APOSTLITE TEOD
12. peatüki kommentaarid
Herodes. Mõeldakse Herodes Suure pojapoega Herodes Agrippa I. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.) Herodes Agrippa I sündis aastal 10 e.m.a ja omandas hariduse Roomas. Ta sai sõbraks mitme keisripere liikmega, sealhulgas Gaiusega (kes on rohkem tuntud kui Caligula). Viimane sai keisriks aastal 37 ja tegi Agrippast peagi Iturea, Trahhoniitisemaa ja Abileene kuninga. Mõne aja pärast andis Caligula Agrippale ka Galilea ja Perea. Caligula atendaadi ajal aastal 41 oli Agrippa Roomas. Väidetavalt aitas Agrippa suuresti kaasa sellele, et tekkinud kriisi lahendada. Ta osales pinevatel läbirääkimistel oma teise mõjuvõimsa sõbra Claudiuse ja Rooma senati vahel. Asi lõppes sellega, et Claudius sai keisriks ja kodusõda jäi ära. Tänutäheks andis Claudius Herodesele Juudamaa ja Samaaria, mida olid alates aastast 6 valitsenud Rooma asevalitsejad. Nõnda olid Agrippal viimaks sama suured valdused, kui olid olnud Herodes Suurel. Agrippa tähtsaim linn oli Jeruusalemm, kus ta võitis juutide usuliidrite poolehoiu. Näiteks olevat ta järginud hoolega juudi seadusi ja traditsioone, muu hulgas käinud iga päev templis ohverdamas ja lugenud avalikult seadust. Samuti olevat ta juudi usku agaralt kaitsnud. Agrippa teod aga kummutasid tema väite, et ta teenib Jumalat, kuna ta korraldas gladiaatorite võitlusi ja paganlikke teatrietendusi. Agrippat on kirjeldatud kui reeturlikku, pealiskaudset ja ekstravagantset kuju. Ta leidis oma lõpu Jehoova ingli käe läbi. (Ap 12:23.) Õpetlaste arvamuse kohaselt suri Herodes Agrippa I aastal 44, olles 54-aastane. Ta oli valitsenud Juudamaa üle kolm aastat.
tappis mõõgaga Johannese venna Jaakobuse. See toimus ilmselt aastal 44. Jaakobus oli 12 apostlist esimene, kes suri märtrisurma. Võimalik, et Herodes võttis Jaakobuse oma sihtmärgiks seetõttu, et too oli olnud Jeesusega eriti lähedane. Teine võimalus on, et ta tegi seda Jaakobuse tulise innukuse pärast, mille tõttu Jaakobus ja ta vend Johannes olid ka saanud hüüdnime Boanerges ehk Kõuepojad. (Mr 3:17.) Herodese argpükslik, poliitilistest ambitsioonidest ajendatud tegu ei peatanud hea sõnumi levikut, küll aga röövis see koguduselt armastatud apostli, karjase ja tugisamba. See, et siin öeldakse, et Jaakobus tapeti mõõgaga, võib tähendada, et tal raiuti pea maha.
hapnemata leibade püha ajal. Hapnemata leibade püha algas 15. niisanil (paasapühale järgneval päeval) ja kestis seitse päeva. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hapnemata leibade püha” ja lisa B15.) See, et evangeeliumites ja Apostlite tegude raamatus mainitakse juutide pühi üsna sagedasti, näitab, et Jeesuse ja apostlite ajal pidasid juudid endiselt kinni oma pühadekalendrist. Nende pühade järgi saab teha kindlaks tollaste sündmuste umbkaudse toimumisaja. (Mt 26:2; Mr 14:1; Lu 22:1; Joh 2:13, 23; 5:1; 6:4; 7:2, 37; 10:22; 11:55; Ap 2:1; 12:3, 4; 20:6, 16; 27:9.)
Jehoova ingel. Vt Ap 5:19 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 12:7.)
Pane riided selga. Võib tõlkida ka „pane vöö vööle”. Sõna-sõnalt „vööta end”. Ilmselt mõeldakse avara alusrõiva kokkutõmbamist vöö või riideribaga. (Vt Lu 12:35 kommentaari.)
Jehoova saatis oma ingli. Fraas „saatis oma ingli” esineb ka piibli heebreakeelses osas, kohtades, kus räägitakse samalaadsetest Jehoova päästetegudest. Näiteks tekstides Tn 3:28 ja 6:22 öeldakse, et Jumal saatis oma ingli, et päästa Taaniel ning tema kolm kaasmaalast. (Vrd L 34:7; vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 12:11.)
läks ta sinna, kus elas Maarja. Võib tõlkida ka „läks ta selle Maarja majja”. Paistab, et Jeruusalemma kogudus kogunes Johannes Markuse ema Maarja kodus. Tegemist oli ilmselt üsna suure majaga, kuna sinna olid paljud kokku tulnud. Samuti oli seal teenijatüdruk. (Ap 12:13.) Seega pidi Maarja olema küllaltki heal järjel. Kuna seda maja nimetatakse Maarja omaks ja kusagil ei mainita tema meest, on võimalik, et Maarja oli lesk.
Johannese, teise nimega Markuse. Jeesuse jünger, Barnabase nõbu (Kol 4:10), kes kirjutas Markuse evangeeliumi. (Vt kommentaari Markuse.) Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan (Joohanan), mis tähendab „Jehoova on olnud armuline”. Salmides Ap 13:5 ja 13 nimetatakse teda Johanneseks, ent tekstides Ap 12:25 ja 15:37 on antud ka tema ladinapärane nimi Markus. Mujal piibli kreekakeelses osas räägitakse temast kui lihtsalt Markusest. (Kol 4:10; 2Ti 4:11; Flm 24; 1Pe 5:13.)
See on tema ingel. Nii heebrea kui ka kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „ingel”, tähendab sõnumitoojat. (Vt Joh 1:51 kommentaari.) Need, kes ütlesid: „See on tema [Peetruse] ingel”, võisid mõelda, et värava taga on ingel, kes toob sõnumi Peetruselt. Tundub, et osa juute uskus, et igal jumalateenijal on oma ingel, n-ö kaitseingel, kuigi pühakiri seda otseselt ei õpeta. Jeesuse jüngrid teadsid, et inglid on aegade jooksul mitut puhku jumalateenijatele appi tulnud. Näiteks Jaakob rääkis inglist, kes on toonud ta välja kõigist õnnetustest. (1Mo 48:16.) Ka Jeesus ütles oma jüngrite kohta: „Nende inglid taevas näevad alati mu taevase isa palet.” See näitab, et ingleid huvitab iga Jeesuse jüngri käekäik. (Vt Mt 18:10 kommentaari.) Kindlasti ei arvanud Maarja majja kogunenud inimesed, et värava taga on Peetrus ise, kellest on pärast surma ingel saanud, sest nad teadsid, mida heebrea pühakirjas surnud olemise kohta räägitakse. (Kog 9:5, 10.)
Jehoova. Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand, issand). Kuid nagu selgitatakse lisas C, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega kýrios. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 12:17.)
Jaakobusele. Mõeldakse ilmselt Jeesuse poolvenda. Kuna teda mainitakse Maarja ja Joosepi nelja poja loetelus esimesena (Jaakobus, Joosep, Siimon, Juudas), võis ta olla neist vanim. (Mt 13:55; Mr 6:3; Joh 7:5.) Jaakobus nägi 33. aasta nädalatepühal, kuidas tuhanded diasporaa juudid võtsid head sõnumit kuulda ja lasid end ristida. (Ap 1:14; 2:1, 41.) Peetruse sõnad „Teatage sellest Jaakobusele” näitavad, et Jaakobus oli Jeruusalemma koguduses üks eestvedajaid. Ta on ilmselt sama Jaakobus, keda mainitakse tekstides Ap 15:13, 21:18, 1Ko 15:7, Ga 1:19 (kus teda nimetatakse isanda vennaks), 2:9 ja 2:12 ning kes kirjutas piiblis oleva Jaakobuse kirja. (Jk 1:1; Ju 1.)
kuninga kojaülemat. Võib tõlkida ka „kuninga kambriülemat”. Sõna-sõnalt „kuninga magamiskambri eest vastutajat”. Tegu oli väga lugupeetud isikuga, kellel oli suur vastutus palees ja kuninga eluruumides.
Jehoova ingel. Vt Ap 5:19 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 12:23.
Jehoova sõna. Vt Ap 8:25 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 12:24.
abi kohaletoimetamise. Vt Ap 11:29 kommentaari.