JOHANNESE EVANGEELIUM
15. peatüki kommentaarid
Mina olen tõeline viinapuu. Jeesus kasutab siin kõnekujundit, mis esineb ka piibli heebreakeelses osas. Jesaja prohvetiennustuses öeldakse, et Iisraeli sugu on vägede Jehoova viinamägi. (Jes 5:1–7.) Ustavusetut Iisraeli nimetas Jehoova „metsistunud võsudega viinapuuks” ja „metsistuvaks viinapuuks”. (Jer 2:21; Ho 10:1, 2.) Jeesus aga on tõeline viinapuu ja tema isa on aednik. Kui Jeesus oli võrrelnud oma jüngreid viinapuu okstega, õhutas ta neid jääma temaga ühte. Nii nagu oksad peavad puu küljes olema, et elus püsida ja vilja kanda, tuleb Jeesuse jüngritel temaga ühte jääda, et vaimses mõttes elus püsida ja vilja kanda. Ja nii nagu aednik ootab, et viinapuu kannaks vilja, ootab Jehoova sedasama ka Jeesuse jüngritelt. Sellest näitest ilmneb, et Jeesuse jüngrid pole ühtsed mitte ainult Jeesusega vaid ka tema isaga. (Joh 15:2–8.)
puhastab. Võib tõlkida ka „kärbib”. Vastav kreeka sõna on verbivorm sõnast, mis on tekstis Joh 15:3 tõlgitud kui „puhtad”.
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see inimese elu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
Ma ei nimeta teid enam orjadeks. Kreeka sõna dúlos (ori) kasutatakse üldiselt kellegi teise omandiks oleva isiku kohta. (Mt 8:9; 10:24, 25; 13:27.) Piltlikus mõttes võib see käia Jumala ja Jeesuse teenijate kohta, kas siis inimeste (Ap 2:18; 4:29; Ro 1:1; Ga 1:10) või inglite kohta (tekstis Ilm 19:10 on sõna sýndulos, „kaasori”). See võib käia ka inimeste kohta, kes on patu või pahede orjad. (Joh 8:34; Ro 6:16–20; 2Pe 2:19.) Oma ohvriverega ostis Jeesus välja kõik need, kes teda järgivad. Seetõttu ei kuulu kristlased endale, vaid on Kristuse orjad. (Ef 6:6; 1Ko 6:19, 20; 7:23; Ga 3:13.) Jeesus nimetas apostleid oma sõpradeks, kuid neist said tema orjad, kui ta nad patust lunastas. Vahel nimetas ta oma järelkäijaid orjadeks. (Joh 15:20.)
maailma. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes paneb kirja Jeesuse sõnad, et tema järelkäijad ei kuulu maailma. Sama mõte esineb veel kaks korda Jeesuse viimases palves koos oma ustavate apostlitega. (Joh 17:14, 16.)
minu nime pärast. Piiblis tähistab sõna „nimi” vahel inimest, kes seda nime kannab, tema mainet ja kõike, mida ta esindab. (Vt Mt 6:9 kommentaari.) Mis puudutab Jeesuse nime, siis see tähistab ka võimu ja positsiooni, mille tema isa on talle andnud. (Mt 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4.) Siin selgitab Jeesus seda, miks inimesed tema järelkäijaid halvasti kohtlevad: sest nad ei tunne teda, kes on ta läkitanud. Kui nad tunneksid Jumalat, mõistaksid ja tunnustaksid nad ka seda, mida Jeesuse nimi tähistab. (Ap 4:12.) See hõlmab Jeesuse positsiooni Jumala seatud valitsejana, kuningate kuningana, kellele kõik inimesed peavad alluma, et saada elu. (Joh 17:3; Ilm 19:11–16; vrd L 2:7–12.)
nende seaduses. Siin mõeldakse tervet piibli heebreakeelset osa. Järgnev tsitaat on võetud tekstidest L 35:19 ja 69:4. Ka tekstides Joh 10:34 ja 12:34 mõeldakse seaduse all piibli heebreakeelset osa.
aitaja. Vt Joh 14:16 kommentaari.
see. Kreeka asesõna ekeínos on meessoost ja käib aitaja kohta, mis on kreeka keeles samuti meessoost. (Vt Joh 14:16 ja 16:13 kommentaari.)
algusest peale. St ajast, kui Jeesus alustas oma teenistust.