APOSTLITE TEOD
15. peatüki kommentaarid
tüliküsimuse. Võib tõlkida ka „vaidluse”. Kr zétema. See tuleb verbist zetéo (otsima). (Vt Ap 15:7 kommentaari.)
vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Kr presbýteros. Selle kreeka sõnaga mõeldakse siin mehi, kes olid algkristlikus koguduses vastutusrikkas ametis. Paulus, Barnabas ning mõned Süüria Antiookia vennad läksid Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde, et lahendada ümberlõikamisküsimus. Nii nagu Iisraeli rahvast juhtisid vanemad, küpsed mehed, nii oli ka algkristlikul kogudusel juhtiv kogu, kuhu kuulusid apostlid ja Jeruusalemma koguduse vanemad. See näitab, et juhtivasse kogusse, mis esialgu koosnes 12 apostlist, kuulus nüüd teisigi. (Ap 1:21, 22, 26; vt Mt 16:21 ja Ap 11:30 kommentaari.)
uskupöördumisest. Kr epistrophé. See tuleb verbist, mis tähendab „naasma; pöörduma”. (Joh 12:40; 21:20; Ap 15:36.) See võib tähendada ebajumalateenimisest ärapöördumist ja ka Jumala juurde tagasipöördumist. (See kreeka verb esineb tekstides Ap 3:19; 14:15; 15:19; 26:18, 20; 2Ko 3:16.) Tekstis 1Te 1:9 esineb see fraasis, mis on tõlgitud nii: „Te hülgasite oma ebajumalad ning saite elava ja tõelise Jumala orjadeks.” Uskupöördumisele eelneb patukahetsus. (Vt Mt 3:2, 8 ning Ap 3:19, 26:20 kommentaari.)
mõned variseride sektist. See väljend annab mõista, et neil kristlastel oli endiselt midagi ühist variseridega. (Vt Ap 23:6 kommentaari.)
seda tükk aega hoolega arutanud. Võib tõlkida ka „selle üle tükk aega vaielnud”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „hoolega arutanud”, tuleb verbist zetéo (otsima) ja tähendab „uurimine; küsitlemine”. See annab mõista, et apostlid ja vanemad uurisid asja hoolega, esitasid küsimusi ning avaldasid ausalt ja avameelselt oma arvamust.
imedest. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)
Jaakobus. Mõeldakse ilmselt Jeesuse poolvenda, keda mainitakse ka tekstis Ap 12:17. (Vt Mt 13:55 ja Ap 12:17 kommentaari.) Paistab, et just tema juhatas apostlite ja Jeruusalemma vanemate arutelu ümberlõikamise üle. (Ap 15:1, 2.) Ilmselt seda juhtumit peabki Paulus silmas, kui kirjutab, et Jaakobust, Keefast (Peetrust) ja Johannest peeti Jeruusalemma koguduse sammasteks. (Ga 2:1–9.)
Simeon. Kr Symeón. Nime Siimon heebreapärane vorm. Fakt, et sel koosolekul kasutati Peetruse kohta nime Simeon, annab alust arvata, et see peeti heebrea keeles. Nime Simeon kasutatakse piiblis Peetruse kohta vaid korra. (Vt Mt 10:2 kommentaari.)
rahvas, kes kannaks tema nime. Siin võidakse viidata piibli heebreakeelse osa tekstidele, kus öeldakse, et Jehoova valis Iisraeli rahva oma eriliseks omandiks. (2Mo 19:5; 5Mo 7:6; 14:2; 26:18, 19.) Uut rahvast, kes kannab Jehoova nime, nimetatakse piiblis Jumala Iisraeliks, kuhu kuuluvad nii juudid kui ka mittejuudid. (Ro 11:25, 26a; Ga 6:16; Ilm 14:1.) Neil tuleb kuulutada selle vägevust, kelle nime nad kannavad, ja ülistada teda kõigi rahvaste seas. (1Pe 2:9, 10.) Nagu Iisraeli rahvas vanal ajal, nii on ka Jumala Iisrael rahvas, kelle Jehoova on endale valmistanud ja kes peab kuulutama tema kiiduväärsust. (Jes 43:21.) Algkristlased seda tegidki. Nad kuulutasid julgelt, et Jehoova on ainus tõeline Jumal ja et kõik teised jumalad on ebajumalad. (1Te 1:9.)
sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud. Sõna-sõnalt „Prohvetite sõnadega”. Paistab, et Simeoni ehk Siimon Peetruse kõne (Ap 15:7–11) ning Barnabase ja Pauluse esitatud tõendid (Ap 15:12) tõid Jaakobusele meelde kirjakohad, mis seostusid arutluse all oleva teemaga. (Joh 14:26.) Öelnud, et kuuldu „on kooskõlas sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud”, tsiteeris Jaakobus teksti Am 9:11, 12. Aamose raamat kuulus sellesse heebrea pühakirja ossa, mida nimetati Prohvetiteks. (Mt 22:40; Ap 15:16–18; vt Lu 24:44 kommentaari.)
Taaveti kokkulangenud koja. Jehoova oli tõotanud, et Taaveti kuningriik püsib igavesti. (2Sa 7:12–16.) Taaveti koda ehk tema dünastia langes kokku siis, kui kuningas Sidkija troonilt tõugati. (Hes 21:27.) Sealtpeale polnud Jeruusalemmas Jehoova troonil valitsenud ühtki Taaveti soost kuningat. (1Aj 29:23.) Jehoova aga tõotas, et ta ehitab Taaveti koja taas üles ning et Taaveti järeltulija, messias, valitseb kuningana igavesti. (Ap 2:29–36.) Jaakobuse sõnad näitavad, et Taaveti trooni taastamine tähendab ka kuningriigi pärijate ehk Jeesuse võitud järelkäijate kogumist nii juutide kui ka mittejuutide seast. (Am 9:11, 12.)
et järelejäänud inimesed võiksid kogu südamest otsida Jehoovat. Nagu öeldakse Ap 15:15 kommentaaris, tsiteerib Jaakobus siin kirjakohta Am 9:11, 12. Ent osa sellest tsitaadist erineb mõnevõrra heebreakeelsetes käsikirjades öeldust. Arvatakse, et erinevus tuleb sellest, et Jaakobus tsiteerib Septuagintat, heebrea pühakirja kreekakeelset tõlget. Ent on huvitav, et ta nimetab Peetrust Simeoniks (nime Siimon heebreapärane vorm), seega võidi see koosolek pidada hoopis heebrea keeles. (Ap 15:14.) Sellisel juhul võis Jaakobus tsiteerida küll heebreakeelset pühakirja, kuid Luukas panna selle kirja kreeka keeles, kasutades Septuaginta sõnastust. Selles poleks midagi tavatut, sest piibli kreekakeelse osa kirjutajad tsiteerisid Septuagintat üsna tihti. Kuigi mõned neist tsitaatidest erinevad veidi seni leitud heebreakeelsetes käsikirjades öeldust, oli see Jehoovale vastuvõetav ja nii said need Septuaginta tsitaadid tema vaimu mõjutusel kirjutatud pühakirja osaks. (2Ti 3:16.) Septuagintas on tekstis Am 9:12 sõnad „järelejäänud inimesed”, kuid seni leitud heebreakeelsetes käsikirjades on „Edomi järelejäänud”. Mõne õpetlase meelest tuleb see erinevus sellest, et vanaheebrea keeles on sõnade „inimesed” ja „Edom” kirjapilt väga sarnane. Sama lugu on sõnadega „otsima” ja „endale saama”. Mõnede arvates on salm Am 9:12 Septuagintas tõlgitud heebreakeelsest tekstist, mis erineb seni leitud käsikirjade omast; see aga on üksnes oletus. Olgu kuidas on, nii Septuagintast kui ka heebreakeelsest masoreetsest tekstist tuleb välja Jaakobuse jutu iva: Aamos kuulutas ette, et ka mittejuute hakatakse kutsuma Jehoova nimega.
Jehoovat. Jaakobus ütleb tekstis Ap 15:14, et Simeon on selgitanud, kuidas Jumal on pööranud tähelepanu mittejuutidele, ja salmis 19 räägib ta mittejuutidest, kes pöörduvad Jumala poole. Kõnesolevas tekstis tsiteerib Jaakobus kirjakohta Am 9:11, 12, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi (fraasis, mis on tõlgitud „lausub Jehoova”). Salmi Ap 15:17 algtekstis esineb aga kaks korda kreeka sõna kýrios (isand, issand) ja mõlemal korral käib see Jehoova kohta. Niisiis, võttes arvesse konteksti, piibli heebreakeelset osa ning sõna kýrios kasutust Septuagintas ja piibli kreekakeelses osas, on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime mõlemas kohas, kus esineb sõna kýrios. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:17.)
koos kõigist rahvastest inimestega. St mittejuutidega. Mittejuudist, kes lasi end ümber lõigata, sai otsekui iisraellane ehk juut. (2Mo 12:48, 49.) Estri päevil ütlesid paljud inimesed rahvaste seast end olevat juudid. (Est 8:17.) On huvitav, et Septuagintas on tekstis Est 8:17 öeldud, et nad „lasid end ümber lõigata ja said juutideks”. Kirjakohas Am 9:11, 12, nagu Jaakobus seda tsiteerib, on ennustatud, et kõigist rahvastest inimesed (ümberlõikamata mittejuudid) liituvad järelejäänud inimestega (juutide ja proselüütidega) ja neid hakatakse kutsuma Jehoova nimega. See ennustus aitas jüngritel mõista, et mittejuutidel pole vaja lasta end ümber lõigata, et saada Jumala rahva osaks.
rahvaga, keda kutsutakse minu nimega. Piibli heebreakeelsest osast võime lugeda, et iisraellasi kutsuti Jehoova nimega, mis tähendas, et nad olid tema rahvas. (5Mo 28:10; 2Aj 7:14; Jes 43:7; 63:19; Tn 9:19.) Samuti võime lugeda, et Jehoova tegi Jeruusalemma ja sealse templi „oma nime ... eluasemeks”. Nõnda tunnustas ta Jeruusalemma templit paigana, kus teda talle meelepäraselt teenida. (2Ku 21:4, 7.)
lausub Jehoova. Kirjakohas Am 9:12, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
kes teeb seda, [salm 18] mis on teada ammusest ajast. Vastavat kreeka teksti tõlgendatakse ka järgmiselt: „kes on teinud seda [salm 18] teatavaks ammusest ajast peale”.
ma arvan. Võib tõlkida ka „on minu otsus”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „arvan”, tähendab ühe sõnaraamatu järgi „kõiki tegureid arvesse võttes otsust langetama”. See, kuidas vastavat kreekakeelset väljendit siin kasutatakse, ei näita, et Jaakobus, kes oli nähtavasti koosoleku juhataja, oleks teistele oma arvamust peale surunud. Ta hoopis võttis otsad kokku ja pakkus välja, mida kuuldud tõendite ja pühakirjas öeldu valguses võiks teha.
hoorusest. Kr porneía. See tähendab igasuguseid Jumala silmis lubamatuid seksuaalsuhteid. Sinna hulka kuuluvad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)
lämbunust. St sellise looma lihast, kes on tapetud või surnud, ilma et temast oleks veri välja lastud. (2Mo 22:31; 3Mo 17:15; 5Mo 14:21.)
Moosese raamatuid. Jaakobus viitab Moosese raamatutele, kus on kirjas nii Moosese seadus kui ka see, kuidas Jumal enne selle seaduse andmist oma teenijatega tegeles ja neile oma tahte teada andis. Näiteks 1. Moosese raamatust tuleb välja, kuidas Jumal suhtub verre, abielurikkumisse ja ebajumalateenimisse. (1Mo 9:3, 4; 20:2–9; 35:2, 4.) Nõnda andis Jehoova teada põhimõtted, mis kehtivad kõigile inimestele, nii juutidele kui ka mittejuutidele. Tekstis Ap 15:19, 20 kirjasoleva otsusega ei valmistatud mittejuutidest kristlastele raskusi, kuna neid säästeti Moosese seaduse arvututest nõuetest. Peale selle arvestati juudikristlaste südametunnistusega, sest nad olid aastaid käinud hingamispäeviti sünagoogis, kus Moosese raamatuid ette loeti. (Vt Lu 4:16 ja Ap 13:15 kommentaari.) See otsus aitas kaasa sellele, et juutidest ja mittejuutidest kristlaste vahel valitseks ühtsus.
sünagoogides loetakse neid ette igal hingamispäeval. Vt Lu 4:16 ja Ap 13:15 kommentaari.
apostlid ja vanemad. Vt Ap 15:2 kommentaari.
Tervitusi teile! Kreeka sõna chaíro (rõõmustama) kasutatakse siin tervitusena ja selle mõte on „olgu sinuga kõik hästi”. Selle kirja sissejuhatuses on järgitud tolle aja tava: kõigepealt nimetatakse saatja, siis adressaat ja seejärel öeldakse tervitus. (Vt Ap 23:26 kommentaari.) Inspireeritud kirjades, mis kuuluvad piibli kreekakeelsesse ossa, kasutatakse vaid Jaakobuse kirjas sõna chaíro tervitusena nii, nagu seda on kasutatud ka selles juhtiva kogu kirjas. (Jk 1:1.) Jünger Jaakobus, kes juhatas koosolekut, millest räägitakse Apostlite tegude 15. peatükis, oli seotud juhtiva kogu kirja koostamisega. Seetõttu on alust järeldada, et ta on seesama Jaakobus, kes kirjutas ka Jaakobuse kirja.
teie usku hävitada. Võib tõlkida ka „teid [sõna-sõnalt „teie hingi”] heidutada”. Selles salmis esineb kreeka sõna psyché (hing). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
üksmeelsele. Kr homothymadón. See kreeka sõna esineb Apostlite tegude raamatus mitu korda ja enamasti kirjeldatakse sellega algkristlaste ühtsust. Näiteks on seda tõlgitud vastetega „ühel meelel” (Ap 1:14), „ühisel eesmärgil” (Ap 2:46) ja „üheskoos” (Ap 4:24).
oma elu ohtu seadnud meie isanda Jeesus Kristuse nime pärast. Võib tõlkida ka „andnud oma elu meie isanda Jeesus Kristuse nime eest”. Vastega „elu” tõlgitud kreeka sõna on psyché (hing; selles salmis mitmuses). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) Seda fraasi võib mõista ka nii: „pühendanud oma elu [või „iseendid”] meie isanda Jeesus Kristuse nimele”.
hoiduda. Vastav kreeka verb käib kogu järgneva loetelu kohta. Kristlastel tuleb hoiduda ebajumalateenistusest, hoorusest ja sellise liha söömisest, kust veri pole korralikult välja lastud. Seoses verest hoidumisega hõlmab selle verbi tähendus rohkemat kui vaid vere söömisest hoidumist. See annab mõista, et hoiduda tuleks mistahes vere väärtarvitusest, pidades seda pühaks. (3Mo 17:11, 14; 5Mo 12:23.)
hoiduda ... verest. Jumal andis käsu hoiduda verest juba Noale ja tema poegadele, seega kogu inimkonnale. (1Mo 9:4–6.) Umbes 800 aastat hiljem lasi ta panna selle kirja seadusesse, mille ta andis iisraellastele. (3Mo 17:13–16.) Ja 1500 aastat hiljem kinnitas ta selle käsu kehtivust kristlikule kogudusele, nagu siit salmist on näha. Jumala silmis on verest hoidumine sama tähtis kui ebajumalateenimisest ja hoorusest hoidumine.
lämbunust. Vt Ap 15:20 kommentaari.
hoorusest. Vt Ap 15:20 kommentaari.
Olge terved! Võib tõlkida ka „Elage hästi!”, „Kõike head!”. Vastav kreeka väljend oli tol ajal tavaline kirjades kasutatav lõputervitus. See ei tähenda, et eeltoodu oli öeldud kui tervisenõuanne, mille järgimine toob parema tervise. Nende sõnadega sooviti kirja saajale jõudu, tervist ja head käekäiku. See on sisult sama kui heebrea väljend šalóm, millega sooviti teisele inimesele rahu. (2Mo 4:18; Koh 18:6; 19:20; 1Sa 1:17.) Ühes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse sellele lühendiga J22) on siin salmis väljend šalóm lahém, mis tähendabki „Rahu teile!”.
Mõnes hilisemas kreekakeelses käsikirjas ja mõnes vanas tõlkes on siin sõnad „aga Siilas arvas heaks sinna jääda” või „aga Juudas läks üksinda Jeruusalemma”. Seda lauset aga pole kõige vanemates ja usaldusväärsetes käsikirjades ning ilmselt ei olnud seda Apostlite tegude raamatu algtekstis. See võis olla ääremärkus, mis selgitas teksti Ap 15:40; mingil ajal aga lisati see mõne käsikirja põhiteksti. (Vt lisa A3.)
Jehoova sõna. Vt Ap 8:25 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:35.
Jehoova sõna. Vt Ap 8:25 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:36.
Jehoova armu. Apostlite tegude raamatus kasutatakse sõna „arm” eeskätt seoses Jumalaga. (Ap 11:23; 13:43; 20:24, 32.) Tekstis Ap 14:26 on sarnane väljend „jätnud nad Jumala armu hoolde”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:40.)