadis, et Jeesus õpetab, et tuleb ülestõusmine, ning et ta oli koguni ise surnuid ellu äratanud, kuigi keegi neist polnud nii kaua surnud olnud kui Laatsarus.
Mina olen ülestõusmine ja elu. Jeesuse surm ja ülestõusmine avasid surnutele tee tagasi ellu. Kui Jeesus oli üles äratatud, ei andnud Jehoova talle mitte ainult väe surnuid üles äratada, vaid ka väe anda igavene elu. (Vt Joh 5:26 kommentaari.) Piiblisalmis Ilm 1:18 nimetab Jeesus end „elavaks”, kellel on „surma ja surmavalla võtmed”. Seega on Jeesus nii elavate kui ka surnute lootus. Ta on lubanud avada hauad ja anda surnutele elu, kas siis taevas tema kaasvalitsejatena või uuel maal tema taevase valitsuse alluvuses. (Joh 5:28, 29.)
ei sure kunagi. Jeesuse sõnad ei tähendanud, et tema kuulajad ei pea kunagi surema ja elavad igavesti. Jeesus pidas silmas hoopis seda, et need, kes temasse usuvad, võivad saada igavese elu. Seda toetavad ka tema varasemad sõnad, mis on kirjas tekstides Joh 6:39–44, 54.
haua. Vt Mr 6:29 kommentaari.
nutmas. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „nutma”, tähistab sageli kuuldavalt nutmist. Sama verbi on kasutatud Jeesuse kohta sel korral, kui ta ennustas, et Jeruusalemm hävitatakse. (Lu 19:41.)
puudutas see teda hingepõhjani. Sõna-sõnalt „ärritus ta vaimus”. Kreeka sõnaga pneúma (vaim) mõeldakse siin ilmselt liikumapanevat jõudu, mis lähtub südamest ning ajendab inimest teatud viisil rääkima ja tegutsema. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)
puudutas see teda hingepõhjani ja teda valdas suur kurbus. Algkeelsed sõnad, mida siin on kasutatud, kirjeldavad, kui tugevaid emotsioone Jeesus selles olukorras tundis. Kreeka verb embrimáomai fraasis „puudutas ... hingepõhjani” tähistab harilikult tugevaid sisimaid tundeid, ent see võib kanda endas mõtet ka kuuldavast või nähtavast meeleliigutusest. Kreeka sõna tarásso, mis on tõlgitud vastega „valdas suur kurbus”, tähendab sõna-sõnalt ärritumist. Ühe õpetlase sõnul on selle tähendus siin salmis „põhjustama seesmist rahutust; tekitama suurt valu või kurbust”. Sama verbi kasutatakse tekstis Joh 13:21, et kirjeldada, mis tunded Jeesust valdasid, kui ta mõtles sellele, et Juudas ta reedab. (Vt Joh 11:35 kommentaari.)
silmist voolasid pisarad. Siin esinev kreeka sõna dakrýo on üks verbi vorm nimisõnast tähendusega „pisarad”, mida kasutatakse sellistes tekstides nagu Lu 7:38; Ap 20:19, 31; Heb 5:7; Ilm 7:17; 21:4. Näib, et rõhk pole mitte kuuldavalt nutmisel, vaid pisaratel. Seda verbi on piibli kreekakeelses osas kasutatud vaid siin ning see erineb verbist tekstis Joh 11:33 (vt kommentaari), kus räägitakse, et Maarja ning juudid nutsid. Jeesus teadis, et ta äratab Laatsaruse surnuist üles, kuid kallite sõprade leina nägemine tegi ta väga kurvaks. Suurest armastusest ja kaastundest oma sõprade vastu valas ta pisaraid. Sellest loost tuleb selgelt välja, et Jeesus tunneb kaasa neile, kes on kaotanud mõne lähedase.
haua. Vt Mr 6:29 kommentaari.
ta lehkab juba. Marta sõnadest ilmneb, et juudi matusekommete hulka ei kuulunud palsameerimine, mille eesmärk on surnukeha võimalikult kaua säilitada. Kui Laatsarus oleks olnud palsameeritud, ei oleks Marta eeldanud, et surnukeha lehkab. Laatsaruse käed ja jalad olid mähises ning nägu riidega kinni mähitud, kuid ilmselt mitte selleks, et tema keha lagunemise eest kaitsta. (Joh 11:44.)
on neljas päev. Sõna-sõnalt „on neljas”. Kreeka keeles on siin lihtsalt järgarv, sõna „päev” on juurde mõeldav kontekstist.
Laatsarus. Vt Lu 16:20 kommentaari.
nägu riidega kinni mähitud. Juutidel oli tavaks mähkida surnukeha enne matmist koos lõhnaainetega puhtasse linasesse riidesse. Tegemist ei olnud palsameerimisega, mis oli kombeks egiptlastel. (1Mo 50:3; Mt 27:59; Mr 16:1; Joh 19:39, 40.) Kui Laatsarus üles äratati ja ta hauast välja tuli, oli tema nägu ikka veel riidega kinni mähitud. Kreeka sõna sudárion, mis on siin tõlgitud vastega „riie”, tähendab väikest riidetükki, rätikukest. Sama kreeka sõna on ka tekstis Joh 20:7, kus räägitakse riidest, mis oli olnud Jeesuse pea ümber.
sanhedrini. Juudi kõrgeim kohus. (Vt „Sõnaseletusi”.)
meie paiga. St meie jumalateenimispaiga, püha paiga. Ilmselt mõeldakse Jeruusalemma templit. (Vrd Ap 6:13, 14.)
ülempreester. Kui Iisrael oli iseseisev, oli ülempreester ametis kogu oma elu. (4Mo 35:25.) Aga kui Iisrael oli Rooma võimu all, oli Rooma võimuesindajatel voli ülempreester ametisse määrata või ametist kõrvaldada. (Vt „Sõnaseletusi”.) Kaifas, kelle roomlased olid ametisse määranud, oli osav diplomaat, kes püsis oma ametis kauem kui mõni teine tema lähimatest eelkäijatest. Ta sai ülempreestriks umbes aastal 18 ja oli seda kuni umbes aastani 36. Sõnadega, et Kaifas oli sel aastal (ehk aastal 33) ülempreester, mõtles Johannes ilmselt seda, et Kaifase ametiaja hulka kuulus ka see mälestusväärne aasta, mil Jeesus hukati. (Vt lisa B12, kus on näidatud Kaifase maja võimalik asukoht.)
Efraimi-nimelisse linna. Tõenäoliselt on see sama linn mis Efrain, mille Juuda kuningas Abija vallutas Iisraeli kuningalt Jerobeamilt. (2Aj 13:19.) Arvatakse, et praegu on selle linna asukohas Et-Taijibe küla. See asub umbes 6 km Peetelist idakirdes ja 3 km Baal-Haasori oletatavast asupaigast idakagus. (2Sa 13:23.) Selle lähedal on kõrb ja sellest kagus Jeeriko kõrbetasandikud ja Surnumeri. Juudi ajaloolase Josephuse sõnul vallutas Efraimi Rooma väepealik Vespasianus, kui ta oli teel Jeruusalemma alla. („Juudi sõda”, IV kd, 9. ptk, lõik 9.)
paasapüha. St 33. aasta paasapüha, ilmselt neljas paasapüha, mida Johannese evangeeliumis mainitakse. (Vt Joh 2:13, 5:1 ja 6:4 kommentaari.)