Krediitkaardid ja palgatšekid — kas ehtsad või võltsitud?

KUI käepärased! Nii väikesed, nii mugavad kaasas kanda. Need mahuvad väga hästi mehe rahakotti või naise käekotti. Ilma ühegi sendita taskus võid sa osta nii palju asju. Kogu maailmas propageerivad ning reklaamivad lennu- ja laevakompaniid, hotellid ning meelelahutusasutused krediitkaardi kasutamist. Inimestele antakse nõu: „Ära lahku kodunt ilma selleta.” Mõned äriettevõtted eelistavad krediitkaarte sularahale. Erinevalt sularahast saab varastatud või kaotatud krediitkaardi asendada. See on sinu isiklik raha, millel on sinu nimi ja ainult sinu arvenumber, mis ulatub reljeefselt üle kaardi esikülje.

Krediit- ja maksekaarte tuntakse kui plastraha. Aastal 1985 võtsid mõned pangad tarvitusele omaenda keerukad laserhologrammid, mis näivad kolmedimensioonilisena, ja ka teised turvaelemendid alates spetsiaalsete koodidega magnetribast, mis ulatub üle kaardi tagakülje, ja lõpetades nähtamatu märgiga, mida on näha vaid ultraviolettvalguses. See kõik on mõeldud kaitseabinõuks võltsimise eest! Arvestuste kohaselt on kogu maailmas käibel üle 600 miljoni krediitkaardi.

Arvatakse, et 1990-ndate aastate alguses põhjustasid igasugused krediitkaartidega seotud pettused kogu maailmas kahju vähemalt ühe miljardi dollari ulatuses. Neist igasugustest pettuse vormidest kasvab võltsimine teatavasti kõige kiiremini — moodustades vähemalt 10 protsenti kõikidest tekitatud kahjudest.

Näiteks aastal 1993 tekitas võltsimine ühe suurima krediitkaardikompanii liikmespankadele kahju 133,8 miljoni dollari eest, mis on 75 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Üks teine rahvusvahelise ulatusega juhtiv krediitkaardikompanii andis samuti teada vapustavatest kahjudest, mida põhjustab võltsimine. „Seega ei ole kaartide võltsimine suureks probleemiks mitte ainult pankadele, kaardikompaniidele ja kaupmeestele, kes neid aktsepteerivad, vaid ka tarbijatele üle kogu maailma,” kirjutas üks Uus-Meremaa ajaleht. Kuigi seaduspärased kaardiomanikud kahjude eest ei vastuta, tuleb tarbijatel kahjud paratamatult oma taskust korvata.

Mida arvata aga tarvitusele võetud turvaelementidest, nagu näiteks laserhologrammid ja spetsiaalselt kodeeritud magnetribad, mis olid võltsijatele otsekui teetõkked? Vähem kui aasta pärast nende elementide tarvitusele võtmist hakkasid ilmuma esimesed algelised võltsingud. Peatselt suudeti kõiki turvaelemente kopeerida või nende kontrollijaid ära petta. „Neid peab pidevalt täiendama,” ütles üks Hongkongi pangaametnik. „Petturid püüavad sind pidevalt üle trumbata.”

On huvitav, et ekspertide arvates leidsid 1990-ndate aastate alguses pooled kõigist kahju tekitanud kaardivõltsimisjuhtudest aset Aasias ja neist peaaegu poolte puhul viisid jäljed Hongkongi. „Hongkong on tuntud krediitkaartide võltsimise poolest, nii nagu Pariis on kuulus oma tippmoodide poolest,” väitis üks ekspert. Teised on nimetanud Hongkongi etteheitvalt maailma krediitkaardivõltsijate pealinnaks — „keskuseks krediitkaardipettustega tegelevas ’plastikkolmnurgas’, kuhu kuuluvad Tai, Malaisia ja nüüd lisaks Lõuna-Hiina”. „Hongkongi politsei ütleb, et kohalikud sündikaadid ühenduses Hiina organiseeritud kuritegelike grupeeringutega graveerivad, muudavad reljeefseks ja kodeerivad võltskaarte, kasutades korrumpeerunud jaekaupmeeste kaudu hangitud numbreid. Seejärel nad lihtsalt saadavad võltsitud kaardid teistesse maadesse,” teatas üks Uus-Meremaa ajaleht.

„Krediitkaartide reljeeftrükimasinat, mille ostsid Aasia jõugu liikmed [Kanadas], kasutatakse nüüd võltskrediitkaartide tegemisel. Masin trükib 250 krediitkaarti tunnis, ja politsei usub, et seda on kasutatud mitmemiljonidollarilises pettuses,” teatas Kanada ajaleht Globe & Mail. Mõne viimase aasta jooksul on Hongkongist pärit hiinlasi arreteeritud võltsitud krediitkaartide kasutamise pärast vähemalt 22 maal Austriast Austraaliani, sealhulgas Guamis, Malaisias ja Šveitsis. Jaapani krediitkaardid on eriti nõutavad, kuna need pakuvad oma kasutajatele suurimat kasutuslimiiti.

Krediitkaardipettuste ja -võltsimiste laine tähendab seda, et nende „tootjad on sunnitud jaotama krediitkaardi kasutajate vahel kulude kandmise, mida põhjustavad üha sagenevad pettused”, ütles üks Kanada pangaametnik. Ja nii see käibki. Krediitkaart võib tõesti käepärane olla ja elu päästa, kui kasutajal pole piisavalt sularaha. Pea aga meeles, et võltsijatel pole oma töö tegemiseks vaja muud, kui vaid sinu arvenumbrit ja kaardi aegumise tähtaega. „See on plastraha,” hoiatas American Express Internationali regionaalse turvateenistuse ülem, „kuid inimesed ei kasuta seda veel sama ettevaatlikult kui sularaha.”

„Selles süsteemis on palju nõrku kohti,” ütles üks politseiülem. „Kelmid on need viimseni üles leidnud. Ja kui halastamatult on nad need küll ära kasutanud,” ütles ta võltsijate kohta.

Tšekkide võltsimine

Kui loodi lauaprinter, millega saab iga paberraha peaaegu täiuslikult järele teha, muutus edasine asjadekäik peagi vältimatuks. Võltsijad saavad nüüd järele teha laias valikus dokumente: passe, sünnitunnistusi, immigratsioonitõendeid, aktsiatunnistusi, ostukorraldusi, ravimite retsepte ja palju muud. Kuid suurimat kasumit lõigatakse just palgatšekkide järeletegemise pealt.

Tehniliselt on see tähelepanuväärselt lihtne. Kui mõne võltsija kätte peaks sattuma palgatšekk, mis kuulub kas kohalikus või üleriigilises pangas miljoneid hoiustavale suurettevõttele, teab ta, mida sellega peale hakata. Oma printeri, optilise skänneri ja teiste olemasolevate elektrooniliste seadmetega võib ta muuta tšekki enda soovi kohaselt — muuta kuupäeva, asendada maksesaaja nime enda omaga, lisada rahasummale nulle. Seejärel trükib ta muudetud tšeki välja omaenda laserprinteriga, kasutades selleks lähimast kirjatarvete poest ostetud paberit, mis on tšekiga ühte värvi. Lastes samaaegselt välja kümneid või veel rohkemgi võltsinguid, võib ta need igas panga harukontoris ükskõik mis linnas sularahaks teha.

Tšekkide võltsimine sel lihtsal ja odaval meetodil on panga- ja korrakaitseametnike sõnul sedavõrd levinud, et majandusele tekitatud kahju võib ulatuda kuni miljardi dollarini. Ajaleht The New York Times teatas, et üks Los Angelesest pärit jõuk rändas mööda maad eriti jultunult, vahetades võltsitud palgatšekke pankades sularahaks kokku rohkem kui kahe miljoni dollari eest. Majandusanalüütikute arvestuste kohaselt tekitatakse võltsitud tšekkidega ainuüksi Ühendriikides igal aastal kahju, mis ulatub 10 miljardi dollarini. „Suurimaks kuritegevusega seotud probleemiks rahandusettevõtetele,” ütles üks FBI ametnik, „on müüdavate rahaliste krediididokumentide võltsimine, nagu näiteks pettused seoses tšekkide ja rahakaartidega.”

[Väljavõte lk 7]

Suurimat kasumit lõigatakse just palgatšekkide järeletegemise pealt