APOSTLITE TEOD
2. peatüki kommentaarid
Nädalatepühal. Kr pentekosté (viiekümnes). Piibli heebreakeelses osas nimetatakse seda püha samuti nädalatepühaks (2Mo 34:22), aga ka lõikuspühaks (2Mo 23:16). Seda peeti pärast seitsmenädalast lõikusaega, mis algas odralõikusega ja jätkus nisulõikusega. Nädalatepüha peeti 50. päeval pärast 16. niisanit, kui ohverdati odrasaagi uudsevilja vihk. (3Mo 23:15, 16.) Heebrea kalendri järgi langeb nädalatepüha 6. sivanile. (Vt lisa B15.) Juhendid selle pidamiseks on kirjas tekstides 3Mo 23:15–21, 4Mo 28:26–31 ja 5Mo 16:9–12. Nädalatepühal kogunes Jeruusalemma suur hulk juute ja proselüüte kaugetest maadest. Neid võeti lahkesti vastu olenemata sellest, kas nad olid vabad, orjad, vaesed, orvud, lesed, leviidid või muulased. (5Mo 16:10, 11.) Seetõttu oli 33. aasta nädalatepüha ideaalne aeg kristliku koguduse sünniks ja kõigile Jumala vägevatest tegudest rääkimiseks. (Ap 1:8; 2:11.) Juudi pärimuse järgi peeti nädalatepüha samal kuupäeval, kui Jumal oli Siinai mäe juures seaduse andnud ja Iisraeli oma rahvaks võtnud. Iisraellased said seaduse kolmanda kuu (sivani) alguses. (2Mo 19:1.) Just nagu Jumal kasutas Moosest vahemehena, et sõlmida Iisraeliga seaduseleping, nii kasutas ta ka Jeesus Kristust vahemehena, et sõlmida uue rahva, vaimse Iisraeliga, uus leping.
keeltes. Kr glóssa. See sõna tähendab nii kõneelundit kui ka keelt kui suhtlemisvahendit; samuti võidakse kasutada seda rahva kohta, kes teatud keelt räägib. (Mr 7:33; Lu 1:64; 16:24; Ilm 5:9; 7:9; 13:7.) Sama sõna on tekstis Ap 2:3, kus räägitakse, et iga jüngri pea kohale laskus tulekeel. Seega oli püha vaimu väljavalamist näha nii nendest tulekeeltest kui ka jüngrite võimest rääkida eri keeltes.
oma emakeelt. Sõna-sõnalt „keelt, mille sees me oleme sündinud”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „keel”, on diálektos. (Vt Ap 2:4 kommentaari.) Paljud, kes nädalatepühaks Jeruusalemma tulid, oskasid ilmselt ka mingit rahvusvahelist keelt, näiteks kreeka keelt. Kuna nad olid jumalakartlikud juudid, said nad tõenäoliselt aru ka heebreakeelsest templiteenistusest. (Ap 2:5.) Kui nad aga kuulsid head sõnumit oma emakeeles, äratas see neis rohkem huvi.
Aasia provintsis. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Aasia”.
proselüüdid. Vt Mt 23:15 kommentaari.
on palju veini joonud ja on purjus. Võib tõlkida ka „on täis noort veini”, „on täis magusat veini”. Kreeka sõna gleúkos esineb ainult selles salmis ja tähendab magusat veini, mis pole lõpuni käärinud.
päeva kolmas tund. St umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)
Viimseil päevil. Peetrus tsiteerib siin prohvetiennustust tekstist Jl 2:28, mille heebreakeelses algtekstis ja kreekakeelses tõlkes Septuagintas (Jl 3:1, LXX) on väljend „pärast seda”. Kuid püha vaimu mõjutusel kasutab Peetrus selle asemel väljendit „viimseil päevil”. Joeli ennustus täitus nädalatepühal, kui valati välja püha vaim. Peetruse sõnadest võib järeldada, et selle sündmusega algasid viimsed päevad, mille lõpus pidi tulema „suur ja hiilgav Jehoova päev”. (Ap 2:20.) Kuna Peetrus kõneles juutide ja proselüütidega, pidid tema sõnad käima esmalt judaismiajastu viimsete päevade kohta. Jeesus oli ennustanud, et Jeruusalemm ja sealne tempel, juutide usukeskus, hävitatakse. (Lu 19:41–44; 21:5, 6.) See toimuski aastal 70.
oma vaimust. Kreeka sõnaga pneúma mõeldakse siin Jumala püha vaimu. Vastav heebrea sõna, mis esineb siin tsiteeritud tekstis Jl 2:28, on rúah. Nii heebrea kui ka kreeka sõna tähendab nähtamatut tegutsevat jõudu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)
kõiksuguste inimeste. Sõna-sõnalt „kogu liha”. Siin esinevad kreeka sõnad pas (kogu, kõik) ja sarx (liha). Sõnaga „liha” mõeldakse siin inimesi. Väljend „kogu liha” tähendab tavaliselt inimkonda (vt Joh 17:2 kommentaari), kuid mitte selles salmis. Jumal ei valanud püha vaimu välja kõigi maa peal elavate inimeste peale ega isegi kõigi iisraellaste peale. Siin mõeldakse hoopis seda, et inimestel ei tehtud vahet. Jumal valas oma vaimu välja poegade ja tütarde, noorte ja vanade, orjade ja orjataride, see tähendab igasuguste inimeste peale. (Ap 2:17, 18.) Sõna pas on kasutatud samas tähenduses ka tekstis 1Ti 2:3, 4, kus öeldakse, et Jumal tahab, et kõiksugused inimesed pääseksid. (Vt Joh 12:32 kommentaari.)
prohvetlikult rääkima. Vastav kreeka sõna propheteúo tähendab „kuulutama, teada andma”. Piiblis tähendab see Jumalalt pärit sõnumite teadaandmist. Sageli mõeldakse sellega ennustamist, kuid see pole selle sõna põhitähendus. See võib tähendada ka jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. (Vt Mt 26:68, Mr 14:65 ja Lu 22:64 kommentaari.) Selles olukorras pani püha vaim inimesed prohvetlikult rääkima, see tähendab rääkima vägevatest tegudest, mida Jumal on teinud ja veel teeb. (Ap 2:11.) Nad olid prohvetid ehk Jehoova eesträäkijad. Ka heebrea keeles on prohvetlikult rääkimisel sama tähendus. Näiteks tekstis 2Mo 7:1 nimetatakse Aaronit Moosese prohvetiks. See tähendab, et Aaron rääkis Moosese asemel ehk oli tema eestkõneleja, mitte aga tulevikuennustaja.
vanad mehed. Võib tõlkida ka „vanemad”. Paistab, et kreeka sõna presbýteros tähendab siin ealt vanemat meest, sest samas salmis mainitakse ka noori mehi. Sama sõna kasutatakse piiblis meeste kohta, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. (Ap 4:5; 11:30; 14:23; 15:2; 20:17; vt Mt 16:21 kommentaari.)
teen imesid. Kr téras. Võib tõlkida ka „annan endeid”. Piiblis esineb see sõna järjepidevalt koos sõnaga semeíon (tunnustäht) ja siis on need mõlemad alati mitmuses. (Mt 24:24; Joh 4:48; Ap 7:36; 14:3; 15:12; 2Ko 12:12.) Sõna téras tähendab midagi imelist või aukartustäratavat. Salmides, kus see tähendab ennet, on selle kohta lisatud kommentaar.
Jehoova. Kirjakohas Jl 2:31, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
Jehoova. Kirjakohas Jl 2:32, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
Naatsaretlane. Vt Mr 10:47 kommentaari.
imed. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. Imed, mida Jeesus Jumala väega tegi, kinnitasid, et ta on Jumala saadetud. Need olid ka enneteks, mis näitasid, et tulevikus tervendab ta kõik inimesed ja äratab surnud üles. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)
tahtel. Kr bulé. Sama sõna on tekstis Heb 6:17 tõlgitud vastega „eesmärk” ja „nõu” (P 1997). (Vt Ap 20:27 kommentaari.)
surmapiinadest. Piibel ütleb, et surnud on teadvuseta ega tunne valu. (L 146:4; Kog 9:5, 10.) Selles salmis aga öeldakse, et surm põhjustab piinasid. Seda väljendit on kasutatud ilmselt sellepärast, et piiblis räägitakse surmast kui millestki õudsest ja kibedast. (1Sa 15:32, P 1997; L 55:4; Kog 7:26.) Üks põhjus, miks seda tehakse, on see, et suremine võib olla piinarikas. (L 73:4, 5.) Pealegi on surnud surma raudses haardes. (L 6:5; 88:10.) Ilmselt vabastas Jumal Jeesuse surmapiinadest just selles mõttes, et tegi ta surma haardest vabaks. Kreeka sõna odín (piin) võib tähendada ka sünnitusvalusid (1Te 5:3) või kannatusi üldiselt (Mt 24:8). Septuagintas esineb tekstides 2Sa 22:6 ja L 18:4 (17:5, LXX) sõna „piin”, masoreetses heebreakeelses tekstis aga „köis”. On huvitav, et vanaheebrea keeles, mida kirjutati ilma vokaalideta, on sõnadel „piin” ja „köis” (hével) samad konsonandid. See võib olla põhjus, miks Septuagintas on „köie” asemel „piin”. Igal juhul annavad väljendid „surmapiinad” ja „surmaköidikud” (L 18:4) üldjoontes edasi sama mõtte, nimelt et surm on valus ja ahistav.
Jehoovat. Kirjakohas L 16:8, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
Ma olen lootusrikas. Sõna-sõnalt „mu liha elab lootuses”. Peetrus tsiteerib siin Laulu 16 ja ütleb sissejuhatuseks „Taavet ütles tema kohta”, see tähendab Jeesuse kohta. (Ap 2:25.) Tekstides Ap 2:26 ja L 16:9 on nii kreeka kui ka heebrea keeles sõna „liha”, mis võib tähendada kas inimest või tema keha. Kuigi Jeesus teadis, et ta peab surema ohvrisurma, elas ta lootuses. Ta teadis, et isa äratab ta üles, et tema ohver lunastab inimkonna ja et tema ihu (liha) ei näe kõdunemist. (Ap 2:27, 31.)
mind. Võib tõlkida ka „mu hinge”. Siin tsiteeritakse teksti L 16:10. Heebreakeelses algtekstis esineb seal sõna néfeš (hing), mis on salmis Ap 2:27 tõlgitud kreeka sõnaga psyché. Laulukirjutaja Taavet rääkis selles tekstis iseendast, kuid nädalatepühal näitas Peetrus, et need sõnad kuulutasid ette Jeesuse ülesäratamist. (Ap 2:24, 25; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)
surmavalda. Kreeka sõna hádes (võimalik tähendus „mittenähtud paik”) esineb piiblis kümme korda. (Mt 11:23; 16:18; Lu 10:15; 16:23; Ap 2:27, 31; Ilm 1:18; 6:8; 20:13, 14.) Siin tsiteeritakse teksti L 16:10. Heebreakeelses algtekstis esineb seal sõna šeól, mis on salmis Ap 2:27 tõlgitud kreeka sõnaga hádes. Mõlemad sõnad tähendavad piiblis sümboolset paika, kus inimesed magavad surmaund. Matmispaiga kohta kasutatakse algkeeltes muid sõnu. Mõned piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 11, 12, 14–18, 22) kasutavad selles salmis vastet šeól.
sinu juures. Sõna-sõnalt „su palge ees”. Siin tsiteeritakse teksti L 16:11. Heebrea idioom „[kellegi] palge ees olema” on siin tõlgitud kreeka keelde sõna-sõnalt.
Jumal. Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna theós (jumal). Väärib märkimist, et mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 10) on selles salmis tetragramm.
ühe ta järeltulija. Jumal tõotas Taavetile, et tema soost tuleb messias, järeltulija, kellest räägib 1Mo 3:15. (2Sa 7:12, 13; L 89:3, 4; 132:11.) See järeltulija oli Jeesus, kelle ema ja kasuisa põlvnesid kuningas Taavetist. Kreeka väljendist, mis on tõlgitud vastega „järeltulija”, kumab läbi heebrea idioom, mis tähendab sõna-sõnalt „niuete vili”. Niuded viitavad suguorganitele. („Sinu niudeist tulevad kuningad”, 1Mo 35:11, P 1997; „su poeg, kes su niudeist välja tuleb”, 1Ku 8:19, P 1997.) Järeltulijat võidakse nimetada ka ihuviljaks. (1Mo 30:2, P 1997; L 127:3; Nu 2:20; Lu 1:42.)
surmavalda. Surnud inimeste sümboolne asupaik. (Vt Ap 2:27 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Surmavald”.)
tema ihu ei näe kõdunemist. Jehoova ei lasknud Jeesuse kehal kõduneda. Mooses ja Taavet olid küll Kristuse prohvetlikud võrdkujud, kuid nende keha kõdunes. (5Mo 34:5, 6; Ap 2:27; 13:35, 36.) Selleks et Jeesus võiks olla „viimane Aadam” (1Ko 15:45) ja vastavaks lunastushinnaks inimkonna eest (Mt 20:28; 1Ti 2:5, 6), pidi ta olema lihast ja luust inimene. Ta pidi olema täiuslik, et tema elu hinnaga võiks osta tagasi kõik selle, mille Aadam kaotas. (Heb 9:14; 1Pe 1:18, 19.) Ükski ebatäiuslik Aadama järeltulija ei saanud luna maksta. (L 49:7–9.) Seetõttu ei olnud Jeesuse isaks inimene, vaid Jumal, kes andis talle täiusliku keha, mis sobis ohverdamiseks. Jeesus ütles oma taevasele isale Jehoovale (ilmselt ristimise ajal): „Sa valmistasid mulle keha.” (Heb 10:5.) Kui jüngrid läksid Jeesuse hauakoopasse, ei leidnud nad sealt Jeesuse surnukeha, vaid üksnes surilinad. Nähtavasti kõrvaldas Jehoova oma poja surnukeha, enne kui see kõdunema hakkas. (Lu 24:3–6; Joh 20:2–9.)
Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha L 110:1 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). Ent nagu selgitatakse lisas A5, pole enamikus nn uue testamendi tõlgetes Jumala nime Jehoova, ja seda isegi mitte piibli heebreakeelse osa tsitaatides. Väärib märkimist, et mõnes 17. saj pärit „King James Versioni” väljaandes on selles ja veel kolmes kohas piibli kreekakeelses osas, kus tsiteeritakse teksti L 110:1, Jumala nime asemel kirjutatud suurtähtedega „the LORD” [ISSAND]. (Mt 22:44; Mr 12:36; Lu 20:42.) Hilisemates väljaannetes jätkati seda tava. „King James Versioni” piiblitõlkes kasutatakse samasugust kirjapilti piibli heebreakeelses osas neis kohtades, kus algtekstis on Jumala nimi. Järelikult, kui piibli kreekakeelses osas on samuti kirjutatud „the LORD” [ISSAND], näitab see tõlkijate seisukohta, et neis salmides on mõeldud Jehoovat. On huvitav, et piiblitõlkes „New King James Version” (esmatrükk 1979) esineb „the LORD” [ISSAND] kõigis piibli heebreakeelse osa tsitaatides, kus on Jumala nimi.
postil hukkasite. Võib tõlkida ka „posti külge panite”. (Vt Mt 20:19 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõnad „Piinapost” ja „Post”.)
Kahetsege oma patte. Vastav kreeka verb metanoéo tähendab sõna-sõnalt „meelt muutma; mõtteviisi muutma” ning kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Ristija Johannes oli öelnud, et pattude andekssaamiseks on vaja lasta end kahetsuse märgiks ristida. (Vt Mr 1:4 kommentaari.) Need, kes lasid end Johannesel ristida, näitasid avalikult, et nad kahetsevad Moosese seaduse vastu tehtud patte, ja see valmistas neid ette Kristuse vastuvõtmiseks. (Mr 1:2–4.) Kuid selles salmis näitab Peetrus, et nüüdsest tuleb Jumala rahval pattude andekssaamiseks lasta end ristida Jeesus Kristuse nimesse, nagu tuleb välja ka Jeesuse sõnadest tekstis Mt 28:19. See oli juutidele midagi uut. Kuna nad olid messia tagasi lükanud, tuli neil Jumalalt andekssaamiseks oma patte kahetseda ja Jeesusesse uskuma hakata. Lastes end ristida, kinnitasid nad, et usuvad Jeesusesse ja on Jumalale isiklikult pühendunud. (Vt Mt 3:8 ja 11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)
Jehoova. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega kýrios. (Vt lisa C.) Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. Peetrus viitab tõotusele tekstis Jl 2:28–32, kus räägitakse püha vaimu väljavalamisest. (Ap 2:33–38.) Tema sõnad kõigile neile, keda meie Jumal Jehoova enda juurde kutsub paistavad viitavat salmi Jl 2:32 lõpuosale. Selle salmi heebreakeelses algtekstis esineb kolm korda Jumala nimi ning seal on otse öeldud, et Jehoova on see, kes inimesi enda juurde kutsub. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 2:39.)
inimest. Sõna-sõnalt „hinge” (kr psyché). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
käisid üksteisega läbi. Võib tõlkida ka „jagasid üksteisega kõike, mida neil oli”. Kreeka sõna koinonía põhitähendus on „osadus; ühisolu; tihe side”. Paulus kasutab seda sõna oma kirjades mitu korda. (1Ko 1:9; 10:16, allm; 2Ko 6:14; 13:14, (13:13, P 1997).) Selle salmi kontekstist on näha, et jüngrid käisid üksteisega läbi kui sõbrad, mitte kui pelgalt tuttavad.
sõid üheskoos. Sõna-sõnalt „püsisid leivamurdmises”. (Vt Ap 20:7 kommentaari.)
Kõiki. Sõna-sõnalt „igat hinge”. Kreeka keeles on siin sõna psyché (hing). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
imesid. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)
üksteise kodudes. Kreeka väljendit kat oíkon (kodusid mööda, majasid mööda) võib mõista distributiivina (koduti, majati). Tundub, et sel kitsal ajal käisid Jeruusalemmas ja selle lähedal elavad jüngrid sageli üksteise pool söömas. (Vt Ap 5:42 ja 20:20 kommentaari.)
Jehoova. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 2:47.)